Instrumentaalkontserdid tema kontserdites valitsevad päikesepasitelised, paiguti lausa pimestavalt rõõmuküllased meeleolud Ooper tema ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon(armastus, viha, armukadedus jms) ,,Jevgeni Onegin" Oliu meistriteoseks Tsaikovski kümne ooperi hulgas. Selles säilib küll Puskini idee, kuid Tsaikovski suunates tähelepanu tegelaste tundeelule tõlgendas seda psühholoogilise draamana. Richard Wagner Saksa helilooja · Ta oli mitmekülgne ning üks suurimaid novaatoreid. · Tema ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetralooga ,,Nibelungide sõrmus" · Ta pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Ei püüdnud muusikat allutada sõnale, hakkas kasutama nn juhtmotiive(lühikesed ja lihtsalt viisilõigud,mis iseloomustavad üksikuid tegelasi).
m.o.t.t. Ilukirjanduses saab kasutada ainult neid asju, mida on lakatud kasutamast tegelikkuses (lk.65)- mõte seisneb selles, et ilukirjandus peab lugejat huvitama, intrigeerima, et püsiks huvi edasilugemiseks (postmodernistlik lähenemine). Kehtib ka filmimaailmas- kui võtta Mehhiko seriaalidest ära ülepaisutatud lähenemine süzeele, jääks alles ainult kodumaine argisari "Kodu keset linna", mis ei hiilga just oma suure vaatajaskonnaga. Truudus mõjub tundeelule samamoodi, nagu mõjub järjekindlus intellektuaalsele elule- see on nurjumise tunnistamine (lk.42)- Vaidlen vastu, kui ei oleks enam tundeelus kübetki truudust, oleks ka abielud mõttetud. Kunstis, nagu ka poliitikas, on alati süüdi vanaisad (lk.43)- mõte kattub ka osaliselt esimese sententsiga. Kokkuvõtlikult tarbime eelmiste põlvkondade tulemusi; teeme tööd, et järgnevatel põlvkondadel lihtsam oleks. Ühe puudumine välistab teise.
Psühholoogia õpiku küsimused Psühholoogia, psüühika ja teadvus 1. Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid. 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6
nutma) 40. Samastamine e identifitseerimine samastatakse end kellegagi, kes on edukam(kambas võetakse üle liidri släng ja käitumine; laps räägib ja käitub nagu ta autoriteedid vanemad) 41. Sublimatsioon inimese seksuaalelu suunatakse ühiskonna poolt soositud tegevusvaldkonda. Seksuaalelu pingete alandamise eesmärgil muundub, otsitakse asendust pingettekitavale asjale(tundeelule). Temperament Tuleb kreeka keelest, täh Segu/segunemist. Sellega tegeles Hippokrates. Temperamendi all mõeldakse psüühika dünaamikat e kui tugevad on inimese närviprotsessid, kui kiiresti need vahelduvad ja kui emotsionaalne on inimene. Temperament on kaasasündinud, geneetiliselt. Elu jooksul muutub vähe. Pavlov temperamenditeooria, mis põhines närviprotsessidel. Tegi nelitemperamenti:
Grüner, kelle suhtes kunstnikul tekkinud sügavamaid tundmusi ja kaugemaleulatuvaid lootusi. Tema tunded ei jäänud ilmselt ühepoolseks, kuid oma seisuslikus kõrkuses äärmuseni šokeeritud perekond tunnistas neiu nõdrameelseks ja ta saadeti viivitamata Saksamaale ravile. See seik heitis oma varje Laikmaa kogu edasisele isiklikule elule: tuli ridamisi varieeruvaid vahekordi, kiindumusi või ka pealiskaudsemaid seltskonnaseiklusi. Kindlamat ja püsivamat pidepunkti ei suutnud mees oma tundeelule enam leida. Väga andekas ja loomupäraselt sarmikas oli kursusi neljateistkümneaastaselt alustanud gorodskoi koolipoiss Aleksander Uurits, voorimehe poeg kaugest agulist. Temast sai peagi nii maestro enda kui ka õpingukaaslaste lemmik ja teda hakati kutsuma Printsiks. Kuigi ta hiljem oma kunstiõpinguid Peterburis jätkas ja loomingus väljapaistvat võimekust ilmutas, ei piisanud paraku tema seesmistest jõuvarudest kõigi raskuste ületamiseks, tõeliseks eneseteostuseks kunstnikuna
paljud algselt täiskasvanutele mõeldud teosed adapteeriti ning nõnda muutusid Venemaal lastelektüüriks M. de Cervantes Saavedra Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast, J. Swifti Gulliveri reisid, F. Feneloni Telemaque. Romantism muutis suhtumist lapsesse, huvitus lapse sisemaailmast. Kirjanikud ei suhtunud lapsesse enam kui kasvatusalusesse tabula rasasse, vaid nagu isiksusse. Peale- tükkivast didaktikast hoidudes püüdsid omaaegsed kirjanikud toetuda lapse tundeelule ning selles vaimus ennast väljendada. XIX. saj. kirjanikud- Antoni Pogoreleski (1787- 1836), Vladimir Odojevski (1803 või 1804- 1869) jt. kujutasid last tema igapäevases keskkonnas- pereringis ja koolis. Ka paljudest vene kirjandusklassikute teostest sai ajapikku lastelektuur, mis omakorda aitas kaasa lastekirjanduse taseme tõusule. Nii näiteks tulid täiskasvanute kirjandusest laste lugemisvarasse Ivan Krõlovi valmid, Aleksandr Puškini muinasjutud, Mihhail Lermotovi,
lapsed aga läbi hoopis vahetumalt. Igasugune kehaline karis- äkilise vägivaldse reaktsiooni vahel. Äraarvamatult käituv täis- tus - lapse löömine, peksmine või muu sarnane tegevus on kasvanu ning ebakindlustunne tekitavad lapses loomulikult lapse vastu suunatud raske vägivallaakt. suurt hirmu. Lapse tundeelule võib see aga väga rängalt mõ- Kahjuks on sellised karistusviisid küllaltki laialt levinud. juda. Laps võib kaotada usu endasse ja muutuda ebakindlaks, Lastevanemate seas läbiviidud küsitluse tulemusena selgus, et kuna ta on pidanud pidevalt kogema, et oma vanemate silmis 40% emadest on oma lapse kasvatamisel vähemalt korra last ei vääri ta muud kui karistust. Nimetatud tunded võivad olla
abil. Teiste lastega koos mängides õpib laps sotsiaalseid oskusi: 159 suhtlemist, oma järjekorda ootama, jagamist, oma poolest kinnipidamist jne. Rollimängudes võtab laps teise inimese või looma rolli. See toetab empaatia arengut. Väga eriline tähendus on mängul lapse tundeelule. Laps käsitleb mängus sügavalt ja tõeliselt tundekogemusi, leiab neile väljenduse. Kõik see, mis last liigutab, saab mängus väljenduse. Laps mängib seda, mida ta on kogenud. Laps purskab mängus välja hirmud, ahistuse, agressiivsuse, rõõmu, valu, tusa jne. Kui laps käsitleb mängu kaudu oma kogemusi, suudab ta neid paremini valitseda.
annaabi.ee 
