* Diurees kuseeritus * Glükosuuria uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus * Hematuuria vere esinemine uriinis. * Proteiinuuria uriinis esineb valke, mis on tavaliste proovidega leitavad * Nüktuuria sagedane põietühjendus öösel * Polüuuria liigkusesus * Oliguuria vähekusesus * Anuuria kuseerituse puudumine Tunnidiurees täiskasvanul on .50100ml Tunnidiurees väikelapsel on 10ml 4
Eritumine- Füsioloogia. 1. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed kopsude kaudu, naha kaudu, seedetrati kaudu. Neerude funktsioonid · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, u...
.kooma Isutus, iiveldus, oksendamine Tursed, anasarka Hingamisraskus, kopsude nähud, kardiaalse puudulikkuse tunnused Täitunud kaelaveenid Lihastõmblused ja krambid Polüuuria, oliguuria, anuuria Kaalu tõus. Vedelikubilansi hindamine: Välimus- nägu, silmad, suu, keel, limaskestad Naha temperatuur, turgor Janutunne Sülje ja pisaravedeliku eritumine Kaelaveenide täitumine Tursete esinemine Ööpäevane diurees täiskasvanul: 1,5-2l Tunnidiurees: täiskasvanul 50-100ml/h, kriitiline piir 30ml/h, lapsel 1ml/kg/h Korrigeerimise võimalused: · Vedeliku manustamise regulatsioon- suukaudselt, enteraalselt või parenteraalselt. · Eritumise soodustamine · Dialüüsravi · Südame ja kopsu funktsiooni
leukotsüütide arv 4,0-8,8x109 rakku liitris trombotsüütide arv 150-400x109 rakku liitris Vere maht 6-8% kehamassist. Mehel 5 või enam liitrit, naisel 4-4,5 liitrit. südamelöögisagedus ehk frekvents 60-80 minutis Normaal vererõhk 120/80 Südame minutimaht vere maht mille parem/vasak vatsake paistab välja minutis 5 liitrit Südame löögimaht vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal vatsakesest välja pumbatakse 70ml Süljeeritus on 1-1,5 liitrit ööpäevas tunnidiurees lapsel tunnidiurees on täiskasvanul 50-100ml Sappi sekreeritakse ööpäevas 800-1200ml Seedemahlu toodetakse ööpäevas kokku umbes 7 liitrit: sülge 1l, maomahla 1,5l, 0,75l sappi ja sapphappeid, 0,75l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3l (Saturatsioon Sp02 (oksühemoglobiin) tase veres norm 96-100%) (Vere pH 7,35-7,45) Pikkused: Hingetoru 9-15cm pikk ja 1,5-2,7cm diameetriga Beabronhid parem 1-3cm ja vasak 4-6 cm Neel 12cm pikk
kesknärvisüsteemi. Selle tagajärjel tekib täis põie tunne ja urineerimisvajadus. Kui kesknärvisüsteemist tuleb vastav korraldus, kontraheeruvad seinalihased, sulgurlihased lõõgastuvad ja tekib urineerimine. Kontroll põie tegevuse üle kujuneb välja 1-2 eluaasta jooksul. Kui mingi haigusliku seisundi tõttu peaaju kontroll kaob, tekib põie automatism s.o. põie tühjenemine vastavalt tema täitumisastmele. Faktid uriini kohta: Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l Tunnidiurees 50-100 ml Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Mõisted: Diurees Polüuuria Glükosuuria Oliguuria Hematuuria Anuuria
7. Neerude verevarustus Neerudel on hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasruiini teke ja jääkainete eritumine organismist. Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis 8. Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Na ja K imendumine on seotud energiat vajavate protsessidega hapnikuvajadus suur 9. Neeru sisesekretoorne funktsioon On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet. 10. Faktid Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L Tunnidiurees on 50-100ML Esmasuriini tekib 180L Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole 11. Mõisted Diurees Uriini erituse hulk Ploüuuria Sage urineerimistung Glükosuuria Glükoosi esinemine uriinis Oliguuria Uriini kogus alla 400ML/päevas Hematuuria Vererakkude esinemine uriinis Anuuria Täielik uriini puudumine Proteiinuuria Valgu esinemine uriinis Nüktuuria Öine sage urineerimine
Lõplik, teisene uriin- on uriin, mis on filtreertidu ja enamus veest ja toitainetest puhas. Selle hulk 1.5L Diurees- kusetus Glükosuuria- uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus Hematuuria- vere esinemine uriinis Proteiinuuria- seisund, kui uriinis on leitav kogus valku avalise protseduuri käigus Nükotuuria- sage põietühjendus öösel Polütuuria- liigkusesus Oliguuria- vähekusesus, alla 400ML Anuuria-kuseeritise puudumine alla 100ml Tunnidiurees täiskasvanul 50-100ml, lapsel ............. 7. Südame veresoonkonnda süsteem Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Veenid on versooned, milledes veri voolab elunditest südame poole. Kollateraal- kõrvalveresooned Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel.
