1890 aastate algusest hakkas Le Bon endast kujundama sotsiaalteadlasena ja valitseva klassi nõustajana. (Ginneken 1992) Le Bon rakendas selle aja moekontseptsiooni - hüpnoosi - masside psühholoogia seletamiseks. Hüpnoos oli sellel hetkel kultuuri osa, millest kasvas välja Freudi psühhoanalüüs ning samuti suhtumine massi. Gustave Le Bon uuris inimeste käitumist hulga liikmeina. Le Bon tuvastas, et kui koos on anonüümsust tagav hulk inimesi, kaob nende võime tsiviliseeritult mõelda. Rahvahulk on vastuvõtlik, impulsiivne ja infantiilne. Hulk ei ole kunagi arutlev ega kahtlev, hulga tunded on alati liialdatud. Seega massis olles kaotab inimene oma individuaalsuse ja omandab tüki "kollektiivsest hingest", mis on intellektuaalselt madalam inimese enda vaimsest tasemest. Massi tähelepanu hajub, ta muutub vähem kriitiliseks. Sugereeritavus suureneb, tekib õpitud abitus. Ühtesulamine
Kõik need impeeriumid lõhestusid, sest need olid jõuga kokku pandud. Pole võimalik ühendada riike sõjaliselt nii, et impeerium püsima jääks. sõda on nidanud aga seda, et Sõda on näidanud, et inimesi on võimalik panna tegema asju, mida persoon tavaolukorras ei teeks. Sõjas tehakse palju isiku jaoks ebaloomulikku, nagu tapmine ja piinamine. Seda kõike teevad tavalised inimesed, kes muidu käituvad igati tsiviliseeritult, aga sõjas tuleb esile instinkt ellu jääda, mis paneb inimese tegema ebaloomulike akte. Paul Bäumer raamatust "läänerindel muutusteta" oli eeskujulik õpilane, kuid sõjas tappis ta instinktide ajel inimese. See oli täiesti temale loomuvastane, kuid sõda pani ta seda tegema. üheks sõja sõnumiks võibki pidada seda, et inimene võib teha ükskõik mida. Sõda on õpetanud meid rohkem rahust lugu pidama. Aja jooksul inimesed unustavad ära,
teades, et tüdruk ei hakka selliste mõttetuste ümberlükkamiseks vaeva nägema. Nii jäigi ekslikult mulje, et neiu on soend ja murrab salaja ümbruskonnas loomi. Tiina oli oma elu algusaastad vabana kasvanud (st. mitte orjarahva hulgas) ja võis tõepoolest metsloomadega, sealhulgas ka huntidega hästi läbi saada ja mõnda aega nendega metsas kõrvu elada, aga ise ta hunt küll olla ei oleks saanud. Ta käitus ju inimeste hulgas üsnagi tsiviliseeritult ning kohe kindlasti ei oleks hunt-tüdruk end selliste provotseerimiste peale nii rahulikuna hoida suutnud. Lõpuks põhjendas neiu vanaemale oma metsa põgenemise ilusasti ära ja üritas talle selgitada, kuidas ta end vabas looduses tunneb: ,,Metsas on nii hea... nägu sambla sisse suruda ja nutta.. kuni viha- tilk tilga järel sulab ja süda jälle kergeks saab. Seal ei tahakski nagu enam inimene olla, tahaks olla metsas, prii ja vaba, vaba ja prii..." (tsitaat lk 42).
