tegude ja helide. Loom on aistmisvõimet omav instrument. Inimesed on samuti instrumendid, kel on aistmismeel ja mälu. Meie meeled on klahvid, millele lööb meid ümbritsev loodus ja mis sageli löövad ise enda pihta. Saksa klassikalise idealismi rajaja Immanuel Kanti kriitilises filosoofias esineb arusaamine tunnetuse sotsiaalsest olemusest 4 n.ö negatiivsel kujul. Kanti teeneks oli seniste tunnetusteoreetiliste vaadete kriitika. Ta väitis õigesti, et isoleeritud indiviidi tunnetuse raamides ei saa teadmisi anda ei meeled ega mõtlemine. Hegel asus historismi seisukohal, inimtunnetuse ajalugu on tema järgi vaimu enesetunnetuse avaldus. Üksikud inimesed surevad, nende isiklikud teadmised ja soovid ning püüdlused hävivad. Kuid ajalugu omab reaalse eksistentsi kultuuripärandi näol. Määravaks kultuuris on vaimne, mitte materiaalne külg. Rahvaste kultuur on maailmavaimu ilming
tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Filosoofiline psühholoogia erineb eelteaduslikust psühholoogiast suurema süsteemsuse ja rangema loogilise ülesehituse poolest. Samas võrreldes eelteadusega on see etapp abstraktne ja seetõttu on filosoofilise psühholoogia järeldusi suhteliselt vähe õiguspsühholoogia valdkonnas kasutatud. Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste tunnetusteoreetiliste ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide tõstatamine ja lahendamine. Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20. sajandi alguseni järgmised aspektid: · Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga, st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid. Tulemuseks oli see, et normaalse vaimselt tervete kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jäi tagaplaanile.
verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus. 3. Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust psühholoogiast erineb ta süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest. Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inim-ühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Lisaks tunnetusteooriale on filosoofilise psühholoogia olulisteks probleemideks filosoofiline antropoloogia ning vaimseid protsesse uurivate neuroteaduste metodoloogia. 4. Teaduslik psühholoogia- on kõige hilisema tekkeajaga. Eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt
Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine Teoreetiline metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide
Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine Teoreetiline metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks.
See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Kuid miinuseks on see et on palju käibetõdesid ja müüte ning tõesust on raske kontrollida. Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga. Eelteaduslikust psühholoogiast erineb ta range ülesehituse ja süsteemsuse poolest. Peamiseks funktsiooniks on tunnetusteoreetiliste ja olemisõpetuslike probleemide lahendamine. Püütakse lahti mõtestada psühholoogia teaduse fakte üldisemalt. Teaduslik psühholoogia on kõige hilisem. Ning kõige usaldusväärsem. Mõistete täpne defineerimine ja nähtuse objektiivne mõõtmine ja uurimustulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt. Kuid ükski kolmest psühholoogiast ei asenda teist. Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka ta uurib peamiselt terve ja normaalse psüühika
Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Kuid miinuseks on see et on palju käibetõdesid ja müüte ning tõesust on raske kontrollida. Tüüpiliseks jooneks on arvamuste ja faktiliste tõsiasjade ebakriitiline vaheldumisi kasutamine. 2) filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga. Eelteaduslikust psühholoogiast erineb ta range ülesehituse ja süsteemsuse poolest. Peamiseks funktsiooniks on tunnetusteoreetiliste ja olemisõpetuslike probleemide lahendamine. Püütakse lahti mõtestada psühholoogia teaduse fakte üldisemalt. 3) teaduslik psühholoogia on kõige hilisem. Ning kõige usaldusväärsem. Mõistete täpne defineerimine ja nähtuse objektiivne mõõtmine ja uurimustulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt. Paraku pole veel tänapäevalgi kõik psüühilised nähtused üheselt mõõdetavad. Kuid ükski kolmest psühholoogiast ei asenda teist.
Niisugused teadmised on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga,sest paljud filosoofia uurimisprobleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega.Filosoofiline psühholoogia erineb eelteaduslikust psühholoogiast suurema süsteemsuse ja rangema loogilise ülesehituse poolest.Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks,oluliste gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste(olemisõpetusega seotud)probleemide tõstatamine ja lahendamine.Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20.sajandi alguseni järgmised momendid: Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga,st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid.Tulemuseks oli,et normaalse,vaimselt terve kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jõi tagaplaanile.
annaabi.ee 
