Arhitekt: Frīdrihs Skujiņš (lätlane), vamlis: 1926 Gloria Palace oli varem tuntud kinona. Hoone ehitati a/s "Royal Films" tellimusel. Tegu oli esimese suure ehitisega Vabaduse väljaku (endine Heinaturg) lõunaserval. Katust kaunistavad baroksed katusetornid ja sisustuselt on hoone art deco stiilis. Maja keskele (kahe sissepääsu vahele) on pandud kaunistuseks seinte sisse sambad. Lisaks ilustavad maja seinu erineva kuju ja suurusega aknad. Hoone on tumedates tuhmides toonides: katus punane ja seinad sinised, aga aknaid ja kaunistavaid elemente raamivad valge värv. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 kino „Sõprus“, Vana-Posti 8 Arhitekt: Friedrich Wendach (projekti autor). Tema tööd jätkas: Ilmar Laas, Peeter Tarvas ning August Volberg. Ehitati märtsipommitamisel hävinud hoone asemel (1953-1955) Tegu on Tallinna vanima repertuaarkinoga. Hoone fassaad on lahendatud Klassitsistliku ja
Neoklassitsism Gert Tali ja Margot Laur Neoklassitsism kunstis ● Neoklassitsism e uusklassitsism- klassitsismi traditsioonide taaselustamine ● 19 saj. Lõpp -20 saj- esimese maailmasõja järgses Euroopas ● Kasutusel ka varastematest ajastustest pärit vormid ● Kunstis tähtsad: joon, täpsed geomeetrilised põhivormid, kontuur ● Picasso Kubism ● 20. saj alguses tekkinud kunstivool ● Eesmärk kujutada asju geomeetriliste kujunditena ● Teosed tuhmides toonides ● Loojaks peetakse Pablo Picassot Pablo Picasso "Avignoni neiud" Abstraktsionism ● Abstraktsetel maalidel pole sidet reaalse maailmaga ● “Esemetu kunst”-maailma kirjeldamine värvide, joonte ja vormide abil ● Sügavamõttelised ● Esimene teos Wassily Kandinsky “Pealkirjata” (1920) Wassily Kandinsky
millest ei lahkunud kuni oma surmani. Portreede maalimisel nägi Leonardo suurt vaeva detailidega- ehete, kangaste, juustega. Leonardo andis väga oskuslikult edasi inimkeha plastilisust ja ruumilisust. Selleks kasutas õlivärve, mis oli uudne tehnika Itaalias. Leonardo da Vinci lähenes teaduslikult maali kompositsioonile, kasutas kolmnurk- ja ringkompositsioone. Figuurid olid maalitud tõetruult, pearõhk näol ja kätel. Tausta maalis reeglina tumedates tuhmides toonides. Elu lõpu veetis prantsuse kuninga Francois I kutsel Prantsusmaal. Projekteeris kuningale uhke jahilossi. Samuti veetis ta eaga oma pabereid (joonised-märkmed) korrastades. Maalis seal vähe. Leonard oda Vinci suri Prantsusmaal 67-aastaselt.
tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõnas vaikselt vanem naine läbi tuulekahina. ,,Pole kahtluski, et see on meie kodupaik, kus vanaema veel kunagi oma tuhmides roosakates sussides toimetas köögis ja valmistas meile hommikuti pannkooke. Pannkoogid, mille lõhna peale oleks üles tõusnud ka kõige sügavamas unes magaja," meenutas mees, ,,ja alatasa ma mõtlesin kuidas ma küll kunagi siit peaksin lahkuma ja jätma kogu selle paiga koos kõikide lõhnade ja mälestustega." Naine vaatas pinksalt kaugustesse ja lausus siis: ,,Lepatriinud. Lepatriinud minu toa seintel tundusid mulle kui päris. Nende tiivad olid avali ja täpid sama ilusad kui neil,
8. Kuidas see avaldub tema Maalil ,,Pimedad" on kujutatud inimesi väga maalis ,,Maastik Ikarose kurvades poosides. Neil oleks nagu valus. kukkumisega" ja eriti maalis Maailil ,,Maastik Ikarose kukkumisega" on ,,Pimedad"? samuti näha tema kurba vaadet elule, kuidas Ikaros on mäelt alla vette kukkunud. See maal on ka tumedates ja tuhmides toonides. 9. Kes oli tuntuim arhitekt Tundub arhidekt oli Cornelis Floris. Ta Madalmaades? Millise kavandas Antverpeni raekoja eeskujuandva ehitise ta kavandas? 10. Millise tolleaegse Eestist Michel Sittow pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? 11. Kust oli pärit Tallinnas Arent Passer oli pärit Hollandist. Tema töötanud Arent Passer? peateosteks on Pontus Dela Gardie Nimeta ta peateosed
Tait. Lind lendas paar korda mööda jõge edasi-tagasi ning siis maandus vette kuid üle jõe lennanud piirivalve kopter hirmutas linnu kiirelt lahkuma. Silma jäi ka üksik suur-kirjurähn, kes puult puule lendas ning temale iseloomulikult mööda puutüve üles hüppas. Seekordsel vaatluskäigul oli juba rohkem tunda kevadet. Kallastel võis siin seal märgata rohelust. Pildil ristikhein Kui üldpilt oli veel tuhmides toonides siis leidus ka kohti kus oli rohelust. Õnnestus jäädvustada ka parv väikeseid kalasid, kes ennast madalas vees soojendasid, arvan, et tegemist on lepamaimu parvega. Kalameeste hulk jõe kallastel oli endiselt väike ning sellest võib järeldada, et vääriskala on jões praegusel ajal veel vähe.