SÜDAME VATSAKESEST VÄLJA PUMBATAKSE. LÖÖGISAGEDUS- (FREKVENTS). 60-80(90) KORDA MINUTIS. PULSISAGEDUS PULSIRÕHK- 40-50 mmHg. ON SÜSTOOLSE JA DIASTOOLSE VERERÕHU VAHE. VERERÕHUVÄÄRTUS- 120/80 mmHg. VEREHULK- INIMESEL 6-8 % KEHAKAALUST. TÄISKASVANUD NAISEL ON 4,0-4,5 l ja MEHEL 5 l JA ENAMGI. HINGAMISSAGEDUS- TÄISKASVANUD NAISTEL ~15-20xmin . MEESTEL ~12-15xmin, VASTSÜNDINU HINGAMISSAGEDUS ON ~60xmin. URIINI ÖÖPÄEVA HULK- 1-1,5 LIITRIT TUNNIDIUREES TÄISKASVANUL- 50-100 ml IMIKU DIUREES- 10 ml/kg kohta MENSTRUAALTSÜKLI KESTUS- 22-35 PÄEVA MENSTRUATSIOON- 3-5(7) PÄEVA. ON EMAKA TSÜKLILINE VEREERITUS OVULATSIOON TOIMUB- MENSTRUAALTSÜKLI 12-16 PÄEVAL. NORMAALNE RASEDUS- 40 NÄDALAT SEEDETRAKT- 7-8 m MAOS- 3-6 t. ASUB TOIT MAOS TÄISKASVANUL ON VAJA MAGADA- 7-8 TUNDI SÜDA- (COR). ON UMBES INIMESE RUSIKASUURUNE ÕÕNESELUND, MIS PAIKNEB RINDKERE KESKJOONEST VEIDI VASAKUL POOL KOPSUDE VAHEL. KAALUB UM. 250-
olnud veest. Seega muutub uriin kontsentreeritumaks ning suure kontsentratsioonide erinevuse tõttu difundeerub osa uureast verre tagasi.Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pHst. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Teisene e. sekundaarne uriin Ööpäevane uriini hulk ~1,5 l.Tunnidiurees 50100 ml. Erikaal e. tihedus 10151025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin. Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole. Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Neerude tegevuse regulatsioon Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu
vääntorukeses, kogumistorus. Kokku imendub organismi tagasi 99% esmasuriinis olnud veest. Seega muutub uriin kontsentreeritumaks ning suure kontsentratsioonide erinevuse tõttu difundeerub osa uureast verre tagasi.Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Teisene e. sekundaarne uriin- Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l.Tunnidiurees 50-100 ml. Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin. Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole. Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Neerude tegevuse regulatsioon- Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon: füsioloogilistes tingimustes võib organismi ekstratsellulaarse
annaabi.ee 
