ma lapsepõlves õppisin vabatahtlikult pähe ja see on õpetlik. 3) Sõnum: Lapsed õpivad asju ning saavad koguaeg teada midagi uut. 4) Küsimus: "Millised loomad on veel, kellel pole jalgu?" Meie vanaema E. Niit Meie vanaemal ei ole prille. Meie vanaema ei võta pille. Viillast rätti ka suurt ei kanna. Töökoht pensioni veel ei anna. Peas ei ole tal halli karva ka. Kindaid akna all koob nii harva ta. Muidu tukkuda võiks ehk ahju ees, aga meie toal pole ahju sees. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Valisin selle luuletuse, sest see näitab, et vanaemad võivad olla erinevad. 3) Sõnum: Mitte kõik vanaemad on stereotüüpilised e elavad maal, ei käi tööl jne. 4) Küsimus: "Milline on teie vanaema?" Kastaniloomad E. Niit Suvi läks ja sügis tuli, vahtraladvas süttis tuli. Haavad aias punasid, kastan täis läks munasid. Munadest sai terve mere Loomi lasteaiapere.
Tal on hea meel. Kui jooksed vi kid, siis ei tiku uni nii kangesti kallale kui istudes. Ta toob puud tuppa, ktab ahju, ja tunneb, kuidas ta kangestunud nkku tuleb elu tagasi ja kuidas selginevad mtted. "Varka, pane samovar les!" hab perenaine. Varka lhastab peerge, kuid vaevalt on ta judnud need sdata ning samovari pista, kui kostab uus ksk: "Varka, tee peremehe kalossid puhtaks!" Ta istub prandale maha, puhastab kalosse ja mtleb, et oleks hea pista pea suurde, sgavasse kalossi ja tukkuda seal pisut aega... Ja kki kaloss kasvab, paisub ning tidab endaga kogu toa. Varka pillab harja maha, kuid raputab kohe pead, ajab silmad suureks ja pab nii vaadata, et asjad ei kasvaks ega liiguks. "Varka, pese vlistrepp puhtaks, muidu on piinlik tellijate ees!" Varka peseb trepi puhtaks, koristab toad, siis ktab teise ahju ja jooksb poodi. Td on palju, pole ainsatki hetke. Kuid miski pole nii raske kui seista hel kohal kgilaua juures ja koorida kartuleid
· Teenindama kliente veel paremini kui ta oskab seda oodata. · Vastvärvatud töötajate asjatundlikkus nakatab ka teisi; · Ebasoovitava liikme lahkumine tervendab õhkkonda. Töörahulolematuse korral võivad alluvad reageerida aga mitmeti. · Tõmbuda psühholoogiliselt tagasi, olles mõtetes mujal (tukkuda päeva ajal) Töölt puudumine: · Tõmbuda füüsiliselt tagasi, puududes erilise põhjuseta, hilineda ja lahkuda Rahulolematu inimene püüab vältida talle ebameeldivat kohta. Statistiliselt varem töölt, tehes pikki puhkepause või aeglustades sihikindlalt oma kaasneb rahulolematusega sagedasem töölt puudumine. töötempot
Kirsse söö, Kuid tülita Kivid välja sülita. Kirsikont Teeb kõhus kisa, Hüüab appi ema, isa. See ei ole ime tast: ta tahab välja pimedast. Kirsikont ei taha muuks Kui uueks väikseks kirsipuuks. (,,Midrimaa" 1974) 13 ,,Meie vanaema" Meie vanaemal ei ole prille. Meie vanaema ei võta pille. Villast rätti ka veel ei kanna. Töökoht pensionini veel ei anna. Peas ei ole tal halli karva ka. Kindaid akna all koob nii harva ta. Muidu tukkuda võiks ehk ahju ees, Aga meie toal pole ahju sees. (,,Oma olemine, turteltulemine" 1979) ,,Tõsised küsimused" Maa on Päikese laps ja Maa laps on Kuu. Välk on Äikese laps, Aga kelle laps on siis Puu? Puu on vist mulla laps. Muld on ta toitja ja ema. Aga Päike? Ons Päike ta paps? Või on mu mõttekäik aps? Jäta järele, kulla laps! Pane hetkeks nüüd kinni suu, Sest magada tahab ka paps. (,,Ühel viivul vikervalgel"1999) 14
uued riided tooma. Kuid Hansul oli endal umbes sama palju raha taskus kui nooruk soovis. Kui üliõpilane sauna läks, võttis Hans ülikonna hoopis endale ja andis talle raha vastu. Selle ülikonnaga sai ta nüüd eksamile minna, et komisjon näeks, et ta pole mingi vaene looder, vaid pigem rikas ja laisk. Ta sai ülikooli sisse, sest arvati, et ta teeb peavalu linnavahtidele, pole muud kavatsust, kui elada paar aastat lõbusat elu, tukkuda loengutel ja teha ennast naeruväärseks disputatsioonidel. Johannesel tekkis huvi matemaatika ja astronoomia vastu. Peagi sai Johannes tunda vaesust, kuna ta oli töö asemel suundunud ülikooli teadmiste jahile. Ta õppis ära paar silmamoondamis trikki, millega rahvast naerutas. Pika peale asi laabus. Ühel päeval, kui Johannes teiste üliõpilastega tänaval jalutas, hüüdis üks väike poiss- JAN KOVAR. Poiss tuli Rabi Esralt sõna tooma, et ta tema juurde läheks, kuna ta oli suremas
