Kahes esimeses on veel romantilis- poeetiline maailmatunnetus, II sümfoonia op.43 D-duur, (1902) on neljaosaline. Mõneski suhtes Sibeliuse tähelepanuväärsemaid teoseid, noore rahvusromantiku võimas eneseteostus. Alates kolmandast sümfooniast uued kaasaegsed suunad, suund kammerlikkusele, psühholoogilisus. Võtmeks Sibeliuse muusika juurde on programmilised teosed: ,,Kalevala"- ainelised : ,,Kullervo-sümfoonia", Neli legendi:" Lemminkäinen ja saarepiiga", ,,Tuonela luik", ,,Lemminkäinen Tuonelas", ,,Lemminkäise kojutulek", sümf. fantaasia ,,Pohjola tütar". Eepose "Kalevala" kõrval on teda inspireerinud soome loodus, muistendid, saagad. Sibeliuse enda sõnul ei tsiteeri ta soome rahvamuusikat, kuid tema teostes võib kuulda vanade soome laulude meloodiakäike. Loomingust veel: Viiulikontsert, Sümfooniline poem "Finlandia",muusikat näidenditele ("Pelleas ja Melisande", "Torm", "Surm"), kammermuusikat, laule.
1890. aastate algul kujunes Sibelius soome erksamate kultuuritegelaste tuumiku juhtivaks liikmeks. Neil aastail kirjutas ta palju ja väga erinevais zanreis: romansse, klaveripalu, koorilaule, sümfoonilisi teoseid jm. 8 1896.a. valminud "Neli legendi sümfooniaorkestrile" on seotud eepose kõige elurõõmsama ja julgema kangelase Lemminkäise iselaadsete juhtumustega. "Tuonela luik" on Sibeliuse kõige lühem sümfooniline poeem. Vaatamata sellele, et süidi esiettekanne Helsingis oli seotud muusikakriitikute ja orkestrantide tugeva vastuseisuga, sai teos välismaal kiiresti populaarseks. 1897.a. määrati Sibeliusele alaline riiklik stipendium. See võimaldas loobuda pedagoogilisest tööst ja pühenduda senisest enam loomingule. 34- aastane helilooja võis asuda täie pingega esimese sümfoonia kirjutamisele.
ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine, mõnikord tiivad Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistuserohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Teispoolsuse kujutelmad läänemeresoome rahvaste folklooris · Surnute asupaik kusagil kaugel - põhja- või läänesuunas, nt soome-karjala: Tuonela, Pohjola, Hiitola (vrd teispoolsuse asukoht jõgede alamjooksul uurali rahvaste mütoloogias; seos veega, nt laevamatused) - kõrgel (taevas), nt eesti mardi- ja kadrilaulud: Mart on tulnud kõrgeesta, kõrgeesta, taivaasta (vrd surnute ja lindude seos; samanistlikud arusaamad hingerännust) · Surnute asupaik seotud hauaga maa all, nt soome-karjala: Manalainen maan-alainen, (Manala < maan alla), seto ja eesti
oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tunntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala- Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela- eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud samanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". 1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid
Ta oli müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatööstuse areng läänemere regioonis. Väinamöinen: väinä kui rahulik, lai, sügav, aeglaselt liikuv vesi, väin. Maad loov sukelduv demiurg, veejumalus. Ülivõimsa teadja võrdkuju. Kultuuriheerose, lauliku ja samaani roll. 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala: Väinamöise valdus. Pohjola: Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga. Tuonela: Allmaailm, eraldatud muust maailmast Toonela jõega. 44. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". Lemminkäise surm ja elluäratamine. Lemminkäise retk allmaailma. Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks. 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampol on olnud väga palju erinevaid tõlgendusi
(germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala - Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. 1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle
soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala · Mõisted esinevad Gananderi Mythologia Fennicas (1789): Tuonella käydä, Tuonelassa vaeltaa (käia Toonelas), paralleelväljend lovesse langemise kohta · Kalevala-mtüloogias Väinämöise ja Lemminkäise käigud Toonelasse: -- kajastused samanistlikest praktikatest (transis e lovesse langenuna teise ilma liikumine) -- Lemminkäise laulus nähtud kajastust muinasegiptuse Osirise müüdist (vt surev ja
müüti, teekond on vaevaline. Sandid toovad õnne – mardid viljaõnne ja kadrid karjaõnne. Sante kardeti. Hingede päralt jäeti oma voodid, st. Ise voodites ei magatud sel päeval. Kaeti laud. Tuld ei kasutatud, st valgust ei pandud põlema. Mardi ja Kadri nimed Martin Luther ja tema naine Katariina. Sant on tulnud pühakust. Läänemere-soome. Surnute asupaik kusagil kaugel (varasem arusaam) - põhja- või läänesuunas. Näiteks soome-karjala: Tuonela, Pohjala, Hiitola. Hinged lahkuvad jõevooluga. - kõrgel taevas. Näiteks eesti kadri-ja mardilaulud. Surnute ja kindude seos; šamanistlikud arusaamad hingerännust. Surnute asupaik on seotud hauaga (hilisem arusaam) - maa all. Näiteks soome-karjala:Manalainen maan-alainen (Manala – maan alla). Sanditamistava on kõigil läänemeresoome rahvastel aga aeg millal sanditamas käiakse on erinev.
annaabi.ee 
