„Mäetööstusmaa - maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa, mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa“. „Turbatööstusmaa - turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega, tuleohutusnõuetest 4 tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa, mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa“. „Sotsiaalmaa - maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik „ [3]. 5 2. KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS
Peamised hooldamise viisid: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. 2. Täiendamine mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub 3. Väetamine väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks 5. Kaitseabinõud loomade vastu tarastamine, repellentide kasutamine 6. Tulekaitseabinõud tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. Muld on väheviljakas, põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa on pikemas perspektiivis tulusam kasvatada kui põllukultuure. 2. Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne. Endiste põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine, kuna metsakülv pole viljakate
a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks 4 kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa; 12) turbatööstusmaa (015; Tt) turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega; tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa; 13) sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. 1. ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste
11) mäetööstusmaa (014; Mt) – maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa; 12) turbatööstusmaa (015; Tt) – turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega; tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa; 13) sotsiaalmaa – maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste 4 maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik.
Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel või ka sügisel Liigid, mis takistavad meie kultuuri kasvu, peame raiuma välja – reguleerime koosseisu Mineraalväetisega väetamine on metsaseadusega keelatud Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks Kaitseabinõud loomade vastu – tarastamine, repellentide kasutamine Tulekaitseabinõud – tulekaitseribade rajamine Maapinna ettevalmistamine Eesmärk seemnetele soodsamate idanemistingimuste ja taimedele paremate kasvutingimuste loomine o Künkaid o Ribadena o Künniviile o Vagudena o Lappidena Põllumaade metsastumine Pikk ajalugu o Esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele perioodil 1782-1850 o Hinnangute vahemik hindamisel on suur - 100 tuh-300 tuh ha peale 1992.a kasutusest väljas
kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1 1. muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. 2 2. tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne (ei saa
3. Väetamine – Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Lubatud on tuhaga väetamine. 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine 2.5 Põllumaade metsastamine. Põllumaade metsastamisel on Eestis pikk ajalugu, esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele perioodil 1782-1850. Suurem põllumaade metsastamise periood oli Eestis peale II Maailmasõda, mil kultiveeriti põllumaid peamiselt okaspuudega ja alates 1992. aastast on Eestis hinnanguliselt kasutusest välja jäänud ligikaudu 300 000 ha põllumajanduslikke maid. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel
putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal oluline tänapäeval, kuna näiteks kvaliteetsest 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, Eestis suurel hulgal metsapuude vineeripakust või saepalgist saadav majanduslik repellentide kasutamine. seemneid (2000. aastal näiteks kasutati tulu võib mitmeid kordi 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine metsataimlates külvide rajamiseks ligikaudu 450 ületada kõverast ja okslikust paberipuust saadava. Puuliikide valik kg männi ja 700 kg kuuseseemneid). Lisaks c) Puistute haiguskindluse suurendamine. See on põllumaade metsastamisel üks raskemaid erataimlate seemnevajadus ja metsakülvid. Siiani See on eriti oluline teatud puuliikide puhul. küsimusi
reguleerimine. 42 3. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine 10.5 Põllumaade metsastamine. Põllumaade metsastamisel on Eestis pikk ajalugu, esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele perioodil 1782-1850. Suurem põllumaade metsastamise periood oli Eestis peale II Maailmasõda, mil kultiveeriti põllumaid peamiselt okaspuudega ja alates 1992. aastast on Eestis hinnanguliselt kasutusest välja jäänud ligikaudu 300 000 ha põllumajanduslikke maid. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1
annaabi.ee 