Ta tegi paar ringi ilma mingi otstarbeta toas. Ta küüned käisid kripa-krõpa ruudulisel põrandal. Ta pikk händ ja terav nina jooksid peaaegu maad mööda. Oli veel nii pime, et ta komistas ja oma kõveraid põlvi vastu asju lõi. Tundus vana naha ja mööbli lõhna. Aga peale selle tundus veel kõikjal Isanda sõbralik mälestus. Oli alles liiga pime, jahe ja igav, et valvata. Popi pöördus tagasi oma madratsi1e ja tõmbus kerra. Oli nii hea lamada, iseennast soojendada, tukkuda ja unistada. Nüüd läheb Isand mööda tänavaid, mõtles ta. Palju tänavaid, palju maju ja isandaid. Kuid ükski pole nii hea kui see maja ja see isand. Ta avas teise silma ja vaatas üles. Väljas oli veelgi valgemaks läinud. Kaks rida ähmaseid ruutusid õhkus roosalt. Põrandal näisid varjud. See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes võib seda teha peale Isanda
Ta tegi paar ringi ilma mingi otstarbeta toas. Ta küüned käisid kripa-krõpa ruudulisel põrandal. Ta pikk händ ja terav nina jooksid peaaegu maad mööda. Oli veel nii pime, et ta komistas ja oma kõveraid põlvi vastu asju lõi. Tundus vana naha ja mööbli lõhna. Aga peale selle tundus veel kõikjal Isanda sõbralik mälestus. Oli alles liiga pime, jahe ja igav, et valvata. Popi pöördus tagasi oma madratsi1e ja tõmbus kerra. Oli nii hea lamada, iseennast soojendada, tukkuda ja unistada. Nüüd läheb Isand mööda tänavaid, mõtles ta. Palju tänavaid, palju maju ja isandaid. Kuid ükski pole nii hea kui see maja ja see isand. Ta avas teise silma ja vaatas üles. Väljas oli veelgi valgemaks läinud. Kaks rida ähmaseid ruutusid õhkus roosalt. Põrandal näisid varjud. See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes võib seda teha peale Isanda
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Oli alles liiga pime, jahe ja igav, et valvata. Popi pöördus tagasi oma Vanad lõhnad, kuid igal hommikul ometi uued ja õpetlikud. Oli imelik, et madratsile ja tõmbus kerra. Oli nii hea lamada, iseennast soojendada, tukkuda ja väliselt samasugused asjad olid loomult siiski nii mitmesugused. unistada. Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kännud. Lõuka juures lõhnas Nüüd läheb Isand mööda tänavaid, mõtles ta. Palju tänavaid, palju maju ja torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. isandaid
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Oli alles liiga pime, jahe ja igav, et valvata. Popi pöördus tagasi oma Vanad lõhnad, kuid igal hommikul ometi uued ja õpetlikud. Oli imelik, et madratsile ja tõmbus kerra. Oli nii hea lamada, iseennast soojendada, tukkuda ja väliselt samasugused asjad olid loomult siiski nii mitmesugused. unistada. Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kännud. Lõuka juures lõhnas Nüüd läheb Isand mööda tänavaid, mõtles ta. Palju tänavaid, palju maju ja torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. isandaid
pikki tunde ja üritab teha kõike kõrgeimal tasemel. 4 Rahulolevad töötajad · Püüavad tagada eriti kõrget kvaliteeti · On valmis püstitama silmapaistvaid töörekordeid · On valmis teenindama klienti enam, kui see oskab oodata Töörahulolematuse korral võivad alluvad reageerida aga mitmeti: · Tõmbuda psühholoogiliselt tagasi, olles mõtetega mujal või nagu tukkuda päeva ajal. · Tõmbuda füüsiliselt tagasi, puududes erilise põhjuseta, hilinedes või lahkudes varem töölt, tehes pikki puhkepause või aeglustades sihilikult oma töötempot · Käituda ründavalt või maksta kätte oletatava ülekohtu eest. Rohkearvulised uuringud kinnitavad, et töörahulolematuse tagajärjeks on madalam töötulemuslikkus, kaadri voolavus, puudumine, hilinemine, vargused ja muu ebasoovitav käitumine.
7. Personali oskuste arendamine 8. Info ja suhtlemine 9. Vastuolulised olukorrad ja nende lahendamine 10. Arvepidamine ja tulemused esimehe töös 1.1.1 Tänase päeva strateegiad Tänase päeva konkurentsistrateegiad on • Kliendikesksus, keskendumine põhioskustele • Innovaatilisus – Sa pead arenema ja arenema organisatsioonina • Tõhus võrgustumine • Kiirus ja õige ajastus – “noolte heitmine” Me ei saa tukkuda vaid peame pidevalt üritama ja edasi püüdlema. Peab olema julgust ja julgust riskida • Kiire õppimine – organisatsioon peab õppima, töödejuhataja peab õppima. Peamine tegur on organisatsiooni personal, selle omadused, oskused ja motivatsioon. Iga organisatsioon peab olema võimeline • Ülelööma organisatsiooni teenindusse soovituid töötajaid • Hoidma neid organisatsioonis motiveerituna, innustades ja luues eeldused headeks töösooritusteks