● Taimede kasvukohtade ning loomade elukohtade hävinemine ● kliimamuutus (?) ● (ületarbimine, ahelhäving, võõrliigid, elupaikade kadumine) Eelisjärjestamise alused 7 slaidid 1. Mis alustel on proovitud eelisjärjestada ökosüsteeme – elupaiku? Loodusrikkuse hävimisega on seotud lugematu hulk probleeme. Ökosüsteemide eelisjärjestamisel on arvesse võetud eelkõige koosluse-elupaiga seisukohalt: Elurikkuse tulipunktid, kriitilised bioomid, globaalsed endeemsed keskused ning liigi seisukohalt: punane nimistu ja EDGE- Evolutionary distinct globally endangered 2. Mida kujutavad end loodsurikkuse tulipunktid? Elurikkuse tulipunktiks on biogeograafilised regioonid, kus märkimisväärne kogus loodusrikkust, mis on ohustatud. 2005 aasta analüüsi kohaselt on elurikkuse tulipunktideks : ● 150 000 endeemsetest taimeliikidest ( 50% globaalsest)
70. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? 71. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. 72. Miks suktsessioon peatub? 73. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? 74. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. 75. Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid. 76. Elurikkuse tulipunktid. 77. MacArthuri-Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria. Eksamil võib vastamisel kasutada eelnevat teemade loetelu väljatrükki muutmata kujul.
Harmooniline inimene (ehk välise ja sisemise maailmaga tasaskaalus olija) omab hingerahu. Harva aga kohtame enese ja maailmaga rahujalal ning balansis olevat isiksust. Rahulolu tähendab ju ikkagi leppimist, aktsepteerimist... Me ei saa aga sulgeda silmi-kõrvu meid ümbritseva vägivalla ees ega sellega ka leppida! RAHU siinkohal juba globaalsel tasandil on olukord, kus puudub sõjaline tegevus. Öeldakse, et sõjas on kõik kaotajad. Praegused tulipunktid jäävad Iraagi ja Afganistani aladele. Olles kaotanud juba nii mõnegi tubli Eesti sõduri, tekib humaanne küsimus miks Eesti sõdur on seal? Miks suleme end hirmunult arusaamatusse vihkamiskapslisse??? Eurooplase (ning seega põlise läänekultuuri esindajana) olen ühel meelel Heiki Suurkasega: ,,[---]Messianistlik ettekujutus, et vaid sina oskad maailma parandada, võib sobida äärmuslikele sektidele, kuid mitte inimesele, kes tahab maailmast aru saada
liigirikkust. Liikide arv pinnaühiku kohta. Elurikkuse tulipunkt globaalsed liigirikkuse koondusmisalad on pälvinud teravdatud rahvusvahelise tähelepanu ning neid nim liigirikkuse tulipunktideks. Tulipunkti eristamisel on mitmeid kriteeriume: arvesse võetakse üldine liigirikkus, endeemsete liikide hulk, looduslike ökosüsteemide tundlikkus inimtegevuse suhtes ning nende hävimise määr ja kiirus. Liigirikkuse tulipunktid on alad, kus sageli toimub liigitekke protsess, mistõttu tulipunktid on maailma tulevase liigirikkuse seisukohalt äärmiselt tähtsad. Massväljasuremine lühikese aja jooksul valdav osa (70-90%) liikidest sureb välja. Massväljasuremise puhul sureb suurem osa elusloodusest üle poole liikidest lühikese geoloogilise aja jooksul 1000-10000 aastat. Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse.
Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. Tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Mitmekesisus, looduse kaitse Mõisted: Elurikkuse globaalsed mustrid Elurikkuse tulipunktid - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondades. Fülogeneetiline - on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis, kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased, on
Väikeses populatsioonis on geneetiline varieeruvus madalam. Looduslike tingimuste muutudes ei pruugi populatsioonil olla sobivat genotüüpi muutunud tingimustes ellujäämiseks ning paljunemiseks. Nt. risttolmlevates populatsioonides (kuninga-kuuskjalg on risttolmleja) võivad populatsiooniarvukuse kahanedes ja iseviljastumise osatähtsuse suurenedes avalduda kahjulikud retsessiivsed alleelid, mis päritakse mõlemalt vanemalt 11.Elurikkuse tulipunktid. Liike on maal 5-50 miljonit. Liigid pole jaotunud ühtlaselt, nad on koondunud troopikasse, kus on aktiivne liigitekke protsess. 12.MacArthuri-Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria. Saarte uuringud. Liigirikkus oleneb ka saare kaugusest lähimast mandrist/saarestikust ja saare vanusest. Sisserändemäär väheneb kauguse suurenemisega saare ja liikide päritoluala vahel ja väljasuremismäär väheneb saare suuruse kasvuga. Liikide arv saarel ei tohiks oluliselt muutuda, kui
riiklik o ohukategooriad: regionaalselt välja surnud (RE) looduses hävinud (EW) äärmiselt ohustatud (CR) eriti ohustatud (EN) ohualtid (VU) ohulähedased (NT) soodsas seisundis (LC) puuduliku andmestikuga (DD) hindamata (NE) bioloogilise mitmekesisuse tulipunktid: o vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki o vähemalt 70% elupaigast hävinud väljasuremise põhjused: o elupaikade kadumine ja fragmenteerumine o võõrliigid o loodusressursside ületarbimine o saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused o inimtekkelised kliimamuutused liigikaitse ajalugu Eestis: o mõisate loomapargid (18.-19. sajand) o Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850. aastad)
Vastuoluline on muutuv staatus, tema juures on prosotsiaalse ja antisotsiaalse käitumine. Läheb positiivsemaks. James S. Coleman slaid.-Ameerika sotsioloog. Raputasid ameerika ühiskonda, käsitles ka ja tõi teoreetilise lähenemisega välja fokaalse mudeli teooria seletamaks noorukieas ilmnevate või mitteilmnevate sotsiaalsete probleemide olemust. Ja selle mudeli järgi on tulipunktis suhted. Tema järgi noorukiealised peaksid läbima suhetega seonduvad tulipunktid- vanematega, samasooliste sõpradega, vastassoost sõpradega, grupisuhted. Kui see niisuguses jadas käib nagu seda Cole ütles ja hiljem ka tõestati siis pole sotsi areng auklik. Kui need samal ajal tulevad siis on see areng auklik.Hiljem on tõetsatud et tüdrukutel antisots ja kuritegev käitumisega ilmenvad kui langevad kokku kooli muutus, puberteediea muutused, varajane käimine, kolimine, vanemate lahutus. Suhetega seondvad fookused ühel ja samal ajal.põhjendatakse
annaabi.ee 
