Berggarten ümarate lehtedega ja ebaühtlase õitsemisega Icterina atraktiivsete rohelise- kreemkirjude lehtedega Minor tuhmrohelised lehed, väikesed lillad õied Purpurascens purpurpunaste lehtedega Tricolor originaalsed omapärased kolmevärvilised lehed, tuhmroheline, kreemikaslilla ja lõheroosaga. Metssalvei [Salvia nemorosa] kasvab tavaliselt 60...90 cm kõrguseks vajades 30...60 cm kasvuruumi. Kasvukujult püstine mätasjalt laiuv puhmik. Pärineb Euroopast ja Kesk-Aasiast. Lehed on ovaalsed, kuni piklikud, krõbulised, hea lõhnaga, tuhmrohelised. Torujad kahe huulega õied paiknevad hulganisti kitsastes küünlataolistes õisikutes. On sinise-, lilla-, roosa- ja valgeõielisi sorte. Õitseaeg on maikuust septembrini.
ASTELPAJU (Hippophaë) Astelpaju kuulub hõbepuuliste sugukonda. Olenevalt alamliigist ja rassist on astelpajud kas väheldased puud, põõsas-puud või põõsad. Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad. Nende pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas. Õitsemine Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja. Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi
Fiordiligil on seljas tuhmsinine õhulisest riidest kleit, mida kaunistavad üksikutes kohtades erinevat värvi pärlikogud. Alates puusadest on kleit puhvis ja kohev, ülemine osa on ümber. Kleidi ülaosas on ka valge õhuline riie nagu ka kolmveerand varrukate otstes. Neiu on blond ja juuksed on lokkis, peas on ka väike valge pitsiline mütsike. Dorabella kleidi tegumood on küll sama, aga värv on seevastu hoopis tuhmroheline. Neiul on punased lokkis juuksed ja peas lisaks mütsikesele veel ka mõned värvilised suled. Mõlemal naisterahval ripub kaelas medaljon, mille noormehed neile kinkinud olid armastuse avalduseks. Õed räägivad omavahel kui armunud nad on ja et ei suudaks eales armastada ühtegi teist meest. Lisaks loodavad nad, et lähiajal on tulemas ka kosimine. Meloodia on rahulik ja mõjub õrnana, ühtegi äkilist nooti vahele ei tule, naised laulavad kordamööda.
emakas. Selline kohastumus aitab vältida isetolmlemist ehk õie tolmeldamist sama taime õietolmuga. Põdrakanepi noored mahlakad lehed on sisaldavad Ahtalehine põdrakanep rikkalikult vitamiini C. (Epilobium angustifolium) Niisketel niitudel ja karjamaadel kasvav 30 - 100 cm kõrgune püsik. Tuhmroheline, moodustab tihedaid suuri mättaid. Lehed lamedad, pealt sügavate, väga karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Pööris kuni 20 cm pikk, noorelt tipus longus, hõbedaläikeline. Pähikud 4-5 mm pikad, 2 või 3 õiega, uht-kastevars pruunikaskollased. Deschampsia caespitosa) Alpi jänesvilla karvakesed
läikivad. Vahtra pungad on üsna suured ja läbi talve punakana piimašokolaadi värvi okste otsas. Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed on vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranž ja punane. Sammasjuurestik hästi arenenud. Peajuur ei tungi sügavale, kuid külgjuured on tugevad ja hästi harunenud. Paljunemine toimub peamiselt seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vegetatiivselt uueneb kännuvõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest. Kuidas looduses vahtrapuud ära tunda? Kaugemalt vaadates on vanade puude äratundmisel abiks eelmise aasta viljadest järelejäänud rootsud
sobi samasugust ammiinkompleksi moodustama, ammiinligandid vajavad just sellist stabiilset sidet tühjade orbitaalide ja vabade elektronpaaride vahel, mitte aga paremat redutseerijat, kes loovutaks elektrone kergemini. 2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu; NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 (sade on heleroheline, tuhmroheline) b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH 3 · H2O vesilahust. NiSO4 + 6NH3·H2O [Ni(NH3)6]SO4 + 6H2O Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO3 lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl AgCl
värvus tegelikult varjevärvuse laadi. Ka ei viibinud inimesed varematel aegadel ilmselt kuigi tihti, asja ees, teist taga, tema elupaikades. Peale selle on jäälind üsna inimpelglik ja käitub eriti pesitsusajal pisut peiduliselt. Siiski ei jää see varblasest veidi suurem (kehapikkus 1819,5 cm) pisut jässaka kerega lind jõe või oja kohal aga tähelepanelikule loodusehuvilisele naljalt märkamata. Tema selg ja sabapealne on ere-taevassinised, muu ülapool tuhmroheline peente helesinakate tähnidega, rind ja kõhualune on ookerjalt roostepunakad. Selliselt värvunud sulestiku tõttu on nii 6 kõrgemalt kui ka altpoolt vaadates raske lindu silmata: ühelt poolt sulab ta kokku veest peegelduva taevasina ja kaldapuistu rohelusega, samuti veesiseste taimede fooniga, teiselt poolt aga liiva- või savipaljandite taustaga.
html http://herba.folklore.ee/pildid/sarapuu%202.jpg 4. ILUPUUD 4.1 Vaher (Acer) Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud:Õied mõlemasugulised, kuid osa neist emakata. Õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.htm. 24.09.2013. 4. ILUPUUD 4.1 Vaher (Acer) Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) (joon. 91, joon.92) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud: õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele.
Rahvameditsiinis on kasutatud risoomi keedist sooltenugiliste vastu. Ka lutikate hävitamiseks. HARILIK METS-SOOSÕNAJALG Thelypteris phegopteris; phegopteris pöögi- sõnajalg. Phegos - pöögipuu, pteris sõnajalg. Sugukond soosõnajalalised. Kasvukoht: varjukad, niisked leht- ja okasmetsad. Risoom peenike, roomav. Lehed kuni 40 cm pikad, lehelaba üldkujult südajas-kolmnurkne, pikalt teritunud tipuga, lihtsulgjas, tuhmroheline. Alumiste sulglehekeste paar hoidub alaspidi, teised ülespidi see on heaks määramistunnuseks! Leheroots väheste sõkal-soomustega. Eoskuhje kandvad leheservad käänduvad alla. Eoseid kannab juulis ja augustis. Majanduslikku tähtsust ei oma. MAARJA-SÕNAJALG Dryopteris filix-mas; Nimest: Dryopteris tammiku sõnajalg, filix sõnajalg, mas isas-. Sugukond sõnajalalised. Kasvukoht: varjukad niisked segametsad ja võsastikud, vahel ka kivistuil