k amortisatsioon tööaja kohta, k kapitali hulga muutus töötaja kohta. k y = k½ c i k k 0 4 12 16 20 36 a) Tehke joonis y, sy ja k graafikutega.tähistage graafikul tasakaalupunkt k*-ga. Kui suured on selles punktis toodang töötaja kohta y*, tarbimine töötaja kohta c* ja säästmine töötaja kohta s*? b) Näidake joonisel, kuidas mõjutab tasakaalutaset säästmismäära suurenemine (igal antud tulutasemel suurendatakse säästmist). 6. Kapitali kasv on 1,1%, tööjõu kasv 0,9% ja SKP kasv 3,2% aastas. Kui suur on teguritootlikkuse kasv aastas? Vastused 1.b 2. b 3. d 4. b 5. y = k½: 0 2,0 3,5 4,0 4,5 6,0 c: 0 1,6 2,8 3,2 3,6 4,8 i: 0 0,4 0,7 0,8 0,9 1,2 k: 0 0,2 0,6 0,8 1,0 1,8 k: 0 0,2 0,1 0 -0,1 -0,6 6. 1,2%
k amortisatsioon tööaja kohta, k kapitali hulga muutus töötaja kohta. k y = k½ c i k k 0 4 12 16 20 36 a) Tehke joonis y, sy ja k graafikutega.tähistage graafikul tasakaalupunkt k*-ga. Kui suured on selles punktis toodang töötaja kohta y*, tarbimine töötaja kohta c* ja säästmine töötaja kohta s*? b) Näidake joonisel, kuidas mõjutab tasakaalutaset säästmismäära suurenemine (igal antud tulutasemel suurendatakse säästmist). 6. Kapitali kasv on 1,1%, tööjõu kasv 0,9% ja SKP kasv 3,2% aastas. Kui suur on teguritootlikkuse kasv aastas? Vastused 1.b 2. b 3. d 4. b 5. y = k½: 0 2,0 3,5 4,0 4,5 6,0 c: 0 1,6 2,8 3,2 3,6 4,8 i: 0 0,4 0,7 0,8 0,9 1,2 k: 0 0,2 0,6 0,8 1,0 1,8 k: 0 0,2 0,1 0 -0,1 -0,6 6. 1,2%
kasumid intressid ja rent 23. Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 24. Kogukulutused – Kogukulutused (aggregate expenditures) hõlmavad endas kulutusi kodumaistele toodetele ja teenustele, mida indiviidid igal tulutasemel soovivad teha 25. Investeerimine – on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 26. Säästmise piirkalduvus – näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost säästetakse 27
ühiku võrra: 300 116. Kui IS-LM mudelis M/P suureneb, siis üldjuhul lühiperioodil intressimäär …………. ja kogutoodang ………….: alaneb; suureneb 117. Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, kuid samas riigi keskpank jätab raha pakkumise samaks, siis need kaks poliitikat koos viivad ilmselt tulude ………….. ning intressimäära …………..: vähenemisele; alanemisele 118. Tarbijate säästude suurenemine ükskõik millisel tulutasemel nihutab IS-LM mudelis: IS kõverat alla vasakule 119. Kõik alljärgnevad faktid Suure Depressiooni kohta (USAs) on õiged välja arvatud: üldine hinnatase tõusis ajavahemikul 1929 kuni 1933 peaaegu 25 protsenti 120. Nn Pigou efekt sätestab, et alanevad hinnad suurendavad ostujõudu, mõjutades nii …………….. ja nihutades ………….. kõverat: tarbimiskulutusi; IS 121. Nn raha hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: LM kõvera nihkega üles vasakule
peegelpilt, kui ,,peegel" asetseb nn 45 kraadi joonel. Säästmisfunktsiooni üldine kuju tuleneb seega käsitlusest, et kasutatava tulu Y d see osa, mida ei kulutata tarbimiskulutustena, ongi säästmine. Säästmise piirkalduvus MPS on igast täiendava kasutatava tulu ühikust säästetava tulu ühik. Keskmise säästmiskalduvus APS on säästude ja kasutatava tulu vaheline seos kindlal tulutasemel. Sissevoog ja väljavoog tuluringlusest Multiplikaator e võimendi e kordisti näitab, mitu korda muutub rahvamajanduse kogutoodang (sisemajanduse koguprodukt SKP) ja koos sellega kogutulu (kogusissetulek) mistahes sissevoo (kogukulutuste AE autonoomse komponendi) muutudes Lihtne suletud majanduse autonoomsete kulutuste multiplikaator Avatud majanduse autonoomsete kulutuste multiplikaator
Y C S Id AD Seos Varud
