Hermann Hesse ,,Stepihunt" Harry märkmed: ,,Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada. Enesetapjale on loomulik, et ta tunnetab oma mina, ükskõik, kas siis õigesti või valesti, looduse eriti riskantse, küsitava ja ohustatud võsuna, et ta tunneb end alati kaitsetuna ja ohusolevana...
kõik jagavad ühiskonna huvides. Parim ühiskonnakorraldus eeldab kõigi inimeste osalust üldise tahte moodustumises. Tahtekasvatus Esimene aste Kasvataja esimene tegevus kõlbluse alal on eeskätt kaitsvat, negatiivset laadi. Kui tõuseb lapse tujukus, siis on saatuslikud sammud juba tehtud. Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili. Lapses ja eneses tuleb lasta tegutseda ainult looduse tungil. Aidata tuleb teda ainult vajaduse korral, et mitte pakkuda toitu tema tujukusele. "EI" on raudne müür, mis ei varise ühegi surumise all. Tahtekasvatus Teine aste Samad põhimõtted maksavad ka teisel astmel. Tavaliselt sel ajal aset leidev moraliseeriv kasvatus Rousseau poolehoidu ei leia. Kasvatus, mis möödub käskude, keeldude ja karistuse kujul, mis pöördub kasvandiku südametunnistuse poole, on ebaloomulik, arusaamatu
"(1993. aasta väljaandes lk 21). ,,Miks ei peakski ma olema Stepihunt ja sakkus eremiit selles maailmas, miile sihid mulle midagi ei paku, mille rõõmud mulle midagi ei ütle! Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalhete, harva moodsat raamatut lugema, am ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest, maailmanäitustelt, korsodelt, harivatelt loengutelt, suurtelt spordiväljakutelt, - ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada." (lk 28) ,,kas oleme meie, kunagise Euroopa, kunagise ehtsa muusika, omaaegse tõelise kirjanduse
valitseda end hundi poolt. Sellest piisab, et mees mõistaks – on vaja areneda veelgi, et ühel päeval suudaks naerda nii enda kui ka hundi üle ja alles siis jõuab ta oma iidolite Mozarti ja Goethe tasemele. - Harry märkmed: „Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest – ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada. Enesetapjale on loomulik, et ta tunnetab oma mina, ükskõik, kas siis õigesti või valesti, looduse eriti
,,Lainetest" alates tuleb Haava luules ilmsiks lähenemine objektiivsele kujutlusviisile, omandab kindla koha realistlik ühiskonnakriitika. Kui sotsiaalsete ülesannete arvestamise püüdest hoolimata ei suutnud Haava uuel ajajärgul säilitada sajandi lõpul omandatud kohta eesti luules. Romantilise tundelaulud. A. Haava noorusluule kõige olemuslikumaks elemendiks, mis määrab meetodi ja põhilised teemad, on tunglemine seletamatu vastuolude maailmast unistuslik ideaalide poole. Sellel tungil on palju nimesid, kuid ikka võib temas ära tunda luuletaja rahutut saatjat lapsepõlvest alates, mille kohta ta oma mälestustes kirjutab: ,,Ning selles enesele arusaamata kimbatuses ärkab lapse hinges nimetu igatsus lepitava või lunastava järgi. Ihaks näha, tunda, elada midagi uut, mingit nii kaunist, harmoonilist, te keegi ega miski teiste kasuks ega hääoluks, et kannataks." Talle avaneva terav konflikt tegelikkuse ja ideaali vahel
välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA *UUDISHIMU TAGASITÕRJUMINE *LUGUPIDAMINE SÜÜTUSE VASTU TUNDEKASVATUS *NÄIDAKE NOORTELE INIMKANNATUSI JA LASKE SEL TEEL NEILE KAASA ELADA *EELARVAMUSED ON EBAVOORUSE ALLIKAKS ESTEETILINE KASVATUS *TEATER, ESTEETILISE OTSUSTUSVÕIME KOHT
Saavutuseks nt Goethe teostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Johann Gottfried Herder (1744-1803) aktuaalne tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel paljuski
Saavutuseks nt Goethe teaostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati loodava keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Nt Wilhelm Tell. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Ennekõike Johann Gottfried Herder (1744-1803), ta on mõnevõrra aktuaalne tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel
Londoni ja mandri teatritest Õudses kurbmängus KUNINGA KAELKIRJAK ehk KUNINGLIK VÕRRATU Sissepääs 50 tsenti. Ja lõpul kõige suuremate .tähtedega: Ainult 3 päeva! DAAMIDELE JA LASTELE SISSEPÄÄS KEEIATUD. «Nii,» ütles ta, «kui see ka ei tõmba, siis ei ftmne ma Arkansase rahvast!» 360 23. P E A T Ü K K Noh, päev otsa oli hertsogil ja kuningal tegemist, lava ehitades, eesriiet paigale pannes ja küünlarida rambituledeks sättides; sel õhtul oli teater lühikese ajaga tungil täis. Kui ühtki inimest enam sisse ei mahtunud, läks hertsog uksehoidja kohalt ära, tuli tagant ringi lavale, jäi eesriide ette seisma ja pidas väikese kõne. Ta kiitis oma kurbmängu ja ütles, et see on kõige õudsem, mida iial elus nähtud. Nii ta lobises hulk aega kurbmängust ja Edmund Kean vanemast, kes pidi mängima ses peaosa. Viimaks, kui kõigi ootus oli küllalt üles kruvitud, tõmbas ta eesriide üles
annaabi.ee 
