● Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse ● Fagotsütoos - tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Tsütoskelett - valguniitidest koosnev võrgustik tsütuplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks ● Mikrofilamendid - peenemad valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju ● Mikrotorukesed - jämedamad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel
Punane jura ääres Milline on selle organelli roll valkude sünteesis? Võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi 8.Mis juhtuks rakuga, kui seal poleks lüsosoome? Kirjelda sellist olukorda. Ebavajalikke rakke ei lagundataks ära. 9. Iseloomusta lüsosoomide ehitust. Ühekihilise membraaniga põieke 10. Milliseid enüüme lüsosoomid sisaldavad? sisaldab happelisi hüdrolaase 11.Tee laused mõistetega MIKROFILAMENT on peened valguniidid tsütoskeletis MIKROTORUKE seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis. 12.Mille poolest erineb prokarüootide ja eukarüootide tsütoplasma? prokarüootide rakkude tsütoplasma on liikumatu, eukarüootide oma on rakus pidevas liikumises 13.Millised on erinevused taime- ja loomarakkude tütoplasma sisalduse vahel. Miks? Taimerakkudes on vähem, sest suurema osa rakust täidavad suured vakuoolid Loomarakkudes on ligikaudu pool rakust tsütoplasma
laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle Mikrofilamendid- peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju, rakkude jagunemisel Keskmise jämedusega valguniidid- annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju Mikrotorukesed- jämedad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine rakkude jagunemisel, osalevad ka raku liikumisel Tsütoplasmavõrgustik- kanalite ja tsisternide süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine, ainete
Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt sellele rakk kas võtab neid vastu või mitte *Näiteks kui retseptorid ei tunne ära insuliini ei pääse see rakku ja inimene on diabeetik, olgugi et insuliin on olemas Liikumisfunktsioon *Kõik keha lihased on valgulised *Viburid ja ripsmed algloomadel *Valguline kääv liigutab kromosoome raku jagunemisel *Raku sisu püsib ja paikneb ümber tänu valgulistele fibrillidele tsütoskeletis Energeetiline *1g valgu oksüdeerumisel saame 17,6kJ energiat *aga seda teed kasutab organism viimases järjekorras kuna valkudel on väga olulisi funktsioone täita DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Komplementaarsusprintsiip – kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks.
muundatakse. Imendumine soolerakku toimub peamiselt Na-gradiendi energia arvel. Kapillaarverest satuvad AH portaalverre ja võetakse maksarakkudesse. 2. Valkude biofunktsioonid Biofunktsioonid: a) Ensümaatiline/katalüütiline b) Regulatoorne: metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt c) Transpordifunktsioon: biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel või läbi plasmamembraani valkkandjate vahendusel. d) Struktuurne: biomembraanides, tsütoskeletis, kõõlustes veresoonte seinas, küüntes, karvades. e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine k) Detoksikatsioonifunktsioon Kliinilise praktika jaoks on vaja teada põhifunktsioone: Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine (albumiin)
kontrollpunkt. 7. Rakkude liikumine ja kuju - seotud mikrotuubulite ja mikrofilamentide pikenemise ja lühenemisega neis rakkudes. Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Niitjaid elemente võib jagada kolmeks: mikrofilamendid, intermediaarfilamendid ja jämedad filamendid. Mikrofilamendid - eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid. Nad on oma funktsioonilt äärmiselt mitmekülgsed, võttes osa raku liikumisest ja kuju muutmisest. Mikrotorukesed - tsütoskeleti osad, õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vahe- ja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine
