Neer-pindmine(koor), sisemine(säsi). Nefron-1miljon ühes neerus, talitlus ainevahetuse intensiivistamiseks. Neerkoor koos veresoonte päsmakesest, ümbritsevast päsmakesekihnust. Kusepõis-väikevaagna eesmine osa, toetudes vaagnapõhja lihastele. Sein-limaskest, submukooskiht, lihaskiht, serooskest. Naise kusiti-4cm pikk toru tupe ees. Algus sisemine kusitisuue tupeesikus. Ümbritseb vöötlihaskudest koosnev kusitisulgur. Välimine kusitisuue tagapool kliitorist, tupesuudme ees. Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit. Mehe sisesuguelundid-munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnäärme, sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid-suguti, munandikott. Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor.
suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas loote kasvamine, munajuhad viljastamisprotsessid, munasarjad munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned.
ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas – loote kasvamine, munajuhad – viljastamisprotsessid, munasarjad – munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon – munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned.
· Adventitsiaalkest · (osaliselt ka serooskest) 100.Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseärasused. Naisel: kusiti ligikaudu 4 cm pikkune toru tupe ees. Ta algab sisemise kusitisuudmega kusepõiekaelast ja avaneb välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb kusitit vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3 cmtagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. Mehel: kusiti on kõverdunud 18-23 cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtudes kusepõiest sisemise kusitisuudmena, läbib ta esmalt eesnäärme, siis urogenitaaldiafragma ja sugutikäsnkeha ning avaneb suguti tipul välimise sugutisuudmena.Urogenitaaldiafragma lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 101
Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli. Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet. Neitsinahk (hüümen) – mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline
Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli. Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet. Neitsinahk (hüümen) mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline
Submuskooskiht Lihaskest- 3 kihiline(kaks pikutist ja nende vahel ringlihaskiht),mille kokkutõmbel uriin väljundatakse adventitsiaalkest Osaline serooskest 100. kusiti- kaudu toimub kusepõie tühjendamine Naine- 4 cm pikkune toru tupe ees Tahtele alluv kusitisulgur(asub lahklihases) Välimine kusitisuue asub 2-3 cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees Mees- 18-23 cm pikkune torujas elund, välj. Uriin ja seemnevedelik Tahtele alluv lihas-kusitisulgur(asub vahetult pärast eesnääret) 101. Mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suguti- uriini, seemnevedeliku väljutamine Munandikott- mahuti, kus paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa Sisemised: Munandid- toimub seemnerakkude valmimine(spermid)
Submuskooskiht Lihaskest- 3 kihiline(kaks pikutist ja nende vahel ringlihaskiht),mille kokkutõmbel uriin väljundatakse adventitsiaalkest Osaline serooskest 100. kusiti- kaudu toimub kusepõie tühjendamine Naine- 4 cm pikkune toru tupe ees Tahtele alluv kusitisulgur(asub lahklihases) Välimine kusitisuue asub 2-3 cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees Mees- 18-23 cm pikkune torujas elund, välj. Uriin ja seemnevedelik Tahtele alluv lihas-kusitisulgur(asub vahetult pärast eesnääret) 101. Mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suguti- uriini, seemnevedeliku väljutamine Munandikott- mahuti, kus paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa Sisemised: Munandid- toimub seemnerakkude valmimine(spermid)
venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. 49 Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti
venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase – kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) – mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone.
venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. 49 Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) munandikott 2) sugiti
seemnepõiekese lõpust. Kusiti läbib seejärel vaagnapõhja ja siseneb peenise kusiti käsnkehasse (corpus spongiosum). Seemnejuhad tulevad munandimanustest, mis nagu munandidki paiknevad munandikotis (scrotum). Neere, neeruvaagnat, kusejuhasid, kusepõit ja kusitit nimetatakse ärajuhtivateks kuseteedeks. Naisel asub pärasoole ees tupp (vagiina), siledalihaseline torujas elund, mis pärast vaagnapõhja läbimist suubub tupeesikusse, mis on ümbritsetud väikeste häbememokkadega. Tupesuudme ja päraku vahel asub lahkliha (perineum). Tupe eesmisse seina suubub emakas (uterus) koos emakakaelaga (cervix uteri). Emaka ja pärasoole vahel paikneb kõhukelmega vooderdatud pilujas Douglasi õõs. Emakast vasakul ja paremal paiknevad emakamanused: munajuhad (tuba uterina), mis suubuvad emakasse ja munasarjad (ovar), mis asuvad väikese vaagna külgseinal. Väikese vaagna külgseinad moodustatakse ees paremal ja vasakul ning all küljel häbemeluudest
annaabi.ee 
