HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid, pidama konfidentsiaalsuse nõuet, valmis meeskonnatööks ja tegutsemiseks kriisi-olukordades. Kõrgemate tasemete teenindajatel on ka asjaajamise ja dokumenditöö nõue ning arvuti kasutamise oskus. Väga oluline on ka keeleoskus. Põhioskused ja teadmised: inimõigused ja sotsiaalhoolekandesüsteem; inimese kasv ja areng, selle toetamine ja suunamine; inimene füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse tervikuna; kutse-
nendesse. Bulgakov on väitnud, et kurat eksisteerib inimese mõttemaailmas enamasti kurja võrdkujuna, kuid muidugi ei ole ainult tema seda väitnud. Meister on päris kindlast Bulgakov ise, sest nende vahel on liiga palju kokkusattumusi näiteks see, et nad oli sama vanused ja nad mõlemad kirjutasid oma tipp teose sellel ajahetkel ja ka see, et nende teoseid ei tahetud rahvale esitada. Saatan õpetab inimest tundama rõõmu elu lihtsatest pisiasjadest. Samas on ta ülimalt silmakirjalik, sest ta teab, et õnnelikuks nii ei saa. Kuradi põhiomaduseks osutub omakasupüüdlikkus. Lugeja teab ise kõige paremini, kas teoses on suurem osa Saatanal või Jumala, kuna iga inimene näeb ja usub just seda mida tema ise tahab ja on võimatu teiste eest ära otsutada, mida raamtus kindalt tahetakse öelda.
alkoholi. Minu ema on sellepärast palju kannatanud. Minu vanaema on joodik. Mu ema, olles kõige vanem peres pidi kasvatama kolme venda ja veel koolis ka käima. Ta on alati ütelnud, et alkohol on halb ja ei tee mulle head ja kui tarbida siis ikkagi mõistlikkuse piirides. Minu Isa on mulle õpetanud austama elu. Tema vanem vend suri traktori õnnetuses 18. aastaselt. Mina teda tundma ei saanudki. Ma tunnen, et ta on mulle ikkagi jube tähtis. Hooimata sellest, et ma teda kunagi tundama ei õppinud. Ema on mulle alati rääkinud, et tähtis on lugemine, enda harimine ja seda ka, et haridusest pole suurt kasu kui pole haritust. Inimesel peavad olema ka mingid õiged arusaamad ja viisakus reeglid teada. Minu õppimisele pole mu vanemad erilist survet pannud. Nad on muidugi alati rääkind, et see on tähtis aga ma pole kordagi saanud sõimata või muul moel karistada kui olen halva hinde saanud. Mu isa ütles, et ta pole selleks õigust
Kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamisel; Saavutad usaldussuhe lapsevanematega; Õppida last ja lapsevanemat paremeni tundma, saada teavet lapse kohta: milline ta on kodus, milline on tema iseloom, harjumused ja huvid; Saada kinnitust ja tagasisidet lapse kohta lasteaiarühmas ja lastevanemate ootustest; Otsida ühiselt lahendusi tekkinud probleemidele; Rääkida endast kui õpetajast, õppides seeläbi ennast ja lapsevanemat paremini tundama. Arenguvestluste laiemaks eesmärgiks on saavutada õppekavas sätestatud lapse arengu eeldatavad tulemused. Arenguvestluse edukus sõltub vestluse ettevalmistuse kvaliteedist. Arenguvestluse ettevalmistus Lasteaiaõpetaja ja lapsevanem peavad olema arenguvestluseks ette valmistatud. Lapsevanemale tuleb anda arenguvestluse ettevalmistusleht vähemalt kaks nädalat enne arenguvestlust. Kui see on lapsevanema jaoks esimene arenguvestlus, siis lasteaiaõpetaja
teraapiaid ja nende kombinatsioone. . 2.1.1 Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia Kognitiiv-käitumislik teraapia on struktureeritud, lühiajaline, praegusele orienteeritud psühhoteraapia. Teraapia idee seisneb selles, et käitumine, mõtted ja tunded on õpitud ja seega saab õpitut unustada ja muuta. See on sügavalt probleemi-lahendav lähenemine ( Gilbert, 2000,36). Kognitiivse teraapiaga õpetatakse klienti oma haigust tundama ja seda, et ta oskaks ennast kaitsta haigusega seotud võimalike tõsisematate probleemide ja tagasilanguse eest. Oluline on ka patisendi motiveerimine muutusteks. Lisaks õpetatakse teraapiaga ka haigele normaalset toitumiskäitumist ja tervisliku toitumist ( Gilbert, 2000,37). Meetodina kasutab teraapia ``Sokraatilist küsitlemist``, kus terapeut esitab kleindile küsimuse, mis aitab tal avastada probleemi olemasolu ja leida võimalik lahendus. Küsimused sageli
identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel • Sotsialiseerimine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. • Üldistatud teised- sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. • Peegelpildi-mina- enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel.
käitumises. nt. tudengid, emod. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. nt. biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? ... on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 36. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente:
mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel 10. Sotsialiseerimine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 11. Olulised teised konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised – kujuteldav abstraktsed kõrvaltvaatajad,
mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel 10. Sotsialiseerimine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 11. Olulised teised konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised kujuteldav abstraktsed kõrvaltvaatajad,
mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel 10. Sotsialiseerimine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 11. Olulised teised konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised – kujuteldav abstraktsed kõrvaltvaatajad,
Patsiendi uinumise korral tuleks olla vaikselt ja öisel ajal võimaluse korral muuta palati valgustust hämaramaks. (Iivanainen jt 1997). 5.6. Intubeeritud lapse perekonna kaasamine tema eest hoolitsemisesse lasteintensiivravi osakonnas Lapsevanemate muret oma lapse tervisliku seisundi pärast ei tohi kunagi alahinnata. Vastsündinu sattumisel lasteintensiivravi osakonda peavad lapsevanemad saama võimaluse teda tundama õppida. Selle jaoks on vajalik personali positiivne suhtumine lapsevanematesse. Kuna enamjaolt viibivad vastsündinud, eriti enneaegsed, kuvöösis, tuleks lapsevanemaid julgustada kätt kuvöösis hoidma ja last puudutama (Tunell 1998). Lapse jaoks on intensiivravi osakonda sattumine paljude uute ja ebameeldivate protseduuride läbielamine. Ta satub võõrasse keskkonda, kus on palju võõraid inimesi, varustust, hääli ja protseduure
b) grupiintervjuu üheaegselt küsitletakse teatavaid isikugruppe: perekonda, üliõpilasgruppi. Kujutab endast planeeritud vestlust; c) kliiniline intervjuu eesmärk on saada võimalikult ammendav ja sügavat informatsiooni responendi motiividest, arvamustest ja hoiakutest. Eeldab väga tihedat kontakti intervjueeritavaga; d) korduvintervjuu isiksust mitmekülgselt ja sügavalt tundama õppida (pikema aja jooksul); e) fokusseeritud intervjuu eesmärk on uurida subjekti reaktsioone teatavale stiimulile. Responent lülitatakse teatud situatsiooni ja siis selgitatakse välja, kuidas ta võttis talle toimunud stiimulid; f) suunitlemata intervjuu on formaliseerimata intervjuu eriliik ja täidab psühhoteraapilist funktsiooni. Initsiatiiv on responendi käes
annaabi.ee 
