3) Tüvevokaali teisenemine 4) Sidehäälik tüve ja liite piiril 5) Alustüve nõrgenemine Frekventatiivid väljendavad tegevuse kordumist, saame väljendada ainult sufiksi abil. le, -skle, -tle, -i, -u, -ki, -gi, -ku, -gu Momentaanverbid: -ata, -ahta Kontonuatiivverbid: -ise, -tse, -rda Väited harjutustest: Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on semantiliselt ja morfoloogiliselt regulaarne, reeglitega kirjeldatav. Idomatiseerunud tuletisteks nimetatakse selliseid, mis on tähenduslikult iseseisvunud. Liitsõnad on mitmemorfeemilised sõnad. Morfeemid jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. Afiksid on seotud morfeemid. Morfoloogia jaguneb sõnade muutmiseks ja sõnade moodustamiseks. Sõnade kompositsioon tähendab liitsõnade moodustamist. Tuletusalune sõna e alussõna on see, millest on moodustatud uus tuletis. Igal sõnal on juur. Liidete ees olev alussõna tüvi võib varieeruda.
Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna
inimesi vastandina vihkamisele kui inimesi üksteisest lahutavale jõule. Selles mõttes seisab armastus väljaspool sooerinevusi ja nendest kõrgemal ning seksuaalne e erootiline tung on üksnes erijuht. 2. Naturalislik psühholoogia. Vastupidi talitleb naturalislik psühholoogia, mis püüab inimliku armastuse kõiki või peaaegu kõiki vorme sugutungist tuletada pidades neid libiido tuletisteks või selle muundunud vormideks. 3. Psühholoogia. Seksuaalreaktsioonid on seotud isiksuse elu kui tervikuga ega ole arusaadavad, kui neid vaadeldakse sellest lahus. Inimesel on palju kiindumusliike ja iga kiindumusliik täidab erinevaid funktsioone. Seda ei saa taandada teisele kiindumusele. Kiindumused e afektiivsed süsteemid: - ema armastus - lapse armastus ema vastu - eakaaslaste armastus
7 ¿[ x 1 ∨ x 2 ∨(0 ∧ 1∨ x 4 )][ x 1 ∨ x´ 2 ∨(0∧ 0 ∨ x 4 )]∧ ∧ [ ´x 1 ∨ x 2 ∨(1 ∧1 ∨ x 4 ) ] [ x´ 1 ∨ ´x 2 ∨(1∧ 0 ∨ x 4 ) ]=¿ ¿[ x 1 ∨ x 2 ∨(x 4 )][ x 1 ∨ x´ 2 ∨(x 4 )]∧ ∧ [ ´x 1 ∨ x 2 ∨(1) ] [ x´ 1 ∨ ´x 2 ∨(x 4 ) ] ÜLESANNE 10 TULETISED Leida ja esitada ülesandes 3 saadud MDNK jaoks tema tuletised iga muutuja järgi. Tuletisteks olevad avaldised lihtsustada DNK-ks loogikaalgebra põhiseoste abil. Kõikide jääkfunktsioonide leidmine peab olema ära näidatud. Kui MDNK osutus vähem kui 4 muutujaga funktsiooniks, siis MDNK-s puuduvate muutujate järgi tuletist leida pole vaja. Saime f MDNK =x 1 x´2 ∨ x 4 . Tuletis x 1 järgi: δ ( f MDNK ) =f MDNK ( 0, x 2 , x 3 , x 4 ) ⨁ f MDNK ( 1, x 2 , x 3 , x 4 )=¿ δ ( x1 )
11 1/1 1/1 10 1 1 𝒇(xMDNK(x1,x2,0,x4) = x 1 x2 x 4 v x 1 x2 x4 v x1 x2 x 4 v x1 x2 x4 v x1 x 2 x 4 v x1 x 2 x4 16 ÜLESANNE 10 TULETISED Leida ja esitada ülesandes 3 saadud MDNK jaoks tema tuletised iga muutuja järgi. Tuletisteks olevad avaldised lihtsustada DNK-ks loogikaalgebra põhiseoste abil. Kõikide jääkfunktsioonide leidmine peab olema ära näidatud. 𝒇(xMDNK(x1x2x3x4) = x2 x 3 v x1 x 3 v x1 x2 x4 v x 1 x 2 x3 x4 Tuletis x2 järgi: ∂ 𝒇 MDNK = 𝒇(xMDNK(x1,0,x3,x4) ⊕ 𝒇(xMDNK(x1,1,x3,x4) = ∂(x 2) = ( 0 Ʌ x3 V x1 Ʌ x 3 V x1 Ʌ 0 Ʌ x4 V x 1 Ʌ 1 Ʌ x3 Ʌ x4) ⊕ ⊕ ( 1 Ʌ x3 V x1 Ʌ x 3 V x1 Ʌ 1 Ʌ x4 V x 1 Ʌ 0 Ʌ x3 Ʌ x4) =
Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu. Eesti keele uurimises ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest. Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed. 3) Eesti keele struktuur. Arnold Knüpffer (Kadrina): eesti keeles on samad käänded mis soome keeles. 1817 artikkel eesti keele käänetest. 14 käändevormi. Uuris ka sõnamoodustust, jaotas sõnad juursõnadeks, tuletisteks ja liitsõnadeks. Liited ja tuletusviisid 4) Sõnavara. Beiträges palju artikleid; murdesõnade kogumine (tuhandeid Hupelil puuduvaid sõnu); sünonüümia. 5) Ortograafia. Õ. Otto Wilhelm Masing: eri häälik, vaja eraldi tähte. Soovitas õ-tähte 1816, Beiträges hakati kasutama, mujal alles 1840.-50. aastail. Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks. Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks.
· Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed: 1) murretest, 2) soome keelest, 3) sõnade ja väljendite moodustamine, 4) liitsõnad, tõlkelaenud, 5) laenamine võõrkeeltest. Eesti keele struktuur: · Arnold Knüpffer: eesti keeles on samad käänded, mis soome keeles. 1817 artikkel eesti käänetest (13 vormi), 1818 lisas essiivivormi, 14 käändevormi. · Uuris ka sõnamoodustust, jaotas sõnad juursõnadeks, tuletisteks ja liitsõnadeks. Liited, tuletusviisid. Sõnavara: · Palju artikleid, murdesõnade kogumine (tuhandeid Hupelil puuduvaid sõnu), sünonüümia. Ortograafia: 2 · Õ. O. W. Masing: eri häälik, vaja eraldi tähte. Soovitas 1816 õ-tähte, Beiträges hakati kasutama, mujal alles 1840.- 50.aastail
Objekti tähtsuse ja suuruse järgi liigitatakse nimesid mikrotoponüümideks ja makrotoponüümideks. Kronoloogiliselt on tekkinud eri aegade nimekihistused. Päritolu järgi liigitatakse nimed eesti- ja muukeelse algupäraga nimedeks NING primaarseteks (tekkinud sõnast), sekundaarseteks (nimest) ja arbitraarseteks (väljamõeldis). Tekkeviisi järgi liigitatakse loomulikeks ja tehisnimedeks. Struktuuri järgi liigitatakse liht- ja liitnimedeks ning tuletisteks. Nimede liigitus nimeobjekti järgi 1) Elusolendite nimed: o antroponüümid = isikunimed: individuaalnimed (nt eesnimed), rühmanimed (nt perekonnanimed) ja muud (nt patronüümid). o zoonüümid = loomanimed. Loomanimed on koduloomadel, harva metsloomadel o mütonüümid = mütoloogilised nimed o teonüümid = jumalusnimed o demononüümid = vaimunimed, nt kangelaste nimed Elusolendite nimed pole etnonüümid = rahvanimetused ega fütonüümid = taimenimetused, v.a üksiktaimede
Ühepoolsed tuletised Ühepoolseid piirväärtusi (lõplikke ja lõpmatuid) y y f ( x - ) = lim , f ( x + ) = lim x 0 - x x 0 + x nimetatakse vastavalt funktsiooni f vasakpoolseks ja parempoolseks tuletiseks punktis x. Neid piirväärtusi nimetatakse ühiselt ka ühepoolseteks tuletisteks. Punkti, kus funktsioonil on märgi poolest erinevad lõpmatud ühepoolsed tuletised, nimetatakse tema tagasipöördepunktiks. y Piirväärtust lim nimetatakse ka kahepoolseks tuletiseks. x 0 x Teoreem: Funktsioonil f on olemas punktis x tuletis f (x ) siis ja ainult siis, kui selles punktis x on tal olemas võrdsed ühepoolsed tuletised, s.o. kui f ( x - ) = f ( x + ) . Seejuures f ( x ) = f ( x - ) = f ( x + ) .
..20 ms. Autonoomsete vaheldite ja laius-impulssmuundurite juhtimisperioodi kestus on määratud muunduri modulatsioonisagedusega ning see võib muutuda suurtes piirides (1 ... 100 kHz), millele vastav tsükli kestus on 1 ... 0,01 ms. Arvregulaatorite sisend- ja väljundfunktsioone esitatakse diskreetsete väärtuste jadana, kus muutujate hetkväärtused on fikseeritud ajaintervalli ∆t järel. Funktsiooni tuletisteks aja järgi on vastavat järku diferentsfunktsioonid, integraalideks aga summa funktsioonid. Regulaatori väljundfunktsioon iseloomustab väljundsuuruse sõltuvust sisendsuurusest. Näiteks pidevatoimelise proportsionaalregulaatori ehk P regulaatori tööd kirjeldab väljundfunktsioon U reg = K p ⋅ ∆U (t ) , (2.2) kus Kp on regulaatori ülekandetegur, ∆U(t) sisendsignaal. Diskreetse regulaatori korral
annaabi.ee 
