isikuvabadused, see aktsepteeris tsiviilabielu. Tsiviilkoodeksist võtsid erinevad riigid ka eeskuju, sest Napoleon viis läbi ka terve rea vallutusi, selle läbi tsiviilkoodeksis kirja pandud põhimõtted levisid ka erinevates vallutatud alades. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1) Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. Mõjutas enim väikseid Saksa Vürstiriike. 2) Vabaturumajanduse kehtestamine tänu tsunftisunduse kaotamisele ning tänu maa muutumisele eraomandiks. 3) Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4) Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5) Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Viini kongressiga, mis toimus 1814-1814. See kongress oli vajalik selleks, et taastada riigi piirid Euroopas, sest Napoleon oli neid muutnud, nn vana korra taaskehtestamiseks
valitsemisoskusi. Koos oma noore naise Marie Antoinette'ga elasid nad luksuslikku ja priiskavat elu, hoolimata üha kiiremini tühjenevast riigikassast. Sellepärast oli ka rahvas rahulolematu. Kõik see viis selleni, et valitsemist oli vaja reformida. Uus kuningas määras rahanduse peakontrolöriks valgustusideoloogi ja tuntud majandustegelase Jacques Turgot. Turgot alustas mitmesuguste reformidega, nagu näiteks viljakaubanduse vabakslaskmine ja tsunftisunduse kaotamine. Viljakaubanduse vabakslaskmine valmistas pahameelt rahva hulgas, kes arvas, et kuningas ise spekuleerib viljaga. Tsunftisunduse kaotamine ei meeldinud aga käsitöölistele, kuna käsitööga võisid nüüd tegeleda kõik soovijad, mitte ainult tsunftimeistrid. Kuna reforme ei soosinud ka kuninga lähikondlased, siis saadeti Turgot 1776. aastal erru ja reformid tühistati. Siiski oli kuninga autoriteet kolmanda seisuse hulgas kõvasti langenud.
Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour. Teater, peod, vahvad asjad. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." Louis XVI (1774-1789) Reformid: lõpetada aadli ja kiriku maksuvabadus. Vilja- ja leivakaubandus vabaks. Viljasaak kehv (1774) hind tõusis, rahutused. Tsunftisunduse kaotamine. 1776 reformid tühistati, riigikassa tühi. Nantes edikt: Prantsusmaa riigiusk on katoliiklus, hugenotid võivad tegutseda haridus- ja riigiteenistuses, hugenottidel on keelatud tegutseda 17 linnas, neile jäeti 100 kindlust (La Rochelle). De Sully Henri IV majandusminister. Rajas kanaleid. Rajas riiklikke manufaktuure. Kasvatas siidiusse ja mooruspuid. Bastille Kindlus Pariisis, mida kasutati vanglana. Jube koht. 1789 vallutas rahvas selle. See
teha mõisakoormisi, nii palju kui mõisnik nõudis. Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantilistlik majanduspoliitika. Euroopa kaubateede nihkudes olid Eesti linnad minetanud oma eelisseisundi transiitkaubanduses, laokohaõiguse põhimõte oli aegunud ja uues kaubandusolukorras kohatu. Ainult Narva kujunes 17. sajandi lõpu poole oluliseks Vene transiidisadamaks. Eesti ala viljaeksport kasvas 1640. aastate ja eriti 1680. aastate II poolel. Käsitöö püsis tsunftisunduse raames, tsunftid võitlesid tsunftiväliste käsitööliste ja maakäsitööliste vastu. Eestlaste pääsemist gildidesse püüti tõkestada, kuid Tallinna Kanuti gildi ja Oleviste gildi ühendamine 1698 raskendas seda. 17. sajandil hakati ka Eestis asutama manufaktuure. 18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuste vööndiga. 17. ja 18. sajandil varustati naaberriike viljaga. Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, sest
vanemate ettekirjutuse järgi. See puudutas eeskätt kesk- ja alamkihte. * Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tarvilikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Järk-järgult hakkasid ka kirik ja linnavõimus sellesse leplikumalt suhtuma. 32. Nimetage kolm keskaegse ülikooli teaduskonda, milles sai õpinguid jätkata pärast õpingute lõpetamist kunstide teaduskonnas! Õp. 183 33. Tsunftisunduse positiivne ja negatiivne mõju muudele oli erialaga tegelemine keelatud; headelt aladelt tõrjuti välja mittesaksalsed 34. Mis ülesannet täitis raad keskaegses linnas? Kogus makse; kindlustas heakorra; mõistis kohut.
