Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 11.11.2010 1. Ülesanne Valida ääriku mõõtmed ja arvutada poltliide. Andmed Keevisliite mõõtmed 70 mm x 50 mm M = 1872 Nm q = 2,6kN/m = 2600 N/m l = 1,2m Q = ql = 2600*1,2 = N = 3120 N Materjal teras S355J2H voolepiir ReH = 355 MPa 2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge Arvutan minimaalse siseläbimõõdu Valin poldi M12, mille d1 on 10,106 mm
Leian Paindemomenti M tasakaalustava momendi Fmr jõuõla r ja seejärel jõu Fm Suurima jõu Fmax mis mõjub poldile leian rööpküliku trigonomeetrilisest seosest. Kuna on tegemist lõtkuga, siis leian poltide eelpingutusjõu Fp arvestades, et plaatide vahel tekib hõõrdejõud. Hõõrdeteguri on f=(0,15...0,20) Teades poldi tugevustingimust, saame avaldada ka poldi minimaalse läbimõõdu d. Valin arvutuseks poldi tugevusklassist 8.8 mille ReH = 640 MPa ja tugevusvaru =1,5 Valin tabelist poldi, mis vastab tingimusele d13,3 mm. Valituks osutub polt M16, mille siseläbimõõt d1=13,835 ja keskläbimõõt d2=14,701 , keerme samm P=2,0 Valitud poldi tugevus kontroll Poldi tugevustingimus on täidetud. Leiame ka pingutusmomendi MK ja selle saame avaldisest d2 d kesk M K = FE tan ( + 1 ) + f 2 d2 Keerme tõusunurga leiame valemist
· vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), · tsemendi hulgast, · tsemendi liigist, · täitematerjalide terade kujust, · plastifikaatorite sisaldusest. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on! Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem segu. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest
Mutter - Keermestatud avaga kuuskant-kinnitusdetail Seib - rõngakujuline lame avaga detail, mis kaitseb mutri all olevat detailipinda Lõhis (splint) - keermelukustuselement (traadist aas), mis asetatuna poldi varda avasse mutri ette ei lase viimasel lahti keerduda. Joonis 8. Poldi tugevusklassid Autotöökojas kasutatakse tavaliselt polte 8.8 …12.9. Mutrit tähistatakse ühe numbriga (näit 10). See näitab 1/100 suurimast testimispingest N/mm2). Mutter ja polt valitakse samast tugevusklassist. Poldi täielik tähistus: ISO 4014 – M10 × 60 – 8.8 – A2E, kus M 10 – meeterkeere, nimiläbimõõt 10 mm, 60 – poldi pikkus, 8.8 – tugevusklass, A2 – tsingitud (A), kate 5 mkm, E – sile, värvimata ISO 8765 – M20 × 2 × 60 – 8.8 2 – peenkeere, tõus 2,0 mm, 8.8 – Re = 8x8x10 = 640 N/mm2 8 = 1/100 Rm = 800 N/mm2 Tabel 1. Poltide tugevusklassid Tugevusklass Tõmbetugevus Voolavuspiir Rm Re
Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Killustiku külmakindlusklass ei tohi olla madalam soovitud betooni külmakindlusest. 5. Mis näitajad ja kuidas mõjutavad kivistunud betooni tugevust? Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis näitab vee ja tsemendi hulkade suhet. V/T=0,2…1,1. 5. Polümeerbetoon- valmistamine, eripära ja kasutus? sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku ( hästi kuivad )
silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades
Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6. Betooni koostise määramine Betooni koostis antakse seguvahekorraga, nt: 1:0,8:2,4:5,2 või 1:2,4:5,2 V/T=0,8. Betooni seguvahekord on suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva ja 5,2 osa killustikku või kruusa. Seguvahekord võib olla kaaluline või mahuline. Ühel juhul tähendavad arvud kaalulisi, teisel
Raskebetoonide olulisimad omadused Tähtsaimaks betooni omaduseks on kindlasti survetugevus, sest betooni kasutatakse ehituses just peamiselt survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubiliste või silindriliste proovikehade surve katsetega, peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsement- tegurist. Mida tugevam on tsement seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem on vesitsement-tegur, seda nõrgem. . Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitte läbilaske. Surve all olev vesi võib betooni tungide vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja
• Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus). Katsetamine EVS-EN 12390-3 “Kivistunud betooni katsetamine Osa 3: Katsekehade survetugevus”. Katsekehad on kuubi või silindri kujulised. Kuupide nimimõõdud (küljepikkused)- 100, 150, 200, 250 ja 300mm. Silindrite läbimõõdu nimimõõtmed d (h=2d)- 100, 113, 150, 200, 250 ja 300mm. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1…0,2, st. tsement kivistumisel seob endaga 10…20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja
Tala seinas toodud element 1,2,3,4 on koormatud nii nihke-, kui ka normaalpingetega. Materjali purunemine toimub mitme erineva pinge koosmõjul - liitpinge. Vastavalt neljandale (energeetilisele) tugevusteooriale tekib materjalis ohtlik olukord siis kui liitpingest põhjustatud deformatsiooni energia võrdsustada üheteljelise pinge energiaga. v = 2x + 2z - x z + 3 2 TERASE OMADUSED, (mis ei sõltu tugevusklassist) Elastsusmoodul: E = 210 000 N/mm2 Nihkemoodul: E 2.1 10 5 G= = = 0.808 10 5 81 000 N/mm2 2 (1 + ) 2 (1 + 0.3) Poisson'i tegur: = 0.3 Soojuspaisumis tegur: = 12·10-6 1/K Tihedus: 7850 kg/m3
vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 26. Fiiberbetoon, polümeerbetoon Kiudbetoon ehk fiiberbetoon Armeeritakse disperssete kiududega. Kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras, plastik, polüpropüleen või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on
Teras 1 10 1.7 Arvutustes kasutatavad materjaliomadused (temperatuuril - 40 0C ... + 100 C0) o E = 2,1×105 N/mm2; o = 0,3 - Poisson'i tegur E 2,1× 10 5 o G = = = 0,808 × 10 5 0,8 × 10 5 N/mm2; 2(1 + ) 2(1 + 0,3) o = 12×10-6 1/K - joonpaisumise tegur. o tugevusomadused sõltuvad terase tugevusklassist: - terasel S235 fy = 235 N/mm2; fu = 360 N/mm2; - terasel S275 fy = 275 N/mm2; fu = 430 N/mm2; - terasel S355 fy = 355 N/mm2; fu = 510 N/mm2; - terasel S450 fy = 450 N/mm2; fu = 550 N/mm2. Need tugevused kehtivad paksuseni t < 16 mm; paksemate elementide puhul on nad mõnevõrra väiksemad. Täpsemaid andmeid teraste tugevus- ja muude omaduste kohta saab standardist EVS-EN 10025. 1.8 Kasutatavaid ristlõikeid
9) BETOONI TUGEVUS raskebetooni tähtsaim omadus. Kontrollitakse kuubi v silindrikujulise proovikehaga peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse vibreerimisega. 15 cm kuup proovikeha põhisuurus. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem, seepärast kasutatakse betooni peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb kõige enam tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem tsemendi vesitsementtegur, seda nõrgem betoon. 10) 27. Fiiberbetoon, polümeerbetoon 11) 1. KIUDBETOON ehk FIIBERBETOON armeeritakse disperssete kiududega. Tükeldatud teras, plastik või süsinikkiud. Tükeldamine vajalik selleks, et kiud ühtlaselt betooni ära jaotada. Nii on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsustada
suurusest tingitud tugevuse erinevust. Koefitsendi k suurus sõltib proovikeha mõõtudest ja on 10cm kuubi puhul 0,95; 15cm puhul 1,0 ja 15cm puhul 1,05. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Seepärast kasutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist
ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. R28 = k X Rs (N/mm2) Koefitsiendi k suurus sõltub proovikeha mõõtudest ja on 10 cm kuubi puhul 0,9; 15 cm puhul 1,0 ja 15 cm puhul 1,1. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8- 15 korda väiksem. Seepärast käsutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsement-tegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsement-tegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsement-tegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ja ei ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb käsutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore
mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. · Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 05.05.2014 · Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul.
5. Plastifikaatorite sisaldus. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem betoon on. Suurem plastilisus võimaldab teha betoonisegu väiksema vee hulgaga. Kui vett on segus vähem, saab ka väljaauratavat vett olla vähem. Väiksema vee hulgaga betoon tuleb tugevam. 8.4. Betooni tugevus Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus. Betooni tugevus sõltub tsemendi tugevusklassist ja vesitsement–tegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon. Mida suurem on vesitsement-tegur, seda nõrgem on betoon. 8.5. Betooni koostise määramine. Betooni koostis antakse seguvahekorraga. Näiteks: 1 : 0,8 : 2,4 : 5,2 Sel juhul on betooni koostis järgmine: 1 osa tsementi, 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva, 5,2 osa killustikku või kruusa. Betooni koostis tuleb valida selline, et oleks võimalikult väikese tsemendi
annaabi.ee 
