· Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid · hoolitses ka koolide , kirikute, arstiabi eest. · Kohtumõistmine linnas. Käsitöölised · käsitöölised olid koondunud käsitööühendustesse- tsunftidesse · tsunfid-ühe eriala käsitöölised · Tsunfi põhikiri Skraa-kirjas kuidas ja mida toodetakse · Tsunfi ülessanded: Ühendas käsitöölisi, Vähendas konkurentsi, tsunfti mittekuulajad linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed Hoolitseti koos kvaliteedi eest Korraldati koos liikmete eest(peod, seltsi,hoolitseti meistri lese,orbude eest) · Tsunfti kuulus käsitöömeister
Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
kasu võtmisega (ehk petmine) 8.Linnaelanike pidustused, lõbustused, pühad. jõulud, uusaasta, kevad pühad, pulmad, laste ristimine, kiriku pühad, vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus anti raha vaestele ja meistrite leskedele. MÕISTED: a)skraa-tsunfti põhi kiri b)moosekant-tänava muusik c)linnaõigus-dokument, kus sees olid linna reeglid d)tsunft- käsitööliste ühend e)gild-kaupmeeste ühendus f)pidaritõbine- nakkushaige inimene, kes elas teistest eraldi
Tsunftideks nimetati käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid. Eraldi tsunftid olid näiteks kullasseppadel, rätsepatel, vööseppadel ja paljudel teistel ametimeestel. Skraast kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Ühiselt muretseti toorainet ja toodangule turgu. Seltsielu tsunftis Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid nemad ka otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Tsunfi põhikirjas ehk skraas olid kirjas kõik, mis tsunfiliige võis teha ja mida ta ei tohtinud teha. Käsitöö Eestis Tegeleti materialidega, mida oli kege kätte saada. Millega sai tegeleda Eestis > I. Hülgerasva keetmine II. Kanepi punumine III. Paekivi raiumine IV. Telliskivi põletamine V. Õlle pruulimine VI. Klaasi puhumine VII. Puidu töötlemine VIII. Jne, jne, jne.. Käsitööameti õppimine
7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna.pürgermeister rae vanema liikme või linna pea ameti nim.sündik on linna jurist.linna fookt on maahärra esindaja linna raejuures.gild on kaupmeeste või tsunfide ühendus. Tsumft on käsi tõõliste vennaskond.skraa on tsunfi põhi kiri.hansa liit on linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.toomkapiiter kõrgem vaimuliku kolleegim,tegutseb kiriku juures.missa on katoliku kiriku jumala teenistus. 9. linna õhk jääb vabaks-keskaegsed linnad need kaitsesid talupoegi mõisnike eest 10. kristliku algupärased nimed-kirjaoskus raamatu tarkus-kooliharidus. 11. uuendus liikumine see on vastas seis katoliku kiriku,seda alustas martin luther
Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Ketser- kristlane, kes krituseeris vaimuliku kiriku tegevust. Inkvisitsioon- kiriku kohus ketserite vastu võitlemiseks. Kirik- organisatsioon, mida juhivad piiskopid ja mille ülesandeks on palvetamine ja lunastamine Raad- valitses linna, eesotsas bürgermeister. Tsunft- mingi kindla käitööalaga tegelejad. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müüdi üle. Skraa- tsunfi põhimäärus, mis määratles ka tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas. Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
liikuvus, linnadesse põgenemine 8)said ennast raha eest vabaks osta 9)jõukamad talupojad ostsid talu päriseks 10) pidid maksma loonusrenti- pool oma põllusaagist KESKAEGSED LINNAD a) valitsemine 1)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna, mille eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkas kaupmehed 2)gildid ja tsunfid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfi ei kuulanud-seda reguleeris põhikiri e skraa b)teke (12. Saj) 1)linnadest olid saanud piirkondade käsitöö ja aubanduskeskused, linnad moodustasid üleeuroopalise kaubandus ja tootmisvõrgustiku 2)linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres (Rooma, Marseilles, Veneetsia)Araabias Toscana ja Lombardia 3)tekkisid sadamapaikadesse 4)vajalik oli ka talupoegade olemasolu, kelle toodang linlasi toidaks ja kellest
