Tunnikontroll MEKA (0)

3. TUNNIKONTROLL - MEKA  Islam on üks maailmausunditest, mis koosneb 5 sambast, mille järgi moslemid oma usku väljendavad.    1) Usutunnistus ehk  ​Shahada ​ ​(peetakse väga oluliseks)  "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik."  Selle jaoks, et islamit vastu võtta, peab inimene lausuma seda fraasi kahe tunnistaja 
juuresolekul. Seda lausutakse ka palvetes, rituaalides osaledes ja samuti võib neid sõnu leida 
ka majade seintelt.  ​Shahada ​ eeldab paljude tõdede ning arusaamade omaks võtmist ning  kiitmist. Näiteks usk Allahi ühtsusesse ja terviklikkusesse, usk inglitesse, elusse pärast surma 
ja maailma saatuse ettemääratusse Allahi poolt.  2) Palvus ehk  ​ Salah  See sammas õpetab moslemit regulaarselt palvetama. Palvetamine toimub viis korda ühe 
päeva jooksul ning on jagunenud kindlaksmääratud kellaaegadele: varahommikul (enne 
päikesetõusu), keskpäeval, hilisel pärastlõunal, peale päikeseloojangut ja hilisõhtul.  Palvetamist saab jagada neljaks osaks:  I palveasend: seismine ja RUKU (poolkummardus), II palveasend: SUŽUUD 
(täiskummardus), III palveasend: I täšäähud, IV palveasend: II täšäähud. Need palveasendid 
hõlmavad eraldi väga palju nüansse, mida üks moslem peab palvetamisel kindlasti teadma ja 
oskama. Lisaks kõigele muule pühale, mida palvetades lausutakse, on väga palju kuulda ka 
näiteks fraasi "allaahu akbar – Jumal on Suurim".  Palvetamine mošees  Usu tugevdamise mõttes on kindlasti parim koht palvetamiseks mošee (islami pühakoda), 
kuid siiski pole see kohustuslik (välja arvatud reede keskpäev, mil tõepoolest on moslemite 
kohus palvetada mošees). Mošees palvetajad on tihedalt üksteise kõrval, sest see 
sümboliseerib võrdsust, solidaarsust ja vendlust. Kuna palvetamisel peetakse oluliseks ka 
kehalist puhtust, siis sooritavad moslemid enne palvust näo, suu, nina, kõrvade, juuste, käte ja 
jalgade pesemise. Puhastatakse ka riided ning palvetamise koht. Et palvetamisel oleks kõigil 
maailma moslemitel täpselt üks siht, siis kokkulepitult palvetatakse Meka linna ja sealse 
pühamu Kaaba suunas.    3) Annetamine ehk  ​zakah   Moslemite kohuseks on anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Selle maksuga aidatakse 
vaeseid ja puudust tundvaid moslemeid. Annetades ja suhtudes hoolivalt teistesse inimestesse 
näitavad moslemid üles oma armastust Jumala vastu. (Rikkam peab aitama vaesemat).    4) Palverännak ehk  ​hajj  ​(hadž)  Iga moslemi kohus on sooritada vähemalt korra oma elu jooksul palverännak Mekasse, 
moslemite pühalinna.   


5) Paast ehk  ​saum  Moslemite paastumine toimub islami kalendri üheksandal kuul ramadaani ajal. Paastumisest 
ei pea aga kaasa tegema vanurid, lapsed, haiged ja rasedad. Ramadaani ajal on moslemite 
ülesanne hoiduda söömisest, joomisest ja seksuaalsuhetest. Mittepaastumist tuleb 
kompenseerida näiteks vaeste toitmisega. Viimasel kümnel päeval pühendatakse aega 
palvetamisele. Siis täidetakse keha vagaduse ja õiglustundega (aeg, mil tuleks vaadata 
endasse).   
Ramadaan 
 
