Tundra ja metsatundra Tundra asub vaid põhjapoolkeral, kus põhja-atlandi hoovus soendab tundra euroopa osa ja põhja-ameerikat jahutab külm labradori hoovus. Tundras esineb tugev kivimite murenemine, mida põhjustab temp. suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad.
Tundra 1. Millistel mandritel tundrat esineb? Euraasia, Põha-Ameerika ja lähisarktilistes kliimavööndites olevatel saartel 1. Mis vahe on tundral ja metsatundral? Üleminek metsast tundrale Kliima: Keskmine temperatuur suvel +10 , talvel -34 Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed:
vint jt. Taiga vööndis on vähe inimtegevust. Enamus elanikkonnast on koondunud üksikutesse suurematesse asulatesse jägede ääres. Peamine tööstus haru on seal metsandus. Põllumajandus ei tasu ennast ära, sest valet ja sooja aega on liiga vähe. Omatarbeks on võimalik siiski midagi kasvatada. (Maailma Loodusvööndid) 7.2. Metsatundra Metsatundra on üleminekuala okasmetsavööndi ja tundra vahel. Mida rohkem põhja poole seda tundrale iseloomulikum taimestik hakkab silma. Lõuna poolone osa meenutab aga rohkem okasmetsavööndit. Tundrale lähendes muutuvad taiga metsad hõredamaks ja puud kiduramaks. Alustaimestik asendub tundra taimestikuga ja ka loomastik hakkab muutuma. (Maailma Loodusvööndid) 7.3. Tundra Nimi tundra tuleneb saamikeelest tndâr ja tähendab metsatut ala. Lapimaa tundra on ümbtitsetud merest, mis tõttu kliima on pehmeme. Tundrasse toob aastaringselt sooja õhku
See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal raskemini nähtavaks. Lemming Põhjapõder Kliima: Tundras valitseb lähispolaarne kliima. Talv on pikk ja külm, ning suvi lühike ja jahe. Kuid tuuled tundras on väga tugevad igal aastaajal. Tundravööndi põhjaosas esineb polaaröö ja polaarpäev. Talve keskmine temperatuur on alla -20°C ja suvel umbes 10°C. Sademeid on vähe, aastas ligikaudu 150-200 mm. Tundrale on ka iseloomulik lühike taimekasvuperiood (u 2 kuud). Tundrates elavad inimesed: Inimesi elab tundrates vähe. Asulad on tavaliselt väiksemad ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvandus, küttimine ja kalapüük.Põhjapõder on tundras asendamatu loom (riietus, transport jne). Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegeleda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts.
1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) 3) noorem ehk neoliitikum (u 5000-1800 a eKr)
Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist (mineraliseerumist) nimetatakse turvastumiseks. Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti: CG (gleistunud lähtekivim) ja AT (toorhuumus). Turvastunud gleimuldi leidub ka teistes vööndites, kus valitsevad pidevalt liigniisked tingimused. Tundrale on iseloomulik ka polügonaalpinnas, mis on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui pragudesse moodustuvad ainult veest koosnevad jääkiilud, siis võivad sagedaste külmumis-sulamistsüklite toimel tundrapinnasesse tekkida kuni 10 m sügavused avalõhed. Kui külmumise-
5. Jääaeg – põhjus, miks inimesed jõudsid hiljem Eestisse ja Euroopasse. Viimane jääaeg. Jääaja mõju Eesti geograafiale ja ajaloole. Viimase jääaja lõpp. Balti jääpaisjärv ja selle kadumine. Esimesed inimesed jõudsin Põhja-Euroopasse umbes 10 000ekr jääaja lõppedes. Eesti pind lihviti siledaks, oli surve all ja seetõttu kerkib tänapäevani. Jääaja kadudes oli Eesti mandriala praegusest väiksem. Kliima esialgu karm, külm, sarnanes tundrale. Hakkas soojenema 8000ekr. 8213 Billingeri katastroof, Läänemere pind langes 20-30m. 6. Esiaja algus Eestis – Pulli asula. Kus see asus, mis ajast see pärines, kuidas seal elati. Pulli asula asus Pärnu jõe kaldal, Sindi lähedal. Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967 Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi, jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest jms looduslikest materjalidest. 7
2900ekr silpkiri (märk tähistab silpi), 1500ekr tähestikuline kiri (märk tähistab häälikut). 6. Loodusolude kujunemine muinas-Eestis a) Jääaja lõpp algas u 2 miljonit aastat tagasi ja lõppe u 13 tuhat a.t. 4-5 jäätumist vaheldusid soojaperioodidega, kui siia võis jõuda ka inimesi. b) maastiku kujunemine paks mandrijää (1-2km paks) paljastas paepinna. Jää sulavesi kujundas järvi ja jõgesid. Kujunes tundrale iseloomulik taimestik põhjapõtrade ja polaarrebastega, kohata võis mammuteid. U 12 tuhat a.t. soojenes kliima, levisid kase- ja männimetsad, ilmusid loomad. c) Muinasaja allikad arheoloogia (muiste uurimine väljakaevamistel), zooloogia ja botaanika (tolle aja taimede ja loomade kindlaksmääramine säilinud materjali põhjal), antropoloogia (luustike põhjal inimrassi, soo, vanuse määramine), numismaatika (vanade müntide põhjal määratakse kindlaks
