oli tsunftides toodete kvaliteet väga tähtsal kohal kuna ei võidud endale lubada halva kvliteediga kaupa. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Seega oli toodete kvaliteetsus garanteeritud. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülemäära palju, nii et nad üksteist laostuma peaksid hakkama. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda. Hoolitseti ka, et tsunftijänesed ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tsunftid tagasid ka seisusekohase äraelamise. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfti kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda ega ka vaesuda. Tsunftimeister tagas oma õpipoisile ametialase väljaõppe, mis oli väga tähtis kuna kästitöö oskused pärandati põlvest põlve edasi.
Sepa skraa Meister on kohustatud hoidma oma au ning mitte häbistama käsitööd. Tööpäev algab päikesetõusul ja lõpeb päikeseloojangul. Kui tsunftivanem käseb tsunftiliikmetel vait jääda, siis on tsunftiliige kohustatud vait jääma ning need, kes ei kuula sõna ja ei jää vait, peavad tsunftile veerand oma toidust andma. Kui keegi tsunftiliikmetest ütleb tsunftivanemale või teistele tsunftiliikmetele halvasti, siis peab ta trahvi maksma. Kui tsunftivanem tõstab toosti, peavad kõik võtma toosti koos temaga. Igaüks, kes tahab tsunftiga liituda, peab tõestuseks tegema paari hobuseraudu, hea laia puusepakirve ja sadulakirve. Õpipoiste ja sellide väljaõpetamine kestab meistri juures neli aastat. Meistrid peavad oma õpipoistele ja sellidele hästi süüa andma, viimased peavad aga omakorda olema vähenõudlikud.
Tsunftijänes- isik, kes töötas aadliku majas oskustöölisena ja salaja müüs oma kaupa edasi. · Tsunftimeister- igal oli mitu õpipoissi, kes elasid nende juures ja kuuletusid oma ülemusele. Keskaja lõpupoole pidi õpipoiss olema sündinud kristlikust abielust. Pidi õppima 2-5 aastat. Sellid rändasid mööda teisi linnu või riike ja kogusid kogemusi seal tehtavaga. Et saada meistriks, pidi tegema lõputöö. Lõpuks tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus, mis oli väga kulukas. Et alustada tööd meistrina, pidi olema veresugulus senise meistriga või abiellumine tema perekonda. · Ühe linna käsitöötsunftid Väikegild. Kaupmeeste ühendus tavaliselt Suurgild. Vallalised kaupmehed- Mustpeade gild. Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad · 13.-14. saj. oli koondunud kahte kohta: Vahemeri ja Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee ja teisena Lääne- ja Põhjameri.
kutseühingusse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e skra, mis reguleeris tootmist, kvaliteeti, hindasid, müüki jne. Pani paika ka alluvussuhted e tsunfti hierarhia(õpipoiss, sell, meister) Õpipoisist meistriks saamise tingimused: 11) olla sündinud seaduslikust abielust 12) läbida prooviaeg 13) olla 2-5 a sama meistri juures õppinud 14) teha 2-3 rännuaastat kuskil mujal linnas/riigis 15) esitada meistritöö e sedööver 16) korraldada enda kulul kõigile tsunftiliikmetele suur pidu tsunfti kuulujatel oli kohustus üksteist vajadusel abistada ja toetada. Kõik linna käsitöötsunftid moodustasid kokku Väike Gildi: kõik linna kaupmehed kuulusid Suur Gildi. Ülikoolid 10.saj Salerno ülikool, mis õpetas arstiteadust ja ei vasta seetõttu täielikult ülikooli nõuetele. 1119 Bologna(hääldad Bolonja) peetakse Euroopa vanimaks. Põhirõhk õigusteadusel. 12. saj Pariisi ülikool, mis kujunes üleeuroopaliseks teoloogiakeskuseks. 12
käsitööndusliku tootmise,toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikes linnades kehtis tsunftisundus,mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. Skraa,mis määras tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meitsrite seast valitud vanem. Et saada meistriks, tuli tuli esitada meistritöö. Kui kõik oli sobivaks tunnistatud, tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paraku käis see enamusele üle jõu. Et alustada tööd meistrina,oli aga kõigele lisaks vaja veresugulust oma senise meistri või abiellumine tema perekonda. Lisaks täitis tsunft oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni,mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Peale kõige muu tegutsesid
· käis pidev võitlus tsunftijäneste (käsitöölised, kes ei kuulunud) vastu · juhtiv osa tsunftimeistritel · tsunftisundlus mõnes linnas ei tohtinud tsunfti kuulumata mõne käsitööalaga tegeleda · SKRAA tsunfti põhimäärus, määratles ka hierarhia õpipoiss, sell, meister; tsunfti eesotsas vanem Meistriks saamiseks: · pidi esitama meistritöö · tuli korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus · pidi olema veresugulus oma senise meistriga või abielu tema perekonda HANSA LIIT · 1160. aastal moodustatud · moodustasid saksa soost kaupmehed, kes möllasid Lääne- ja Põhjamerel · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübeck · 14. 16. sajandini ühendas Hansa Liit umbes 170 linna · hiilgeaeg 14. sajandil II poolel