Ramadaan on aeg Jumala kummardamiseks ning see on islami kalendri üheksas kuu, mis kestab 29 
või 30 päeva. (Selleaastane ramadaan algab neljapäeval, 23. aprillil ja lõppeb laupäeval, 23. mail). See 
on mõeldud moslemi ja Jumala vahelise sideme tugevdamiseks ning igapäevatoimetustes aja maha 
võtmiseks. 
Ramadaani kombestikku kuulub kindlasti palvetamine ning koraani lugemine, paastumine, mis kestab 
päikesetõusust loojanguni, iftar (eine, mida peetakse kogu perega peale päikeseloojangut) ja 
heategevus, kuna pärimuse järgi on ramadaani ajal tehtud heateod väga õnnetoovad. 
Need, kes kuuluvad vaimueliiti, ei tohiks sellel ajal karjuda, vihastada ning vaadata ega kuulata 
keelatud asju. Inimesed, kes on Jumalale kõige lähemal ning kuuluvad seetõttu eliitgruppi, peavad 
hoiduma kõigest sellest mis võiks viia mõtted ära Jumalalt või tema tahtelt. Nende jaoks tähendab 
ramadaan kõigest maisest väljalülitamist. 
 
Hadž 
 
Islami viie samba hulka kuulub ka hadž, mis on tähtsaim palverännak, mille iga moslem, kes on 
selleks nii majanduslikult kui ka füüsiliselt võimeline, peab läbi tegema. See toimub kindlal ajal aastas 
(kalendri viimase kuu kokkulepitud päeval) ning selle rännaku ajal toimub ka palvetamine kindlatel 
aegadel. Peamine põhjus, miks palverännakule minnakse, on eesmärk alluda Jumala käsule, näidata 
ühtekuuluvust ning solidaarsust. Nad tõstavad esile oma kuuluvuse Jumalale. 
 
Kui rändajad on jõudnud Püha Mošee suurele õuele, siis suudleb iga palverändur musta kivi, seejärel 
kõnnitakse 7 ringi ümber Kaaba (kuubikukujuline pühamu). Hadži tähtsaim osa toimub aga Afratil, 
Halastuse mäel, mis asub Mekast 18 km kaugusel ning kus prohvet pidas oma viimase jutluse. See on 
" ​Jumala ees seismise päev​"​, mil palverändurid paastuvad ja palvetavad. Nad korjavad endaga kaasa  49 kivi, millega on komme pilduda Mina linnas asuvat kolme sammast.  
 
Hadži lõpetamiseks toimub ohverdamispidu, loomade ohverdamine endale toiduks. See peaks 
meenutama palveränduritele seda, et Jumal siiski eelistas lammast Aabrahamilt algselt nõutud 
inimohvrile. Lõpetuseks tehakse veel tiir ümber Kaaba ning lõigatakse palveränduritelt peast mõned 
juuksekarvad. Seejärel võib rändur siirduda rituaalse puhtuse seisundist. 
 
Mehed ja naised palverännakul 
 
Meestel on rännaku ajal sama riietus. Kuna valge värv sümboliseerib puhtust ja patuvabadust, siis 
kannab iga mees kahte läbiõmblemata riidetükki. Läbiõmblemata riie tähendab tungidest vabanemist. 


Ka naised peavad palverännaku sooritama. Teda peab saatma mahram, kelleks võib olla abikaasa, 
poeg, vend, isa või mõni muu lähisugulane. Need, kellel pole saatjat, pole kohustatud rännakut 
sooritama. 
 
Meka linn 
 
Meka on moslemite püha linn, mis asub keset Saudi Araabia kõrbe. Mekasse võivad siseneda ainult 
moslemid ning sinna toimuvad moslemite kohustuslikud püharetked. Kuna Muhamed läks kunagi 
Aadama ja Aabrahami jalajälgedes Mekasse palverännakule, samal ajal, kui teda saatis sel teel 
kümme tuhat usku pöördunut, peetaksegi Mekat niivõrd oluliseks paigaks. ​ Mekas asub ka moslemite  pühapaik Suur Mošee. See on ka üks suurimaid mošeesid terves maailmas. Mošee hõlmab endas 
palju, aga olulisim on kindlasti selle keskmes asuv kuubikukujuline Kaaba pühamu, mida katab must 
kangas.  
Õnnetus Suures Mošees: 2015. aastal kukkus Mekas Suures Mošees kraana inimestele peale. Kraana 
kukkus mošeele vaid mõni hetk enne õhtust palvust.