põhilised tootjad, talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam-vähem sama. Privileege neil ei olnud, küll aga kohustused. Linnade kasvades kujunes välja 12. - 13. saj. neljaseisuseline mudel: aadlikud, vaimulikud, linnakodanikud ja talupojad. 7. Olulisteks majandusharudeks olid kaubandus ja käsitöö. MÕISTED: skraa - tsunfi põhikiri, kus olid kirjas alluvussuhted oldermann - oli mõnede organisatsioonide esimees tsunftijänes - käsitööline, kes ei kuulunud tsunftiühingutesse koge - ühe- või kahemastiline purjelaev Hansa Liit - oli 12. - 17. sajandil tegutsenud Läänemere äärsete linnade kaubanduslik ja poliitiline liit 8. Euroopa ülikoolide tegutsemise alguseks loetakse 12. sajandit. Eelnevalt olid
Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfi kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda, kuid ka mitte vaesuda. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisusekohase elu. Tsunfti juhtis oldermann. Kuna ühe mõisa territooriumil polnud tavaliselt käsitöölisele äraelamiseks piisavalt tööd rändasid nad tellimusteotsinguil külast külla. See oli aga ohtlik röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid
Sõbrakaubandus- talupoeg suhtels linnas mingi kaupmehega, viis oma kauba sellele ja ostis tema käest ka endale vajaliku kauba. Vajadusel sai ka võlgu võtta. Asehalduse ajal maakaubanduse reegleid lihtustati oluliselt, need jäid ka püsima hilejm 19 saj oluliselt. Peamiteks kauplemiskohtadeks olid linnad, oluline oli ka erinevate laatade tähtsus (ntks Tartu laat). Käsitöö ja tööndus- Käsitöö osas erilisi uuendusi ei toimunud 18 saj, jätkuvalt kehtis tsunfi kord, käsitöölise dpidid kuuluma kindlasse tsunfi. See piiras selgelt ettevõtlust ja selle vabadust. Maapiirkondades oli aga tegelikkus teistsugune, oli käsitööliseid, kes ei kuulunud kuhugi. Olid ka manufaktuurid juba, mis rajati kõik kuskile maale, linnast välja, sest linnas ei saanud neid asutada, tsunfide vastuseis oleks olnudliiga suur. Tähtsaimad Räpnia mõisa paberivabrik (asutati 1736)- vanim teadaolev kaasajalgi töötav tehas. Vanasti tootis see ka rahapaberit ntks
vastureformatsioon Liivimaal; luteriusust saab riigiusk; nõiaprotsessid; Stahli grammatika; Tartu ülikooli asustamine; Forseliuse seminar; vana kirjaviis; piibel; vennasteliikumine 4. Uusaeg 1800 1900 VALITSEMINE: venestamine MÕIS & TALU: pärisorjuse kaotamine; vallakogukonna teke; nekruti andmise kohustus; talude päriseksostmine; väljarändamine Venemaale LINNAD & KAUBANDUS: tsunfi- ja kauplemispiirang kaotatakse; laevanduse areng; tööstuse areng; raudtee; linnastumine VAIMUELU: vennasteliikumise uus tõus; estofiilid; Tartu ülikooli taasavamine; usuvahetusliikumine; ärkamisaeg Tartu Ülikooli asustamine Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis
Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfi kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda, kuid ka mitte vaesuda. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisusekohase elu. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunfti kuulusid: 1. Õpipoisid anti meistri juurde ametit õppima. Õpipoiss pidi olema sündinud kristlikust abielust ja ausatest vanematest. Õpipoisi isa maksis õpetuse eest ja hoolitses poisi rõivastuse ning jalanõude eest. Toidu sai õpipoiss meistrilt.
· Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. · Linnad olid piiratud müüridega. · Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. · Osa uustulnukaist aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. · Linnaelu muutis suhtumist abiellu · Elanikkonna liikuvuse tõttu oli traditsioonilised perekonnasidemed paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. · Linlaste abielud senisest rohkem sõlmiti abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi.
annaabi.ee 
