Potentsiaalsed turistid: seljakoti ja telgiga matkajad organiseeritud grupid 25. Veerežiim ja taimede toitumine soodes Madalsood iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning sellele vastav mitmekesine taimestik. Kõrgsoid ehk rabasid toidavad ainult sademeteveed, nende soode ilme on palju ühenäolisem, taimestik liigivaesem. 26. Kuivendamise mõju mulla toitainetesisaldusele Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20…35 %, meie oludes ka enam. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas. 27. Sooturismi probleemid tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) häirimine
selles, kas elatakse hommikuses või õhtuses hämaruses. Mul pole kiiret. Ronin aegamööda üle mäe. Teispool seljandikku raiutakse jälle metsa. Räpase vagunelamu aknas on ähmane valgus ja kui vagunist möödun, kostab sealt meeste jõminat. Vist võtavad viina. Nüüd tuleb rabaserva mööda vaikselt hiilida turbaaukude poole, sinna, kus kõrgemaid mände ja kaski, sest kusagilt siit on tänavu kevadel kuulda olnud kurepaari hääli. Leian ühe kuiva turbamulla kühmu, sean mikrofonid vaikselt kolmjalale ja keeran end puhvaika sisse rõngasse, et oodata, mis edasi saab. Kahutab. Punarind alustab ja annab hääle laulurästale. Nüüd teevad tedred eemal raba peal algust. Mul pole kaasas märkmikku ja sellepärast lähevad üksikasjad kaduma, jääb kõige olulisem: kell kolmveerand neli alustavad kured oma igahommikust antifoonilist duetti, ikka isaslind enne ja siis emand, aga mõnikord ka vastupidi. Keeran lülitit ja hoian hinge kinni
metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Mulla toitainetesisaldus Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madal-, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste
Seemned kogutakse külmakindlatelt ja saagikatelt emapuudelt siis, kui viljad on valminud. Seemned eraldatakse viljalihast, pestakse sõelal, asetatakse varjulisse kohta tahenema. Niisked seemned külmuvad, seega vahel tasub need asetada hõredast riidest kotti. Pärast viljalihast eraldamist on soovitatav seemned kohe välja külvata sügisel väljakülvatud seemned tärkavad varem. Mulla paatumise vältimiseks lisatakse mulda komposti või turbamulda. Külvivaod kaetakse talveks turbamulla või kuuseokstega. Kevadel kate eemaldatakse. Temperatuur peab olema 3-7°. Vähemalt üks kord kuus tuleb seemned kontrollida, õhustamiseks segada ja vajadusel niisutada. Kevadel külvatakse seemned alustekooli kohe, kui muld on tahenenud. Seemikute hooldamisel tuleb teada ka seda, et tõusmed harvendatakse 4-6 cm vahedele. Suvel antakse pealtväetisi, kobestatakse reavahesid, hävitatakse umbrohi ja tehakse taimekaitsetöid. Sügisel taimed
Rabataimede kseromorfseid tunnuseid (kuivade kasvukohtade taimede anatoomilis-morfoloogilised iseärasused - paksulehelisus, lehe pindala vähenemine, rakuseinte paksenemine) ei ole põhjustanud rabaturbas niiskuse vähesus. Rabataimede kseromorfset ehitust tuleb vaadelda eelkõige ikkagi kui omadust, mis on välja kujunenud taime fülogeneetilise arengu jooksul ja on edasi kandunud pärilikkuse teel. Mulla toitainetesisaldus. Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20...35 %, meie oludes ka enam. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madalsoo, siirdesoo kui rabamullas. Kõige
30.2 Paljunemine Paljunemiseks sobivad kas poolpuitunud psitikud või seemned. Talub kehva mulda, aga see ei tohi olla ülemäära kuiv (Calmia istikuäri OÜ). 30.3 Istutamine Ungari sireli istikuid on soovitatav istutada 0,5-0,8 m vahedega, vabakujulise heki puhul kuni 1m vahedega Pärast istutamist kastke taimi, et vesi viiks mulla tihedalt juurte ümber. Kastke pigem rohkem kui vähem. Kui kastmisvesi on mulda imbunud, kobestage istikute alune mullapind rehaga ja multšige komposti, turbamulla või puukoorega. Kõige lõpuks tuleb taimed tagasi lõigata, et soodustada tiheda heki saamiseks nende harunemist (Sander, R 2010). Ei aja juurevõsusid nagu harilik sirel (Calmia istikuäri OÜ). 30.4 Hooldus Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja
4.20.2. Hooldus Väga levinud haljastuses, talub kärpimist ja saastunud õhku (Hariduskeskus). Kipub alt laasuma, mistõttu vajab regulaarset tugevat pügamist (Calmia). Ungari sireli istikuid on soovitatav istutada 0,5-0,8 m vahedega, vabakujulise heki puhul kuni 1m vahedega Pärast istutamist kastke taimi, et vesi viiks mulla tihedalt juurte ümber. Kastke pigem rohkem kui vähem. Kui kastmisvesi on mulda imbunud, kobestage istikute alune mullapind rehaga ja multsige komposti, turbamulla või puukoorega. Kõige lõpuks tuleb taimed tagasi lõigata, et soodustada tiheda heki saamiseks nende harunemist (Aialeht). Ei aja juurevõsusid nagu harilik sirel (Calmia). Paljundamiseks sobivad viisid on poolpuitunud pistikute või seemnetega (Aiasõber). Talub kehva mulda, aga see ei tohi olla ülemäära kuiv (Calmia). Esimese kasvuaasta suvel võib korra kergelt kõiki pikivõrseid tagasi lõigata. Nii soodustub külgharude moodustumine ja kasv (Aialeht).
Talub kehva mulda, aga see ei tohi olla ülemäära kuiv. 65 Istutamine Ungari sireli istikuid on soovitatav istutada 0,5-0,8 m vahedega, vabakujulise heki puhul kuni 1m vahedega Pärast istutamist kastke taimi, et vesi viiks mulla tihedalt juurte ümber. Kastke pigem rohkem kui vähem. Kui kastmisvesi on mulda imbunud, kobestage istikute alune mullapind rehaga ja multšige komposti, turbamulla või puukoorega. Kõige lõpuks tuleb taimed tagasi lõigata, et soodustada tiheda heki saamiseks nende harunemist. Ei aja juurevõsusid nagu harilik sirel. Hooldus Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb eemaldada alumised oksad
taimkatet mõjutavate looduslike tegurite kompleksi (klimaatilised, mullastikulised ja hüdroloogilised tegurid) ja metsa omaduste (boniteet, liigiline koosseis) alusel. Kasvukohatüüpe on saanud tavaks nimetada alustaimestikus kõige iseloomulikuma või enamlevinud taime järgi (nt. naat, sinilill jt.). Soometsatüüpide puhul on kasvukohatüübi nimetuses vastav sootüüp (raba, kõdusoo jt.), mis näitab turbamulla toitainesisaldust ja veereiimi. Metsatüüp s.o. taimekooslus, mis eristatakse enamuspuuliigi järgi iga kasvukohatüübi piires. (Laiemas mõttes võib kasutada ka mõistet taimekooslus). Metsatüübid/taimekooslused on näiteks leesikaloo-männik, lodukaasik, madalsoo- kuusik, jänesekapsa-kuusik jne. Moldorg laugete veerudega U-kujuline org, mille põhjast väikese osa hõlmab jõesäng.
annaabi.ee 
