4) Mis mõjutab haistmist? Haistmist mõjutab lõhnaaine kogus, nohu(nina kinni või lahti), inimese vanus, liik( inimene, koer jne) ja aeg, kaua lõhna sees viibime, sest haistmismeele harjub kähku ning peale pikemat aega me enam lõhna ei tunne. 5) Mis on keelenäsad, kus need paiknevad ja mis on nende ülesanne? Keelenäsad on erineva ehitusega näsajad moodustised keelel, mille külgedel on tunderakud. Keelenäsad paiknevad keele pinnal ja nende ülesanne on läbi tunderakkude, aineosakeste ärrituse toimel saadavad tunderakud ajju närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. 6) Millised on maitsmise etapid? Maitsmise etapid on 3 1)Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse 2)Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsi 3)Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore ossa, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. 7) Mis mõjutab maitsmismeelt?
Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas&kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Need kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Nohuga ei tunne lõhna, sest haistmiselundi rakud on paksult kaetud limaga&lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. Kompimine: võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temp-i jms. Tekib 5 aistingu kombinatsioonina. Nahas on tunderakkude kogumid e retseptorid, need tajuvad puudutust, survet, valu, külma&kuuma. Keha eri piirkondades nahk erineva kompimistundlikkusega, sest retseptorite arv on eri kohtades erinev. Võrdle kesk- ja sisekõrva ehitust. Miks on haistmine ja maitsmine inimesele olulised?
leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, milles on vedelik. Keha asendi muutmisel ärritab liikuv vedelik vastavaid tunderakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda ja inimene tunnetab enda asendit ja liikumist. Lihastes ja liigestes on närvirakkude kogumikud, mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Nahk Nahas on tunderakkude kogumid ehk retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 Eriti tundlik on nahk sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel. 3
Haistmine: lõhnade tajumine ja eristamine, õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närvi impulsse. Lõhna tajumine sõltub ka lõhnaaine kogusest, need pääsevad haistmiselunditesse ka suust läbi tagasõõrmete. Naharetseptorid tagavad kompimistundlikkuse: kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahas on tunderakkude kogumikud, msi tajuvad puudutust, srvet, valu, külma ja kuuma.
Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud? Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahk on meeleelund mille kaudu saame välisilmast infot. Nahas on tunderakkude kogumid e. retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. (15) Kuidas kompimisel info liigub? Talitlus: meelerakkudes tekib erutus (vastavalt ärritajale vastavas punktis), erutus liigub peaajju vastavasse keskusesse. Tunneme. (16) Kirjelda meeleelundite üldist töömehhanismi? Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise ning
Eristatakse kahte vastandliku toimega osa. Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. Somaatiline e kehaline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskkonnast saadud infole. Suuremast osast tegevusest oleme teadlikud ja seda juhivad peaaju keskused. Kuidas saad vähendada peapõrutuse saamise ohtu? Kannad kiivrit. Mis on tunderakkude ülesanne? Tunderakud ehk retseptorid võtavad väliskeskkonnast infot vastu. Iga retseptor reageerib kindlale ärritajale (nt helile, valgusele) Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss. Milline on silma ehitus? (vt õpikust joonist) Sarvkest - aitab koondada valguskiiri läätsele, vesivedelik - kaitseb läätse, silmaava - selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele, vikerkest - reguleerib silmaava suurust, silmalääts - murrab valguskiiri, nii et
ovaalakna lähedal. Teadud kõrgusega helile reageerivad teatud rakud. Asendi ja liikumismeel-Annab informatsiooni inimese pea ja asendi ning liikumise suuna suhtes. Tasakaalu ja liikumisretseptorid on koondunud tähnielundiks ja poolringkanali elundiks. Poolringkanali ja tähnelund-Kolm poolringkanali elundit on paiknenud üksteise suhtes 90kraadise nurga all. Poolringkanalites on ampullid ja tähnid, milles on sensorrakkude kogumikud. Sensorraku peal asuvad karvarakud. Tunderakkude karvad on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse massi, mis moodustab kuppeli. Ärritajaks on aktiveeriv või pidurdav pöördliikumine.
millele reageerivad sensorirakud. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullaarsäär on nime saanud oma laienenud osa ampulli järgi, kus asuvad sensorirakkude kogumikud ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellepärast nim neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eritstatakse umbes 60-80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Ampullihari ulatub kanali õõnde umbes kolmandiku ulatuses, tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse, kristalle mittesisaldavasse massi moodustub kuppel, mis täidab kanali peaaegu kogu ulatuses. Horisontaalsetes poolringkanalites on kõik sensorid orienteeritud selliselt, et kinosiil jääb mõigu poole. Sensoripotentsiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis suureneb siis, kui kuppel kooldub mõigu suunas, s.o utrikulopetaalselt. Poolringkanalite meelerakud reageerivad
· Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat massi meenutavasse membraani. See sisaldab polüsahhariide ja kaltsiidikristalle(otokooniaid), mida seetõttu nimetatakse otoliit-e statoliitmembraaniks. POOLRINGKANALI ELUND · Poolringkanalites on kuplade ampullid, milledes on sensorirakkude kogumikud. Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellepärast nimetatakse kaneid karvarakkudeks. Karvakeste arv on 60...80. Tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse, kristalle mittesisaldavasse massi- moodustub kuppel. Sensoripotentsiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis suureneb siis, kui kuppel kooldub endolümfiliikumise tagajärjel ja koolutab sellega ka karvakesi. ·Ärritajaks on aktiveeriv või pidurdav pöördliikumine(nurkkiirendus). PALJUNEMINE ·Munandid ·Munandimanused ·Seemnejuhad ·Lisasugunäärmed Seemnejuhaampull Põisnääre Eesnääre Bulbouretaalnäärmed
Poolringkanaleid täidab endolümf, mille liikuminsele reageerivad sensorrakud. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullis asuvad sensorrakkude kogumikud- ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevadpeened karvakesed- karvarakud. Nende seast eristatakse 60-80 astmeliselt pikenevat stereotsiiti ja üht, teistest pikemat kinotsiiti. Ampullihari ulatub kanali õõnde umbes kolmandiku ulatuses, tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse massa- moodustub kuppel, mis täidab kanali peaaegu kogu ulatuses. Sensoripotensiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis tekib siis, kui kuppel kooldub mõigu suunas, s.o utrikulopetaalselt. Poolringkanalite meelerakud reageerivad pöördliikumisel tekkivale endolümfi liikumisele. Ärritajaks on endolümfi liikumine: liikuma hakkamisel ja liikumiskiiruse järsul
Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullaarsäär on nime saanud laienenud osa – ampulli – järgi, kus asuvad sensorirakkude kogumikud – ampulliharjad. Senosoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellepärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eristatakse umbes 60-80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Ampullihari ulatub kanali õõnde umbes kolmandiku ulatuses, tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse, kristalle mittesisaldavasse massi – moodustub kuppel, mis täidab kanali peaaegu kogu ulatuses. Horisontaalsetes poolringkanalites on kõik sensorid orienteeritud selliselt, et kinotsiil jääb mõigu poole. Sensoripotentsiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis suureneb siis, kui kuppel kooldub mõigu suunas s.o utrikulopetaalselt. Vertikaalsete poolringkanalite sensorite erutuse tekke põhjustab kupli mõigust eemale kooldumine
annaabi.ee 