· Kuningas määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot'i o Kavatses kaotada feodaalsed privileegid o Kavatses kaotada aadli ja vaimulike maksuvabastuse o Kavatses sisse seada kohaliku omavalitsuse o Edikt viljakaubanduse vabaduse kohta o Tekkisid rahutused (jahusõda) mis oli tingitud Turgot'i viljasaagi reformiga o Edikt talupoegade teetegemise kohustuse kaotamisest o Edikt tsunftisunduse kaotamine käsitööaladel · Kuningas saatis Turgot'i erru sest liiga palju tüli tekkis o Reformid tühistati · 1787 kogunes Notaablite kogu, et kehtestada üldist maamaksu o Kogu lükkas reformiprojekti edasi · Absolutism oli kriisis ja kokku tuli kutsuta taas generaalstaadid Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament 17.saj algul · 1265 kutsuti esimest korda kokku parlament · Koosnes kahest kojast:
Tähtsaim Göta kanal; Raudteede rajamine jättis kanalid hiljem kasutuseta; 1842 võeti vastu määrus kohustuslike algkoolide kohta; 1830-aastatel avaldusid kuningavastased meeleolud Riigipäevas; Kuningat süüdistati absolutistlikus valitsemises; Oskar I (18441859) Erinevus isast Oskas hästi rootsi keelt; Oli liberaalsete vaadetega; Reformid: Meestenaiste võrdne pärimisõigus; Tsunftisunduse lõpetamine; Karskusliikumise algatamine; Riigipäev hakkas tihedamalt koos käima (kord aastas); Keelas ära puskari tegemise, mis talupoegadele ei meeldind; Rahvaarvu suurenemine tõi kaasa tööpuuduse; Algas emigreerumine USA-sse. Enne I MS rändas välja umbes miljon inimest; Välispoliitikas püüdis Rootsi hoida erapooletust Krimmi sõja ajal otsiti võimalust liituda Prantsusmaa ja Inglismaaga selleks, et
"; tühi riigikassa; suri rõugetesse; ametlik armuke madam de Pompadour Louis XVI 1774-1792 (1793) jahipidamine; riik, mis oli suurtes võlgades oli vaja reformi rahanduse peakontrolör Jacques Turgot majandusteadlane - suured reformid - feodaalide privileegide kaotamine - aadlike ja vaimulike maksuvabaduse kaotamine - kohalik omavalitsus - viljamüügi ümberkorraldamine jahusõda, leivapuudus, nälg - tsunftisunduse kaotamine Reformid ärritasid paljusid, kuningas saatis ta erru, reformid tühistati. Notaablite kogu 1787 taheti kehtestada üldist maamaksu, lükati tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Marie Antoinette 1755-1793 Louis XVI naine, Maria Theresia laps, armastas luksust, rõivaid, soenguid, juveele, lõbustusi 43.Parlamentarismi areng Inglismaal Parlament 1265 I korda kokku kutsutud Kuningas pidi parlamendiga arvestama
- Tulemus: kat. kirik on opositsioonis ! 3. Pöördelised ühiskonnareformid - 1781 kaotas pärisorjuse Austrias - Talupojad said õiguse lunastada talumaa endale - See oli JII kuulsaim reform - Kaotas aadliprivileegid - 1789 maksusüsteemi revideerimine: üldise maamaksu kehtestamine - Tulemuseks aadliopositsioon! 4. Majandusreformid - Uuendusmeelne füsiokratismi pooldaja ... põllumajanduse tähtsustamine, vabamajandus- ja kaubandus, manufaktuuride alahindamine. - Kaotas Tsunftisunduse 5. Haldusreformid - Jätkab Austria kujundamist ühtsusriigiks - Ei arvesta kohalike traditsioonidega, vaid kehtestas saksakeelse asjaajamise kogu riigis (ka Ungaris ja Austria madalmaades = Belgias) - Tulemus: riigi erinevad rahvad asuvad oma rahvuslike eriõiguste kaitsele ! Joseph II Reformide Tulemus · Riivati paljude grupide huve: aadlikute, vähemusrahvaste, kat. vaimulike · Tekkiv võimas J II vastane opositsioon: 1787 ülestõus Belgias, 1788-90 Ungaris
riigivõimu initsiatiivil, nende eesmärgiks oli riigialamate seisundi ühtlustamine. Parandada talurahva olukorda, ühtlustada talurahva olukorda teiste elanikkonna kihtidega võrreldes. Nimetatud ka kodanlikeks reformideks, viide riigikodanike seisundi ühtlustumise momendile. Passikorralduse seadus 1863. Mõisnike kodukariõiguse kaotamine 1865. Uus vallaseadus ehk maakogukonnaseadus1866. Mõisnikud kaotasid kontrolli talurahva omavalitsuse üle. Võimude lahususe põhimõte vallaasutustes. Tsunftisunduse kaotamine 1866. Aadlike ainuõiguse kaotamine rüütlimõisate omamisele 1866 (Liivimaal), 1869 (Eestimaal). Teotöö kaotamine koormise vormina 1869 Jüripäevast. Kõik reformid laiendasid vaba majandustegevust. Murrang maaomandisuhetes Suurmaaomand Mõisate valdused, rüütlimõisad. Rüütlimõisad kõige olulisemad, pikka aega piiratud kitsa seltskonnaga, neid võisid omada üksnes rüütelkondade liikmed. Eesti soost rüütlimõisaomanik Mats Erdell, (rahvasuus Sõnni Mats) tegemist
annaabi.ee 
