Inimesed ei taha üldjuhul olla seotud asjadega, mida nad ei mõista ning mis võivad olla potentsiaalselt illegaalsed. Probleemi oleks takistanud ka ettevõtte finantsalase informatsiooni nõuetekohane avalikustamine ja läbipaistvus. Üheks viisiks kuidas pankroti vältida oleks olnud ausus ja õiglane käitumine aktsionäride suhtes. Kokkuvarisemise oleks kindlasti ära hoidnud parem auditeerimine ja riskijuhtimine - Enroni pankrot näitas, et tuletisinstrumentide kasutamisel peab olema ettevaatlik ja neid ei saa kasutada inimesed, kes ei mõista nende sisu. Enron kasutas tuletisinstrumente hoolimatult, et kontrollida energia hindu. Kui Enron oleks olnud hoolikam tuletisinstrumentide kasutamisel ja raamatupidajad oleksid järginud raamatupidamisseadustikku, siis ei oleks nende võlad üle käte kasvanud ja firma ei oleks ilmselt lõpetanud pankrotiga. Enroni skandaali tõttu tehti aga mitmeid reforme paljud majandust õpetavad koolid
Ettepanekud uuenduseks algatati 8. dets 2010 Euroopa Komisjoni poolt, lõplikul kujul välja antud 20. okt 2011 MiFID II: Varem-reguleerimata organiseeritud kauplemissüsteemide lisa (OTF) MiFID´i raamvõrgustikku. Algne MiFID hõlmas ainult multilateraalseid ehk mitmepoolseid kauplemissüsteeme; Uued ettevaatusabinõud algoritmilisele ja kõrgsageduslikule kauplemisaktiivsusele; Täiendavad ja tugevdatud volitused tuletisinstrumentide turu järelvalvele, mis on kooskõlastatud Euroopa Väärtpaberiturujärelvalvega (European Securities and Markets Authority); Rangemad nõuded väärtpaberiportfelli haldamisele, investeerimisnõustamisele ja muudele investorkaitsetele. Kasutatud allikad: 1. http://ec.europa.eu/internal_market/securities/isd/mifid_en.htm 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Markets_in_Financial_Instruments_Directive 3. http://www.seb
EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4. Teostab järelevalvet väärtpaberituru osaliste tegevuse üle börsil ning börsi vahendusel tehtud väärtpaberitehingute üle 5. Loob väärtpaberitehingute tegemiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatoorsed tingimused
Jagunevad põhiliselt: Elukindlustusseltsid Kahjukindlustusseltsid Kindlustusvahendajad vahendavad erinevate kindlustusseltside kindlustuspakkumisi. Jagunevad: Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent esindab kindlustusseltsi huve 5. Väärtpaberiturgude tüübid Finantsinstrumentide järgi: Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentide turg Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised
Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg Rahaturg: o Pankadevaheline laenuturg o Lühiajaline väärtpaberiturg o Valuutaturg Liigid (2) – Kaubeldava finantsinstrumendi liigi järgi: Väärtpaberiturg Valuutaturg (FOREX) Toormeturg sh kullaturg Liigid (3): Asukoha järgi
•• avatud riskipositsiooni limiteerimine; •• riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel; •• reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks; •• mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga; •• aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine, sh bilansilise portfelli immuniseerimine ning rahavoogude valuutastruktuuri kooskolastamine; •• riskikindlustus labi riski kompenseeriva positsiooni votmise ehk peamiselt bilansivaliste tuletisinstrumentide abil (hedge); •• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance); •• riskivarade muuk jt. 40. Intressimäärariski põhjused Intressimaarariski voib pohjustada nii uldine intressimaarade muutumine kui ka intressimaarade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad voi kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 41
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud: 1. Admiral Markets AS; 2. AS Cresco Väärtpaberid; 3. AS KIT Finance Europe; 4. Evli Securities AS. Peamised investerimisteenused: • väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel; • väärtpaberitega oma arvel kauplemine; • väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine; • väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine. 8. Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg; Aktsiaturg; Tuletisinstrumentide turg; Esmane turg; Järelturg; Reguleeritud turg (s.h. börs); Reguleerimata turg (Over the counter) 9. Väätpaberituru osalised a) Emitendid - raha hankijad b) Investorid - raha paigutajad (• Otseinvestorid; • Portfelliinvestorid) c) Kutselised investorid: • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements); • Maaklerifirmad (brokerages); • Kommertspangad; • Kindlustusseltsid; • Investeerimisfondid, pensionifondid jt.
kogu turu muutusi ehk ta on turu üldiseks indikaatoriks. Seega peetakse indeksifonde kõige tasakaalustatumateks riski ja võimaliku tulususe suhtes. · Tuletisinstrumentidest on kõige enam levinud forwardid, optsoonid, futuut Optsoon- tuletisinstrument, mis annab selle omanikule õiguse mitte kohustuse osta või müüa väärtpabereid kokkulepitud hinnaga kokkulepitud ajal. 6 Tuletisinstrumentide eripära on selles, et nende väärtus sõltub hoopis teise tehingu ehk alusvara väärtusest. Tegemist on põhimõtteliselt topelttehinguga (nt ostetakse mingeid väärtpabereid, mis kujutab alusvara ehk esmast tehingut ja antud tehingule lisaks sõlmitakse kokkulepe, et esialgne tehing kaetakse pöördtehinguga kokkulepitud hinnaga mingil tähtpäeval tulevikus (ehk ostetakse/müüakse tagasi). Tuletisinstrumendid võeti kasutusele seetõttu et sel perioodil muutusid
otseinvesteeringud aktsiakapitali 30% ning reinvesteeritud tulu ja laenukapitali liikumine piiriüleste ettevõttegruppide sees kumbki 35%. Portfelliinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 182 mln euro võrra. Nõuded vähenesid 202 mln euro võrra valdavalt keskpanga võlaväärtpaberite nõuete kahanemise tõttu. Portfelliinvesteeringute kohustused vähenesid 20 mln euro võrra põhiliselt muude sektorite emiteeritud võlaväärtpaberite arvel. Tuletisinstrumentide netoväljavool oli 31 mln eurot. Kapitali väljavool muude investeeringutena oli 456 mln euro võrra suurem kui sissevool. Muude investeeringute nõuded vähenesid 126 mln ja kohustused 582 mln euro võrra. Nõuded kahanesid peamiselt keskpanga sularaha ja hoiuste arvel. Samalajal suurenesid muude sektorite kaubakrediidinõuded ning krediidiasutuste sularaha- ja hoiusenõuded. Kohustused vähenesid valdavalt krediidiasutuste sularaha ja hoiuste kohustuste kahanemise
riski üleandmine tehingu vastas-poolele; •riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon, valuuta- ja krediidiswap Intressiriski maandamismeetodid: •portfelli immuniseerimine ehk gAp-i või DgAp-i nullini viimine; •riskile avatud positsioonide limiteerimine, üldlimiitide kehtes-tamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressi-tulust, •riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagukokkulepe tule-vase forvard intressimäära kohta, intressiswap, valuutaswap, intressioptsioonid, swaption Lk.330-332 35. Panga omakapitali adekvaatsus Krediidiasutuse omakapitali põhifunktsioonideks on: •hoiustajate huvide kaitsmine, •finantsressursside baasi tagamine, •riskantsete tehingute reguleerimine ja riskide maandamine. Kapitali adekvaatsuse näitaja on suhtarv, mis väljendab krediidiasutuse tegevusega seotud riskide kaetust tema omakapitaliga
annaabi.ee 