Seal on võõrad igal pool. Tallinnas ma tunnen nii paljusid inimesi, et kui ma midagi ebasobivat teen, siis keegi tunneb kedagi jne kes räägib kellelegi jne. Linnas pean ette vaatama kuidas ja kuhu astun." Intervjuu: ,,kui naised on purjus, meil näos laiali, see on inetu. Eriti veel kui see on su sõber või pruut. Ja kui keegi tema kohta veel midagi ütleb, siis hakkab eriti piinlik." Maal ollakse justkui aega kinni jäänud, ei liiguta edasi. Inimesed (mehed) on agressiivsed ja ei oska tsiviliseeritult käituda. Nad ei aktsepteeri ,,võõraid" ning neid ,,kes näevad teistsugused välja". On kindlad piirid Meie ja Nende vahel. Intervjuu: ,,Aastaid tagasi kui Ines ja Tanel Padar koos olid ja Väike-Maarjas (tüdruku kodukoht) käisid, julged Padar kohaliku publisse minna. Seal ta sai kohe õllekannuga vastu pead, ta kõva häälega protesteeris selle vastu ning lõpuks tuli politsei kes ütles, et ,,Poisid, lõpetage see ära..." Padar viidi EMO-sse haava lappima
minema. Minu arvates on kõige suurem probleem Eesti rahvuse ja kultuuri hääbumine. Kaugel pole ka see aeg, kus eestlased hakkavad massiliselt muude rahvastega segunema. Me tüürime selles suunas, et Eesti keel jääb järjest vaesemaks ning äärmisel juhul üldse ära kaob. Koos eesti keele kadumisega kaovad ka eestlased. Kuna me oleme valinud tee Euroopa Liitu, siis on selline areng paratamatu. Eestlane, kes on 50 aastat elanud tsiviliseeritult, ihkab väikesest Eestist välja ning Euroopa Liit aitab sellele igati edukalt kaasa. Piirid on vabad, toll ja viisa on juba ammu ajalugu ning ühe riigi kodanikud võivad vabalt elada ja töödata teises riigis. Eestil nagu ka igal teisel riigil tuleb nägu Euroopa poole pöörata. Elu Eestis muutub iga aastaga järjest rohkem läänelikumaks. Aga siiski jääb Eesti roll suures Euroopas suhteliselt väikseks. Esiteks selle tõttu, et riik on teiste riikidega võrreldes väga väike
seda osa lastest/klassist. Püsiv ja süvenev väärkäitumine tõsine, sage tunni rikkumine. Kolm viimast punkti vajavad sekkumist. Kolm esimest probleemide rühma on seotud õpilastega, õpilaste käitumisega. Neljas punkt on seotud õpetajaga, kui näiteks kõik rikuvad tundi on probleem õpetajas. Rogers (2011): 70-80% õpilastest on valdavalt mõistlikud, hoolivad, koostöövalmis ja käituvad tsiviliseeritult kui neile selles võimalus antakse. 10-15% õpilastest on häirivalt tähelepanu otsivad. 1-5% õpilastest ilmutavad sagedast ning ägedat kordarikkuvat käitumismustrit. Võivad esineda neurobioloogilise taustaga käitumishäired. Leiab, et õpetaja ei tohiks klassi ees küsida lapselt kõigi kuuldes, et miks sa nii käitud. Tuleks nt peale tundi rääkida paar sõna juttu (kutse tuleb öelda teiste kuuldes tavalise häälega). 16
Käitumist liigitatakse probleemi tõsiduse ja kestvuse järgi (see on kõigi 4 kategooria kohta). 1.kategooria ignoreerimine on juba sekkumine. Ülejäänud kolm tuleb kindlasti sekkuda. esimesed 3 kategooriat seotud õpilase käitumisega. 4.kategooria kõige keerulisem, seotud õpetaja oskustega mitte õpetada/ korda hoida. Rogers (2011) 70-80% õpilastest on tõenäoliselt mõistlikud, hoolivad, koostöövalmis ja käituvad tsiviliseeritult kui neile selleks võimalus antakse 10-15% õpilastest on häirivalt tähelepanu otsivad 1-5% õpilastest ilmutavad sagedast ning ägedat kordarikkuvat käitumismustrit. (Võivad esineda neurobioloogilise taustaga käitumishäired) Probleemne käitumine. Dreikurs (1982): Käitumine on suunatud konkreetsele eesmärgile Üldiseks eesmärgiks on kuuluda sotsiaalsesse rühma/klassi vahendid ei pruugi olla normile vastavad, aga üldeesmärk olla klassi liige
Näis, et see lõi ühenduse. Seejärel me koostöövalmimad ja hoolivamad: arutasime, kuidas juht peab olema keskendunud, peab kontrollima tahavaatepeeglit, turvavööd, • 70-80% õpilastest on tõenäoliselt mõistlikud, hoolivad, loomult lugupidavad, koostöö- kehaasendit, ta peab valima käiku, kiirust, tulesid, peab otsustama kuhu minna, miks ja kuidas. valmis ja käituvad üldiselt tsiviliseeritult – kui neile selleks võimalus antakse. Seejärel arutasime, kuidas tema, Corey saaks paremini (kasulikumalt, hoolikamalt, koostöövalmi- 128 129 malt) „oma käitumist juhtida“. Sellest tuletasime käitumiskava nii „teekaardi“ kui meelespeana. • nende sotsiaalset suhtlust ja interaktsiooni
annaabi.ee 