Lihtsamatel erialadel 2-3 aastat, keerukamatel aladel 10-12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas hiljem tasahaaval. Õpipoisi aja läbiteinu sai selliks. Tavaliselt tohtis üks meister pidada korraga kahte õpipoissi Meistriks saadi siis kui esitasid meistritöö, mille all mõeldi vastava käsitööala meistrite järelevalve all valmistatud esemete komplekti. Kui meistritöö hinnati kõlblikuks tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paljudel see ei õnnestunud, sest see tähendas vastava tava või tsunftiskraaga määratud toidu- ja õllekoguse väljapanekut. Et alustada tööd meistrina pidi veel kõigele lisaks olema veresugulus oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda. Sellide ja õpipoiste arvu suurenemine tõi aasa selle ,et pikkamööda hakkasid nad muutuma palgatöölisteks. Nendest kujunes kehtiva korraga rahulolematute linlaste kiht, mis oli vastuvõtlik ketserlikele ja
Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega ja kuidas riietuda. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Need kes ei kuulunud tsunfti, neid alandati. nende tööd nimetati võltsiks ja nad kihutati linnast minema. Seega hoolitseti selle eest, et tsunftivälised meistrid ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi pakkuma. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. 4 Meistriks saamine Käsitööliste väljaõpetamist peeti tsunftides ühiseks asjaks ja sellest lähtuvalt olid õpipoistel kindlad kohustused. Kõigepealt pidi ta esitama soovituse, mis annaks tunnistust ta seaduslikust ja vabast päritolust (ei oleks pärisori). Õpilane maksis sisse käsiraha ja jäi meistri juurde
Õpipoisi aeg võis kesta olenevalt ametist 1 10 aastat. Alustada tuli jooksupoisi ametist, alles siis said ametit õppima asuda. Õpipoisi ajale järgnesid rännuaastad ehk VANDERSELLI aastad (vähemalt 1 aasta), et täiendada end teistes linnades teiste meistrite juures. Kodulinna tagasi jõudes pidi ta valmistama meistritöö ehk SEDÖÖVRI. Kui tsunftiliikmed selli töö heaks kiitsid, siis pidi ta veel tsunftiliikmetele ühe korraliku peo välja tegema alles pärast seda oli ta saanud täieõiguslikuks tsunftiliikmeks ehk käsitöömeistriks. 20. Millised olid abielunaise kohustused linnas? Naine pidi olema abikaasa, majaperenaine ja ema. Naise vastutada oli koduse majapidamise juhtimine. Jõuka maja emand käsutas teenijaid ja jälgis, et igaüks oma töö ära teeks. Vaesema pere perenaine tegi ise vajalikud kodutööd ära, st keetis süüa, pesi pesu,
eesmärgiks vältida käsitööoskuste mandumist suletud tsunftikorra tingimustes Sellid kui tulevad meistrid rändasid mööda naaberalasid või koguni teisi maid, et tutvuda seal tehtavaga Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö vastava ala käsitöömeistrite järelvalve all valmistatud esemete komplekt osutus paljudele sellidele ülejõu käivaks Kui meistritöö oli heaks kiidetud siis tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus ka see osutus paljudele ülejõu käivaks Et alustada tööd meistrina oli vajalik olla veresuguluses oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda Sellide ja õpipoiste arvu kasvamine tõi kaasa selle, et nad muutusid palgatöölisteks Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid gildi, mida nimetati tavaliselt väikegildiks Mõnes linnas oli ka mitu gildi, millele anti nimed pühakute järgi
Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures(2-3). Neile lisandusid 2-3 kohustuslikku rännuaastat. Sellid kui tulevased meistrid rberalasid või koguni teisi maid, et tutvuda seal tehtavaga. 22) Nimetage 2 tingimust, mis tuli täita käsitöömeistriks saamiseks. Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö, mille all mõeldi vastava käsitööala meistrite järelevalve all valmistatud esemete komplekti. Kandidaat pidi korraldama tsunftiliikmetele meistrikostitus. Oli vajalik veresugulus oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda. 23) Selgitage mõne lausega, milline oli tsunftinduse positiivne ja negatiivne mõju majandusele Positiivne mõju on see, et kaupu oli alati nii palju kui vaja: ei rohkem ega vähem, ka meistrid ei olnud ei rikkad ega vaesed. Nii tasakaalustas tsunftisundus majandust, muutes seda ühtlasemaks ja ei olnud järske tõuse ega mõõne ega erinevusi käsitööliste vahel.
lasknud neil end priisates laostada. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda, kui palju (kaalu järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülearu palju, nii et nad üksteist laostama peaksid hakkama. Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfi kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda, kuid ka mitte vaesuda. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisusekohase elu. Tsunfti juhtis oldermann.
Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda, kui palju (kaalu järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülearu palju, nii et nad üksteist laostama peaksid hakkama. Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfi kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda, kuid ka mitte vaesuda. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisusekohase elu. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunfti kuulusid: 1
annaabi.ee 