20. v = IV VARIANT 1. biopolümeer rakkudes esinev makromolekul, mis koosneb paljudest ühte tüüpi molekulidest, monomeeridest. 2. Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta 104,3° Jääs 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 mikrosek Vees 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 pikosek 1 piko sek = 10-12 sek Vee molekulide vahel on vesiniksidemete võrgustik 3. mikrotuubulid on põhikomponendiks (koos vahe- ja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Motoorne valk on valk, mis transformeerib ATP-energia liikumisenergiaks. 4. DNA replikatsioon uute polünukleotiidahelate süntees, s.t DNA molekuliga (emamolekuliga) identsete koopiate (tütarmolekulide) süntees. DNA kaksikheeliks peab lahti keerduma, et tagada DNA-polümeraasile juurdepääs üheahelalistele templeitidele (sabloonahelatele. DNA replikatsioon on: · Semi- ehk poolkonservatiivne, tekivad DNA dupleksmolekulid, mille üks ahel
peatumine; stimuleeriva tüvirakke. Hippo signaalrada. Rakusisene signaalrada mis reguleerib kudede/organite suurust, tüvirakkude aktiveerumist ja organite regeneratsiooni; väga konserveerunud. Hippo signaalrada seob rakkude adhesiooni-,tsütoskeletimuutusi rakutuumas geeniregulatsiooniga; Aktiveeritud signaalrada pärsib rakkude jagunemist ja edendab apoptoosi; raja käivitavad muutused rakkude adhesioonis, tsütoskeletis, polaarsuses; kinaaside kaskad - MST1/2 ja LATS1/2 (seriin-treoniin kinaasid); Aktiveeritud LATS1/2 inhibeerivad transkriptsioonilisi koaktivaatoreid TAZ ja YAP,millede aktiveeritud geeniprogrammid peatuvad. Täiskasvanu tüvirakkud, kudede homoöstaas ja regenereerumine.Homoöstaas: kudede uuenemine rakkude väljavahetamise teel. Apoptoos → uued rakud asemele.Regeneratsioon: kudede/organite taastumine pärast kahjustust.Täiskasvanu
Suunatud liikumise tekkeks peavad molekulaarmootorid pöörduvalt assotsieeruma/dissotsieeruma valgu, pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Motoorsed valgud: keratiin, aktiin, müosiin, tubuliin Mikrotuubulid Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis koosnevad tubuliini dimeeridest. 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,pluss" otsa ja dissotsieeruvad ,,miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponendiks tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubuleid, põhjustades mikrotuubulite paindumise üksteise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Skeletilihase ehitus Koosneb lihaskiududest, mida katab sarkolemm. Iga kiud sisaldab sadu müofribille. Iga müofribill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga, mis on sarkolemmi pikendust
müofbrillaarses aparaadis. Otsese vigastuse puhul (mehhaaniline vigastus) tõuseb CK tase veres 3-6 tunni möödudes peale rakumembraani kahjustust. Juhtudel, kus CK tase veres tõuseb 3-5 päeva peale koormust, on lihasraku membraani kahjustus tekkinud põletikrakkude toimel, mis omakorda on initsieeritud rakusisesest kahjustusest. Koormusest tingitud struktuursed muutused lihasraku tsütoskeletis Tsütoskeleti ül on müofibrillide organisatsiooni hoidmine ja koormuse vahendamine. Tsütoskeleti valkude degratsioonile, mis kaasneb koormusest tingitud rakukahjustusega järgneb intensiivne valkude sünteesi intensiivsuse tõus. Rakukahjustused on ühtlasi kaitseks edasise kahjustuse eest. Koormuse (treeningu) pikemaajaline mõju lihasrakule Inimese lihased on segalihased ehk segu kõikidest lihaskiu tüüpidest, milledest üks või teine võib domineerida. Kiutüüpide
..uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk rakkude eluavaldusi. Kõikides rakkudes esineb 4 süsteemi: 1) Reproduktsiivne ehk paljunemine 2) Piiristav põhineb kestadel ja membraanil 3) Metaboolne põhineb ensüümidel 4) Energeetiline (põhineb ATP-l) Struktuuri tasemelt jagunevad kõik rakud: 1) Eeltuumsed ehk prokarüoodid 2) Päristuumsed ehk eükarüoodid Olulisemad erinevused: - Tuuma olemasolu puudumine - Topeltmembraansed rakustruktuurid - Tsütoskeletis (päristuumsetes on, eeltuumsetes mitte) Bakterite ehitus (bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma): Limakapsel Esineb osadel bakteritel. Esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest. Ülesanded: 1) Säilitada niiskust 2) Seob rakke kolooniaks 3) Aitab liikuda Viburid Koosnevad valgust (flagelliin). Neil on korrapäratu siseehitus. Viburite abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda. Piilid Rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, millel 2 ülesannet:
2. Mikrotuubulid - koostis (NB! tubuliin), geomeetria, polaarsus. Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad, ATP roll protsessis. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga. Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest, 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vaheja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad - ATP paneb liikuma mõlemad! Tubuliini dimeeri ja mikrotuubuli struktuur + ots Tubuliini polümerisatsioon/depolümerisatsioon Pluss-otsas toimub dimeeride juurde panemine, miinus-otsast ära langemine. GTP hüdrolüüsil põhinev protsess (mehhanism pole teada)
olulist rolli NS3 valk: - NS3 lokaliseerub samades rakumembraani regioonides kus toimub ka virionide väljumine; - NS3 rolli virionide vabanemisel kinnitab ka fakt, et putukarakkudes, kus NS3 ekspressioon toimub palju kõrgemal tasemel, on virionide vabanemine nakatatud rakkudest oluliselt efektiivsem. 3.3.8. Infektsiooni mõju peremeesrakule BTV replikatsioon toob kaasa peremeesraku makromolekulide sünteesi kiire mahasurmise, toimuvad muutused raku tsütoskeletis (eriti vahepealsetes filamentides). Nakatatud rakkudes moodustuvad: - viirus-spetsiifilised tubulaarsed struktuurid (NS1-valk) ja - viiruse replikatsioonisaidid (IB-d), milles asuvad viiruse ssRNA, NS2-valk (ka mingil hulgal NS1-valk) ja struktuursed valgud. 3.4. Taimede reoviirused PEREKONNAD PHYTOREOVIRUS, FIJIVIRUS, ORYZAVIRUS Taimede reoviiruseid iseloomustab segmenteeritud dsRNA genoom ning replikatiivne ja
Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad tsütoskeleti komponendid mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest Rakkude jagunemisel on oluline, et geneetiline materjal jaotuks võrdselt mõlemasse tütarrakku. Geneetiline materjal on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Prokarüootse raku
Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad tsütoskeleti komponendid mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest Rakkude jagunemisel on oluline, et geneetiline materjal jaotuks võrdselt mõlemasse tütarrakku. Geneetiline materjal on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Prokarüootse raku
Igapäevane point: kohvile kallad piima peale ja vähendab kofeiini mõju. Kõige kofeiinirikkam on musta tee puru, mida lased vähe aega tõmmata (vähe aega tõmmata saad kofeiini rikka tee, pikka aega saad parkaineterikka tee). 6. Liigutusfunktsioon. Rakutasandil liigutusfunktsioon (viburid, ripsmed täidavad liigutusfunktsiooni). Lihastes täidavad funktsiooni lihasvalgud müosiin ja aktiin, samuti esinevad tsütoskeletis- mingisugune liikumisvõime on ka tsütoskeletil. 7. Varuained. Taimedes seemnetes esinevad varuvalgud eriti paistavad silma kaunviljaliste seemnetes, kaunviljalistest väga valgurikas on sojauba. Loomorganismides oleks varuvalgud esindatud ainult tinglikult lihasvalkude näol, mis võetakse kasutusele ainult hädas. 8. Toiteline funktsioon. Seemnete varuvalkude kasutamine idanemisel. Loomsetest toitelisest funktsioonist munarakude valgud ja piimavalgud. 9
ATP hüdrolüüs harutab ta lahti ja aktiivne struktuur taastatakse. Kuumaehmatuse valgud – vajalikud rakkude temperatuuritaluvuse tagamiseks, temperatuuri tõus muudab valkude ruumilist struktuuri. Valk saab oma struktuuri: 1) kotranslatsiooniliselt – sünteesi käigus 2) lokalisatsioonist sõltuvalt – peale transporti raku kompartementi 3) ümbervoltumine – chaperonide poolt suunatud 4) iseeneselik Valgud: 1) lahustuvad valgud – ujuvad tsütoplasmas ringi 2) poollahustuvad – tsütoskeletis (tubuliin, aktiin) 3) tuumavalgud – histoonid, Ri, TR faktorid 4) tsütoplasma organellide (mitokonder, kloroplast) valgud 5) tsütoplasma membraani struktuuri valgud (Golgi, ER) 6) sekreteeritavad valgud – translokatsiooni signaalid unitaarne valk – toimib tervikuna modulaarne valk - valgu üks osa = üks domään, millel on oma iseseisev funktsioon. Nukleiinhapete struktuur Nukleiinhapped on polümeerid, mis koosnevad nukleotiididest. Nukleotiid koosneb –
annaabi.ee 
