ristämblik, huntämblik, kangurlane, sireämblik. Loomad Arenenud põõsarindega soometsades: metsk its, põder, metssiga, valgejänes, mäger, rebane. Pisinärilistest: uruhiir. Metskits Uruhiir Madalsoo teke Ø Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Ø Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Ø Madalsoo on väga liigirikas kuna põhjavesi rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega. Ø Madalsoos on 30 cm turbakiht, kus taimede juured ulatuvad läbi turbakihi ilusti mullani. Ø Madalsoode pindala väheneb seoses nende kuivendamisega võetakse kasutusele üha uusi põlde ja heinamaid. Ø Turbasamblad hävivad ning soode pindala väheneb õhusaaste mõjub tõttu. Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Ø Piisavalt sademeid, et vesi ei jõuaks sealt ära aurata või ära voolata. Ø Vältida madalsoo kuivendamist põllumaa või
kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus raba külastamiseks avaneb Soomaa rahvuspargis, mille territooriumist enamuse moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas. Sood võivad tekkida järvede kinni kasvamisel või madalatesse kohtadesse, kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed
WRB-s-muldade eristamisel aluseks on:a)mulla diagnostilised horisondid b)diagnostlised tunnused c)diagnostilise väärtusega mullamaterjalid.Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temp) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjuvate tunnustega(nt kivisus).Kõige üldisem muldade jaotus koosneb 30 ühikust.Eestis esinevad järgmised reference basd:1)histosols-turvasmullad vähemalt 50 cm turbakihti,suurem osa meie madalsoo siirdesoo ja rabamuldadest.2)anthrosols- tugevate inimjõu tunnustega mullad,linnamullad,karjäär-,deluviaal-,väga tugevasti kultuuristatud aiamullad. 3)leptosols-massiivse kivimi(graniit, paekivi, liivakivi) peal olevad mullad,kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm,meil papealsed mullad,osad rähkmulladi.4)fluvisols-veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad,lammi-ja rannikmullad.5)gleysols-gleimullad,meil rähksed kuni leetjad,ka küllastunud ja
Rabakas (Boa) Kasvab väga kuivades tingimuste Kasvab kuni 15cm kõrguseks. Nokkhein kasvab peamiselt rabaälvestes ja laukaservadel. Valge nokkhein kasvab sageli massiliselt koos. Omajagu leidub teda pea kõigis meie suuremates rabades. Näiteks on teda rohkesti Nigula rabas. Vahel kolib nokkhein aga ka rabastuvatesse metsadesse, kus aitab turbakihti suurendada. Nokkhein on paarikümne sentimeetri pikkuse varre otsas sentimeetripikkune enam-vähem ümar nupukene. Botaanikud nimetavad seda Valge nokkheinõisikuks, mis koosneb (Rhynchospora alba) pähikutest, need omakorda SAMBLARINNE Samblarinne harilik karusammal, raba-karusammal, turbasamblad, harilik palusammal. Harilik karusammal on
moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun, punakaspruun või pruun moreen (Kõlli, Lemetti, 1999). 5.2.2 Gleimullad Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud ja vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga halvasti seotud, värvuselt tumehall kuni must), kuid esineda võib ka turvastunud kõdu või õhukest turbakihti. Künnimaade mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist ainet seega on tumedam. Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisonti, milles esineb rohkesti roostevärvi laike gleistumistunnused, mis katavad horisondist vähemalt 1/3
jakemikaalide kasutamist (Pandivere ala). ( Eesti muldadest põllumehele.lk 14-15) G- Gleimuld. Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud ja vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga halvasti seotud, värvuselt tumehall kuni must), kuid esineda võib ka turvastunud kõdu või õhukest turbakihti. Künnimaade mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist ainet – seega on tumedam. Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisont, milles esineb rohkesti roostevärvi laike – gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt
Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temperatuur) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjutavate tunnustega (nt. kivisus). Kõige üldisem muldade jaotus (I tase) koosneb 30 ühikust (sellise suure ühiku nimetus on (reference base). Eestis esinevad järgmised reference base'd: Histosols (Histosol), nimetuse lõpus olev s tähendab mitmust, ka teiste ühikute puhul kehtib sama reegel) - turvasmullad, vähemalt 50 cm turbakihti (suurem osa meie madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadest). Anthrosols - tugevate inimmõju tunnustega mullad (linnamullad, karjäärimullad, deluviaalmullad, väga tugevasti kultuuristatud aiamullad). Leptosols - massiivse kivimi (graniit, paekivi, liivakivi jms.) peal olevad mullad, kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm (meil paepealsed mullad, osa rähkmuldi). Fluvisols - veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad (lammi- ja rannikumullad).