samblikud; puhmastaimed; ei kasva eriti puid; puude kasvu takistab liiga jahe ja niiske suvi; pole sügavat juurestikku; madalad, et lumi kaitseks külma eest; lumi-käokõrv; vaevakask; kukemari; Landi samblik; Taimestiku maa sisse tallamine; pinnasereostus; pinnase hävimine; Tundra Tundra on puudeta ala, kus sademeid on alla 400 mm. Esineb ainult põhjapoolkeral. Polügonaalpinnas on iseloomulik tundrale, kus maapinda katavad hulknurksed lapid. Inuitid ja saamid on tundrate põlisrahvad. Samanism on üleloomulike jõudude kultus. Kajakk on pärismaalaste paat Gröönimaal. Iglu on eskimode lumest ja jääst tehtud onn. Nunatak on jääst väljaulatuv kaljunukk. Asub poolustel ning seda ümbritsevatel aladel, mis on aastaläbi kaetud lumega; Mulda pole suurte külmakraadide tõttu;
Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Põhiliselt on tundra metsatu. Kasvuvormi poolest on ülekaalus maadjad taimed, mis hoiduvad soojendava maapinna ligidale. Imetajaid elab tundrates vähe. Taimkate Taimestikuga on Islandi pindalast kaetud vaid veerand. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Vanal laaval esineb sammalt ja vaevakase põõsaid. Põhja- ja idarannikul on taimestik on tundrale iseloomulikult maadligi ja tagasihoidlik. Kunagi kasvanud mets on ammustel aegadel maha raiutud. Uus aga ei ole saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti esineb madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Vaevakask Väga külmakindel tundrataim, mistõttu Island sobiv kasvupaik. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab turvastunud happelisi muldi. On
Tänu nendele esemetele saame me ühtteist teada ka selle kohta, kuidas inimesed nendel kaugetel aegadel elasid. LOODUS TAIMESTIK Muhu saare taimkate on ala noorusele vaatamata küllaltki vahelduv ja liigirikas. Kõige iseloomulikemateks taimekooslusteks Muhus on loopealsed ja lookadastikud, mis võtavad enda alla viiendiku saare pindalast. Loopealsed on õhukese mullakihiga paepealsed alad, kus esineb nii tundrale, stepile kui ka kõrgmäestikule iseloomulikke taimi. Saare suuremad kadastikud asuvad saare lääneosas Koguvast ja Igakülast põhja pool, saare edelaosas, Rässa ja Võiküla vahel ning piki kirderannikut Üügu pangast Püssina pangani. Külasema ümbruses paiknevad sarapikulood, saare lõuna- ja edelaosas leidub ulatuslikumaid rannaniite. Muhus ei ole suuri metsi, metsad võtavad enda alla vaid 20% pindalast. Algselt kasvas mets ainult Piiril, kuhu see umbes 200 aastat tagasi istutati
Tsonaalsus on maastikusfääri sisemised omadused. Tsonaalsus esineb peamiselt Maa füüsikalisel pinnal. Ei esine ookeanisügavustes, troposfääri ülemistes kihtides ega maakoores. Tsonaalsus (horisontaalne) on maastikulise sfääri kõige iseloomulikumaks struktuuriliseks iseärasuseks, mis väljendub maastiku ja kliimavöötmete ning mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärases järgnevuses. Tsonaalsed on ka geokeemilised iseärasused (H ioon - tundrale, taigale, segametsale ja niiskele troopikale; Ca ioon steppidele, kõrbetele; Na ioon kõrbetele; Si ja Al ioonid troopikale). Tsonaalsuse tingib: -Maa kuju, -Maa telje kallakus, -Päikesekiirguse erisugune jaotumus. Vertikaalne tsonaalsus temp. madaldumine absoluutse kõrguse suunas. Vertikaalne tsonaalsus on horisontaalsest individuaalsem. Peaaegu igal mägismaal on oma vertikaalse tsonaalsuse spekter
vett algupärased rahvad arenesid täielikus isolatsioonis, kuni tulid eurooplased. Beringi väina kohal olnud maariba nimetatakse Beringia´ks. See oli arvatavasti tundra, nagu ülejäänud osa Siberist. Elas seal palju suuri loomi. Tundra ulatus poolsaarena Aasiast Põhja-Ameerikat katvate jääliustikeni. Poolsaar ise oli kuiv lagendik, kus suved olid lühikesed, talved pikad; tuuline ala. Ent seal oli lisaks tundrale ka soiseid alasid ja rohumaid; lopsakad niidud olid suvel sobivad suurtele rohusööjatele (mammutid, metshobused, muskushärjad jt arktilised liigid). Suurem osa Põhja-Ameerikast oli jää all, kuid tänapäeva Kanada lääneosas kulges jääkoridor. See algas Alaska rannikujäält ja kulges läbi Yukoni, Mackainze ja Frasieri jõeorgude ja Kaljumägedest kagu pool. Need olid ilma jääta alad kahe suure liustiku vahel. Sellises jääkoridoris oli suhteliselt viljakas
annaabi.ee 
