Sümbolite maailm muutub üha olulisemaks võrreldes reaalse olendite-asjade maailmaga - kompenseerimine elutute asjadega (arvuti, tv, auto). Väärtuseks kujunevad esemed. Suureneb eluta asjade olulisus - suhted näiteks lemmikloomadega asendavad puuduvaid inimsuhteid ehk sotsiaalset suhet püütakse asendada tunnetusprotsessiga 10. Maa- ja linnakultuuri võrdlus skaaladel individuaalne kollektiivne, modernne traditsiooniline, ja linlik-looduslähedane Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem, traditsioonilisem ja looduslähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas elad maal või linnas. Üha rohkem on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse karjääri, mis on ohvriks perekonna
sealhulgas füüsikalise keskkonna ergonoomika. Keskkonna-ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimeste tervist ohutust, 26. REACH - on Euroopa Ühiskonna regulatsioon kemikaalide ohutuks kasutamiseks. See tegeleb keemiliste ainete registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja keelustamisega (Registration, Evaluation, Authorisation of CHemicals substances) ( süsteem tagamaks keemiliste ainete ohutuse) 27. Mis on kognitiivne ergonoomika - tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala ( psüühiliste protsessidega ergonoomika) 28. Mis on makroergonoomika suurte süsteemide ergonoomika Makroergonoomikat (macroergonomics) loetakse "kolmanda astme ergonoomikaks"; ta on noor teadus ja tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste
27. REACH - Registration, Evaluation and Authorisation of CHemicals. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist eesmärgiga tõhustada tervise- ja keskkonnakaitset, ohjates tõhusamalt kemikaalide tootmise, importimise ja kasutamisega kaasnevaid tervise- ja keskkonnariske. 28. Mis on kognitiivne ergonoomika? Kognitiivne ergonoomika tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala. 29. Mis on makroergonoomika? Makroergonoomika tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstusharus või kogu riigis. 30. Antropomeetriline printsiip -
Kompenseerimine: 1. inimene võtab naise/mehe - tekivad väikepered, 2. mõtlemine (erinevate tasandite vahel) – elu mõte jne (tähenduse otsimine). Sümbolite maailm muutub üha olulisemaks võrreldes reaalse olendite-asjade maailmaga, 3. kompenseerimine elutute asjadega (arvuti, tv, auto). Väärtuseks kujunevad esemed. Suureneb eluta asjade olulisus, 4. suhted näiteks lemmikloomadega asendavad puuduvaid inimsuhteid ehk sotsiaalset suhet püütakse asendada tunnetusprotsessiga 10. Maa- ja linnakultuuri võrdlus skaaladel individuaalne – kollektiivne, modernne – traditsiooniline, ja linlik-looduslähedane Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem, traditsioonilisem ja looduslähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas elad maal või linnas. Üha rohkem on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse karjääri,
Iseloomulik on taju, mälu ja mõtlemise tihe põimumine. Ühelt poolt annavad taju ja mälu materjali mõtlemisele, teiselt poolt inimene tajub, jätab meelde ja meenutab mõteldes. Need protsessid pole üksteisest praktiliselt eraldatud. Peamine mõtlemise liik on verbaalne(verbaal-loogiline ja arutlev), kus üksutsena rakendatatkse valdavalt üldistatud kujutlusi ja mõisteid. Pedagoog peab laste arendamisel arvestama nende juhtuiva tunnetusprotsessiga. Taju perioodil on vaja õpetada last vaatlema, analüüsima, võrdlema esialgu tegelikkust, hiljem ka kujutisi/pilte. Laste mäluga on õpetajatel vaja arvestada oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused raskusi, kuna tema operatiivmälu on koormatud sõnade kokkulugemisega, s.t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega. Mõtlemise seiukohalt on
ergonoomika. Väheneb käsitsitööergonoomika osatähtsus, kiiresti kasvab aga tarbekaupade ergonoomika osatähtsus. Suure osa ergonoomikast hõlmab tööstusergonoomika, mis käsitleb ergonoomilisi probleeme tööstusettevõtetes. Paljudes kõrgkoolides eeskätt Ameerika Ühendriikides tegeldakse aktiivselt ergonoomika rakendamisega sealses õppe- ja teadustöös (kõrgkooliergonoomika). Alates 90. aastatest areneb kiiresti kognitiivne ergonoomika, mis tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga. Makroergonoomikat loetakse "kolmanda astme ergonoomikaks"; ta on noor teadus ja tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstusharus või kogu riigis. Oluline probleem on ergonoomika ja vananemine. On korraldatud mitu rahvusvahelist konverentsi. Põhiline, millega tegeldakse, on töö- ja elutingimuste
Sümbolite maailm muutub üha olulisemaks võrreldes reaalse olendite-asjade maailmaga − kompenseerimine elutute asjadega (arvuti, tv, auto). Väärtuseks kujunevad esemed. Suureneb eluta asjade olulisus − suhted näiteks lemmikloomadega asendavad puuduvaid inimsuhteid ehk sotsiaalset suhet püütakse asendada tunnetusprotsessiga 10. Maa- ja linnakultuuri võrdlus skaaladel individuaalne – kollektiivne, modernne – traditsiooniline, ja linlik-looduslähedane Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem, traditsioonilisem ja looduslähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas elad maal või linnas. Üha rohkem on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse
(kõrgkooliergonoomika). Töötatakse välja printsiipe ja eeskirju, kuidas viia läbi laboratoorseid töid ja kasutada seadmeid. Osaliselt kattub ergonoomika problemaatika tootmiskorralduse omaga (tuntud Nõukogude Liidus kui TTO töö teaduslik organiseerimine), kuid ergonoomika integratsioon teiste teadus- tega on hoopis sügavam. Alates 90. aastatest areneb kiiresti kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics, ka cognitive engineering), mis tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala. Käesolevaks ajaks on tekkinud arvukalt firmasid, mille toodang on probleemide lahendused. Suhteliselt uus on ka osalusergonoomika (participatory ergonomics), kus uuringute tulemuste tarbija, näiteks uuritaval tööl töötaja, osaleb ise uuringuis, aidates leida lahendusi. Makroergonoomikat (macroergonomics) loetakse "kolmanda astme ergonoomikaks"; ta on
annaabi.ee 