Samuti toimusid uues väljakaevamised vahetult enne uue silla ehitust 1998. aastal, kuid uusi avastusi ei leitud (Breidaks 1998). Seniste väljakaevamiste käigus on leitud kivist ja luust tööriistu, vaiaotsi, kammkeraamikat, nöörkeraamikat, riptaseid, merevaigust ehteid, loomaluid (ürgveis, kilpkonn, metskass jt) ning 24 inimese luustikud (Kenk & Ploom 1972). Tamula rand on üks Eesti rikkalikumaid muinasajast pärit säilmete leiukohti. Kuna muistised on jäänud turbakihti, siis on nad väga hästi säilinud. Näiteks on sealt leitud ühed Eesti paremini säilinud inimluud (Breidaks 1998). Esimene kirjalik märge Roosisaare silla eelkäijast pärineb 1920ndatest, mil puidust sild viis üle Võhandu jõe (arvatavasti mõledud praegust Vahejõge, mis ühendab Tamula järve Võhandu jõega, kuna silla taamal paistab Võru linn, seega ei saanud sild olla kaugemal paikneval Võhandu jõel). Silla nimeks oli Itaalia sild, kuna sillatagust puhkepiirkonda kutsuti Võru
rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Mulla toitainetesisaldus Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madal-, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem
Vaia alumine ots peaks ulatuma tugevasse kihti Liivpinnase puhul võetakse hõõrdenurk pinnase 1. Vastukaalu loomisega nõlva jalamile. vähemalt 0,5m. Plastsesse savisse 1, 0 meetrit. ja talla vahel võrdseks pinnase Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja Turba kihti läbivad vaiad vähemalt 2,0m sisehõõrdenurgaga. Savipinnasele toetuva talla ühtlasi pikeneb lihkejoon ja selle ulatuses allapoole turbakihti. puhul tuleneb kinnihoidev jõud adhesioonist, mis lihkumist takistavad nihkejõud 50. Milline on rammavaiade minimaalne võetakse võrdseks aluspinnase dreenimata 2. Vaiadega. Vaiade pinnasest oluliselt suurema vahekaugus? Rammvaiade telgede vahekaugus nihketugevusega cu. tugevuse tõttu ja kui ulatuvad sügavamal asuva
ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust. Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Puude kasvutingimused halvenevad ka sel juhul kui põhjavesi asetseb liiga sügaval. Kirjanduse andmetel on männi kasv turbamaadel parim 40...50 cm põhjavee sügavuse juures. Kui põhjavesi asetseb 1,2 m sügavusel, siis niiskusreziim halveneb. Sellepärast, kui põhjavee sügavus
kolmandiku Alutaguse madaliku territooriumist. Soostiku põhjaosas valitseb tasasel reljeefil madalsoo, kust toodetakse turvast. Läheduses asuvad põlevkivikarjäärid on tunduvalt alandanud veetaset, hävitades soostiku kirdeosa. Soojuselektrijaamade lendtuhk ja põlevkivikarjääridest ning tuha- ja aherainepuistanguilt leviv karbonaatne tolm põhjustab looduskeskkonna leeliselist saastumist. Tugevasti saastunud aladel ulatub neutraliseeriva tolmu mõju 35-45 cm sügavusse turbakihti. Saasteallikatest kaugemal piirdub tuhasuse märgatav kasv vaid ülemiste kihtidega. Soostiku kesk- ja lõunaosa on looduslikus seisundis ning seal levib rohkem rabalasund. Piiritletud on ligi 50 eraldiasuvat rabalasundiga ala, millest suuremad paiknevad soostiku keskosas Puhatu järve ümbruses (Kink et al 1998: 103-105). Kolmas juurdekasvu proovide võtmise koht on Kõrgesoo. Soo lasub jääjärvelistel setetel.
tingimused turba looduslikuks kuivamiseks. Suve teisel poolel õhu suhteline niiskus kasvab ja alates augustist enam turvast kuivamiseks juurde ei freesita. Turba tootmist mõjutab tugevasti ilmastik. Vihmasel suvel võib turbatoodang jääda kuiva suvega võrreldes kuni mitmekordselt väiksemaks. Suur osa turbast (sh ka kütteturbast) toodetakse freesturbana. Turbavälja pealmine turbakiht freesitakse ja jäetakse peenestatult kuivama. Kuivamise kiirendamiseks freesitud turbakihti segatakse ja sobiva niiskuseni kuivamise järel kogutakse kokku ja ladustatakse kas raba serva või turbabriketitööstuse lähedusse. Ladustamise juures on oluline valida selline asukoht, kus suured turbaveokid kogu talve jooksul ligi pääseksid. Katlamajade juures üldreeglina suurtes kogustes turvast ei ladustata. Et ladustatud turvas vihma ja lume toimel ei niiskuks, turbaauna pealmine kiht kas tihendatakse või kaetakse kilega. Varikatuse või kinnise hoidla ehitamine freesturba
annaabi.ee 
