tts = tla + tml + tl + tmt + tt + tp = 1,84 + 0,4 + 15,31 + 0,5 + 7,61 + 0,25 = 25,91 min III Kompleksi "Laadur + Dumper" tunnitootlikkuse määramine 14. Tööaeg tunnis määratakse lähtudes tsükli ajast ja ettenägematute seisakute ajast tsükli jooksul, Oletagem, et antud juhul on asi organiseeritud heal tasemel ja nimetatud kaod on: TS = 1,5 min Tootlik tööaeg tunnis arvutatakse: 15. Arvutame reiside arvu tunnis: 16. Mahuline tunnitootlikkus on siis: ; 17. Kaaluline tunnitootlikkus on: 18. Loodusliku ladestuse tihedusega eemaldatava materjali maht:
Tööjõukulud 400 440 +10% Tootlikkus 2,5 2,54 +1,8% 29. Mis on tööjõu tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse? Tööjõutootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti töötaja kohta. Müügitulu perioodil Tööjõu tootlikkus = Töötajate keskmine arv perioodil 30. Mis on tunnitootlikkus ja kuidas seda arvutatakse? Tunnitootlikkus näitab, mitu tooteühikut valmistati perioodis. Perioodil valmistatud tooteühikute arv Tunnitootlikkus = Perioodi tootlikkus (tundides) 31. Mis on tööjõukulude tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse? Tööjõukulude tootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti 1 euro tööjõukulu kohta. Müügitulu perioodil
tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandmed töödeldava pinnase kohta ja soovituslik buldooser Variant Soovituslik Erilõiketakistus Tihedus Kobestustegur nr buldooser k, kN/m2 , kg/m3 kk 1 D4H-II 22 1400 1,05
töötundi. Traktorite kütusekulu kõigub suurtes piirides, olles künnil 13...25, keskmiselt 16 l/h. Korras adra korral ei sõltu kütusekulu niivõrd küntava põllu seisundist (kõrrepõld, sööt), kuivõrd mulla lõimisest, eriti aga mulla niiskusest. Traktori hooldekulu oli keskmisena 37 kr/ h, mis kõikus piirides 5,6 kuni 50 kr/ h. 88 hj traktorile (Belarus) sobib 3-sahaline pöördader. Künni tootlikkuseks saadi 0,5 ha ja kütusekulu oli 22,1 l/ha. Teraviljakülvil oli tunnitootlikkus 1,9 ha ja kütusekulu 4,3 l/ha. Transpordil oli kütusekulu 1,85 l/t kohta või 0,29 l/tkm. Tunnis jõuti haljasmassi niita 1,3 ha, milleks kulus 8 l kütust. 140 hj traktoril tuli välja panna kogu võimsus, et raskel savimullal vedada 4-sahalist pöördatra. Künnil kulus kütet 13...25 l/h. 150 hj traktor kündis 5-sahalise pöördadraga tunnis 1,0 ha ja kulutas kütust 15,8 l/h. Kultiveerimisel oli tunnitootlikkus 4,3 ha ja kütusekulu 15,9 l/h. Raske rulliga jõuti
tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandmed töödeldava pinnase kohta ja soovituslik buldooser Variant Soovituslik Erilõiketakistus Tihedus Kobestustegur nr buldooser k, kN/m2 , kg/m3 kk 1 D4H-II 22 1400 1,05
8. TÕSTE-TRANSPORDISEADMETE JA –MASINATE TÖÖ NÄITAJATE KINDLAKSMÄÄRAMINE Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse: 3600 Gkts Phi Ttsi 3 600 ×2 Pih = = 80,9 TEU/h 89 kus Pih – kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gtsk – ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; T its – kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil. Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse: Pvi Phi top
