inimesed tunnetavad ka värviliste riiete ilu sarnaselt. See väide on aga kahtlemata vale. Käesolevas essees üritan tõestada, et lähtudes David Hume teooriast on arusaam ilust kõigil erinev. Meelteks ei tohi aga nimetada pelgalt neid 5 meelt, mille hulka kuulub ka eelpool mainitud nägemismeel. Meeleks võib pidada midagi sügavamat ning keerulisemat, mis jääb välisvaatlusel nähtamatuks- meie loomu. Tuginedes empiristlikule tunnetusteooriale, mida viljeles David Hume, et kõik teadmised ja ideed teatud asjadest saavad alguse kogemustest, võib väita, et ka meie teadmised meeltest on kujunenud varasemate kogemuste põhjal. Need varasemad kogemused on aga kõigil inimestel erinevad. Osad kogemused võivad siiski küll kohati ühtida kuid igaühel on neist ikkagi oma tõlgendus ning arusaam. Sellest tulenevalt võib järeldada järgmist. Kui võtta eelduseks see, et kõik
nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda)
vastaja jääks lõksu ja peab tusistmama, et ei tea enam vastust. Nii sai hästi teada inimese maailma pildist ja tema mõtlemisest ning arusaamast maailams. 2 PLATON Kui Sokrtaes suri, oli Platon andekamaid õpilasi Sokratesel. Platon elas aastatel 427- 347 eKr. Ta elas õpetaja traagilist surma väga üle. Võrreldes Sokratesel kirjutas Platon palju. Platon lähtus palju Sokrateset õpetusest ja vaadest, kuid samas ka lähdub oma seisukohtadel ja vaadetele. Platon liigub edasi tunnetusteooriale ja ontoloogiasse, eedikasse, psüholoogiasse ja pedagoogikaase, ühiskonnafilosoofiasse ja lõpuks ka loodusteatusse. Pärast Sokratese surma lahukus Plaaton Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Rändamise ajal tutvus teiste maada kommete, relgioonide, filosoofiliste õpetustega. Aastal 390 tuli Platon Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysus Esimese naisevend
käitumise. Füüsiline geograafia, eriti kliima, mõjutab inimeste teadvust, mis omakorda määrab nende poolt loodud ühiskonna ja kultuuri. • Ontoloogia ehk olemisõpetus - oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviiside filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetustegevuse analüüsi. Filosoofilises tähenduses käsitas ontoloogiat esimesena Aristoteles, kelle rajatud traditsioonis vastandus ontoloogia tunnetusteooriale, loogikale ja antropoloogiale. Klassikalises filosoofias on ontoloogia metafüüsika osa, mis tegeleb Jumalaga, hingega ja universumi ehk maailmaga. Näiteks Freudi ontoloogia põhiüksusteks võib pidada tunge ja teadvust, Platoni ontoloogia omadeks jällegi ideid. • (Platoni) koopamüüt Suur koobast, kus on inimesed, kes on seal olnud terve oma elu, nad on aheldatud näoga vastu koopa seina ja nad ei saa pead pöörata. Nende seljataga on tuli, ning nende ja tule vahel
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika,
Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega) praktiline (vilumus praktilistes tegevustes, näiteks
loetlemisest, vaid tuleb kõigis soojuse ilmingutes leida midagi ühist. robustse töötluse põhjal sai Bacon üldse soojust määratleda suhteliselt nii õigesti" (Subbotin, lk 70). 5 Bacon vihjab siin tõenäoliselt Platoni tunnetusteooriale, mille järgi tiivustunud inimhing näeb ideede maailma ning ammutab seal teadmisi; kui hing muutub Soojuse vormi uurimine ei ole tõenäoliselt eriti huvitav tegevus. Küll raskeks, siis tiivad murduvad ning hing langeb meelelisse maailma, jäädes ilma võib aga igapäevaelus huvi pakkuda näiteks küsimus, milles peitub paljudest teadmistest. meeldivuse olemus (vorm), s
probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust psühholoogiast erineb ta süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest. Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inim-ühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Lisaks tunnetusteooriale on filosoofilise psühholoogia olulisteks probleemideks filosoofiline antropoloogia ning vaimseid protsesse uurivate neuroteaduste metodoloogia. 4. Teaduslik psühholoogia- on kõige hilisema tekkeajaga. Eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine (sh
13 · Spinoza arvates pole inimese seestumusele, miski · Inimese jaoks tähendab see keha ja vaimu muu rohkem kaasaaidanud kui kasulikkusest parallelismi. Need on ühe ja sama indiviidi kaks lähtuv mõtlemine. aspekti. · "EETIKA" 1677 · Spinoza tunnetusteooriale vastavalt on inimvaimu · Eetika on jagatud ideed nii adekvaatsed ja tõelised, kui nad on · 5 osaks: seotud Jumalaga. · Jumalast · "EETIKA" 1677 · Loodusest ja vaimu päritolust. · Iga tõeline idee on Jumalas. · Affektidest, · Tõesed ideed on selged ja arusaadavad.
kindlalt temaga vastavusse seatud mõistet (aabet, häälikut). Tüüpide igasugune segunemine, vaheseinte ületamine, eri tüüpide panek ühte pessa, ühe tüübi panek eri pesadesse jne. ei rikasta, vaid rikub seda süsteemi.” (Ots 1980) Võrdluseks on Otsal üldkeelt kujutav sujuvate üleminekutega värvipalett. Siiski, veidi allpool: „Oskussõnavara ei pea keemianomenklatuuri kombel kõikjal andma masinlikult risttabelisse panna, kuid tal on tunnetusteooriale toetuv, n. ö. konstitutsiooniline õigus olla mõneti sirgjoonelisemalt süsteemis kui ülejäänud keel ja taotleda sellest peenemaid eristusi või laiemaid üldistusi.” Klassikaline terminoloogiateooria on välja töötatud mehaanika eriala näitel. Vähem mehaaniliste tegevusvaldkondade hulgas leidub aga selliseid, mis põhimõtteliselt ei allu mõistekesksele analüüsile: ühiskonnateadused, poliitika, religioon, turundus jne. Nende mõiste-
annaabi.ee 