300 250 50 70 320 AD>Y Vähenevad
350 290 60 70 360 AD>Y Vähenevad
400 330 70 70 400 AD=Y const
450 370 80 70 440 AD
sirgena. Seega kogupakkumise maht on lühiajaliselt hinnatasemest täielikult sõltumatu. Hindade jäikusest tulenevalt sõltub kogupakkumise ja -nõudluse tasakaalu muutus lühiajaliselt peaasjalikult kogunõudluse muutustest. See ongi keinsistliku majandusteooria üks põhilisi seisukohti: tasakaaluseisundis sõltub toodangumaht eeskätt kogunõudlusest. Oletame, et esialgne kogunõudluse-kogupakkumise tasakaal tekib punktis E0 tulutasemel Q0, mis on väiksem potentsiaalsest tootmismahust Q*. Järelikult on osa tootmisressurssidest alahõivatud. Kogunõudluse suurenedes liigub kogunõudluse kõver paremale asendisse AD1 ning uus tasakaal tekib punktis E1. Ka see tasakaaluseisund on madalamal potentsiaalse tootmismahu tasemest. Nagu näha, ei too kogunõudluse suurenemine kaasa hinnatõusu (horisontaalne joon!) Tulenevalt palkade ja hindade jäikusest järeldab Keynes, et makromajanduslik tasakaal võib tekkida
o Väljavood tähendavad raha eemaldamist tulude (kulutuste) voost. Väljavoog on säästud, maksud ja import. o Sissevood tähendavad raha lisandumist tulude (kulutuste) voogu. Sissevoog on investeeringud, avaliku sektori kulutused ja eksport. · · Majandus on täishõive tasakaalu tasemel, kui ressursid on täielikult kasutuses ja majandus toodab potentsiaalse kogutoodangu mahus. o Tegelik tasakaal (Y* = E*) võib saabuda tulutasemel, mis on väiksem või suurem täishõive kogutoodangust YFE. · Suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõive taset, nimetatakse languslõheks. o Languslõhe (lõik GH) on vertikaalne kaugus 45 kraadi joone ja kogukulutuste kõvera vahel. o Majandus toodab tasemel Y0, mis on väiksem, kui kogutoodangu täishõive tase YFE. ·
ühiku võrra: 300 ??? Y=C+I+G. так как T=100, MPC=0.75, то C=0.75(Y-100). тогда Y=0.75Y-75+0+0. Y=300. Изначально формула С это C=MPC(Y-T) поэтому подставляем туда Т это максуд. 84. Kui IS-LM mudelis M/P suureneb, siis üldjuhul lühiperioodil intressimäär …………. ja kogutoodang ………….: alaneb; suureneb 85. Tarbijate säästude suurenemine ükskõik millisel tulutasemel nihutab IS-LM mudelis: IS kõverat alla vasakule 86. Kõik alljärgnevad faktid Suure Depressiooni kohta (USAs) on õiged välja arvatud: üldine hinnatase tõusis ajavahemikul 1929 kuni 1933 peaaegu 25 protsenti 87. Nn raha hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: LM kõvera nihkega üles vasakule 88. Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, kuid samas riigi keskpank jätab raha pakkumise samaks, siis need kaks poliitikat koos viivad ilmselt tulude ………….. ning
tarbimiskulutused, kuid mitte proportsionaalselt. Tarbimisfunktsioon e. Keynes´i rist (nimetus on eksitav: tarbimisfunktsioon küll lõikab nurgapoolitajat, kui ei ole sellega kunagi risti). TF- tarbimisfunktsioon, ITK- isiklikult kasutatav tulu. Tarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid on: rikkus mida suurem on majapidamise rikkus, seda väiksemad on jooksvad säästud ning vastavalt suurem on tarbimine igal tulutasemel. Rikkus esineb hoiuarvetena pangas või ettevõtete ning valitsuste väärtpaberites ja kinnisvarana ning kallimate püsikaupadena; hindade tase üldine hinnatõus vähendab tegelikku rikkust, eriti selle rahalist osa ja järelikult ka tarbimiskulutusi. Lisaks mõjule finantskapitali kaudu suurendab hinnatõus ka autonoomset tarbimist; krediidi kättesaadavus ja hind kallimad kestvuskaubad ja kinnisvara soetatakse tavaliselt võlgu. Mida väiksem on nõutav sissemakse ja
annaabi.ee 