Ülesanne Koostada materjalibilanss kolmekihiliste lihvitud puitlaastplaatide tootmiseks kogusega 140000 m 3 aastas. Plaatide formaadid: 2600 x 1200 mm Keskmine tihedus = 659 kg/ m. 3 Paksus: 28 mm Väliskihtide paksus 2 x 5 = 10 mm. Sisekihi paksus 18 mm. 4 Materjalibilansi arvutused tehakse eraldi sise- ja väliskihtidele. Tööstuse tunnitootlikkus A Qt =T xk A aasta tootlikkus, m 3 T aastane tööajafond, tundi k = 0,8 - 0,9 peakonveieri (pressi) kasutegur Tööajafondi määramisel tuleb arvestada, et : päevade arv aastas - 365 päeva kapitaalremondi kestvus 30 päeva ( 4 nädalat ) profülaktilise remondi kestvus 24 päeva ( 52 4 = 48 48 : 2 = 24 s.t. iga kahe
a - (Qte × nett ) . (18) Ülesanne 8. Tõste-transpordiseadmete ja masinate töö näitajate kindlaksmääramine Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse: 3600 × Gkts Ph = i , (19) Ttsi kus Phi kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gkts ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; Ttsi kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil. Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse:
Toru keskel siis wmax ja toru ääres wmin. 10. Millisel juhul tuleb protsesside arvutamisel kasutada voolu ekvivalentset läbimõõtu dekv ning millisest kahest tegurist see sõltub? Seda tuleb kasutada siis kui voolukuju ei ole ringikujuline ehk ei ole tegemist toruga. See sõltub märgperimeetrist ja voolu ristlõikepinnast. 11. Millised tegurid määravad pumba vajaliku võimsuse N? Tunnitootlikkus G – mida suurem see on, seda suurem on võimsus. Vajalik surve/tõstekõrgus Hsum – mida suurem, seda suurem on võimsus. Pumba kasutegur ŋ – mida suurem see on, seda väiksem on võimsus. Varutegur (1,2) – mida suurem see on, seda suurem on võimsus. 12. Selgitada voolukiiruse w, torustiku siseläbimõõdu d, liinipikkuse L ja voolava vedeliku viskoossuse v mõju survekaole liinis. w – mida suurem voolukiirus, seda suuremad kaod.
20 5 kui tunnuste vahel on kasvav rangelt monotoonne seos, on Spearmani korrelatsioonikordaja väärt kui kahanev, siis -1 töötajate vajaduste järjestus landeb kokku rohkem Eesti ja Läti väikeettevõttetes kui Eesti ja Soome omades elatsioonikordaja väärtus 1 es kui Eesti ja Soome omades Tunnitootlikkus Keskmine müügitulu alusel, brutotunnipalk, Maakond eurot eurot tunnitootlikuse asta Harju maakond 78.8 6.435 1 Hiiu maakond 49.5 4.980 #NAME? Ida-Viru maakond 66.0 4.698 #NAME? Jõgeva maakond 53
kulumi %); · kindlustusmaksed, ülevaatustasud ja muud masinatega seotud maksed (krooni aastas või % jääkmaksumusest); · korrashoiukulud aastas (tehnohooldus ja remont % asendushinnast); · mootorikütuse ja õlide kulu (l/h ja nende hinnad kr/l); · masinajuhi ja abitööliste töötasu (koos maksudega kr/h); · muud antud masina juures esineda võivad kulud; · ettevõtte üldkulud (% kogukuludest); · töömasinatel masina keskmine tunnitootlikkus. A. Püsikulud Kulum Praktikas kasutatakse kulumi arvestamisel peamiselt lineaarset meetodit: A=(H-J)/Ta*W; kus A - kulum, kr/h; H - masina soetushind, kr; J - masina jääkmaksumus, kr; Ta - masina kasutusiga, aastates; W - töömaht, h/a. Laenuintress 24 Arvutatakse masina kogu kasutusea keskmisena. Laenuintressi arvutusvalem: I = a*i*H(1-Of/100)/200*Ta*W; kus I - intressikulu, kr/h; a - laenuperioodi pikkus, aastates;
annaabi.ee 