mustanahaliseks. David Ligare(sünd. 1945) on ameerika kunstnik, kelle tööde hulka kuuluvad näiteks ,,Naine kreeka toolis"(Penelope) 1984, ,,Natüürmort Õuntega"(,,Still Life With Apples") 2006. Ligare maalib klassitsistlikke või klassitsismilähedasi maale. Lincoln Perry(sünd. 1949) on ameerika kunstnik, kelle loominguks on ,,Harjutamine"(,,Rehearsal") 1982, ,,Matt" 2000, ,,Pildistades Willi"(,,Picturing Will") 1993, ,,Töö" 1984/1985. Tema looming on üsna tuhmides ning heledates toonides. Odd Nerdrum(sünd. 1944) on norra kunstnik, kes vana kunsti stiile kasutades maalib kaasaegseid inimtüüpe, päevakajalisi probleeme või sündmusi. Ta jäljendab Varavaggio stiili. Tema maalide on näiteks ,,Varahommik"(,,Early Morning"), ,,Vahistamine"(,,Arrest"), ,,Vee kaitsjad" 1985. Tema looming on valdavalt üsna süngetes ja tumedates toonides. Nerdrum kujutab maalidel palju mehi, kelle keha või ülakeha on paljas.
Martin Moorits 12a "Wikmani poised" 2. Üldmulje koolist ja õpetajatest, kirjuta ühest õpetajast lähemalt 1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt
Ta ei leia teda. Pukspuude juurde tagasi jõudes avastab ta, et seal on ka Riks, kes samuti Virvet otsib. Proua Pukspuu leiab köögist Virve jäetud kirja, kus seisab, et ta põgenes koos sõbrannaga üle mere. Samal hetkel jõuab sõjast koju Juss. Nii Riks kui ka Jaak olid mõlemad Virvest ilma. 14 TÄNAPÄEVA KOOL VS 1930.AASTATE KOOL 1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Tänapäeva laste kooliriietust nähes tekiba aga küsimus, kas nad on diskosaalist otse kooli sattunud.
aga vastas ta sünge muigega, mis ta vastuse näis ümber lükkavat: «Credo in Deum 8.» «Dominum nostrum 9,» lisas vader Tourangeau ja lõi risti ette. 8 Usun jumalasse (lad. k.). 9 2 «Ameti,» ütles Coitier. «Aulik meister,» jätkas vader, «ma olen rõõmus, et te nii kindlalt usklik olete. Aga kas te suure teadlasena, mida te ju olete, tõesti olete jõudnud nii kaugele, et te enam teadusessegi ei usu?» «Ei,» vastas ülemdiakon, haarates Tourangeau'l käsivarrest kinni, kuna ta tuhmides silmades lõi põlema vai-mustusleek, «ei, ma ei eita teadust. Ma pole asjata nii kaua küüntega maast kinni hoides läbi koopa lugematute käikude roomanud, kui ma poleks kaugel enese ees pimeda käigu otsas näinud valgust, leeki.* Kahtlemata oli see pimestava kesktule vastuhelk, milles kõik kannatlikud ja targad inimesed jumala leiavad.» Tourangeau katkestas teda: «Mida te siis lõpuks õigeks ja kindlaks peate?» «Alkeemiat.» Coictier hüüatas:
annaabi.ee 
