14. Kuidas kontrollitakse ametnike tegevust? Kolmes vormis, ametkondlikus, poliitilises ja õiguslikus 15. Iseloomusta Anglo-Ameerika kohtusüsteemi. Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessikäigus küsimuse kongreetse seaduse põhiseadusevastasuses. Kohtunikus nähakse kodanikku mitte valitseva reziimi kaitsjat. 16. Iseloomusta Mandri-Euroopa kohtusüsteemi. Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, kriminaal ja tsiviilkohtud. Sageli ka halduskohtud.kõrgeim haru konstitutsioonikohus. 17. Kirjelda Eesti Vabariigi kohtusüsteemi. Mandri euroopa kohtusüsteem 18. Kes on advokaat, prokurör, rahvakohtunik, hageja, kostja. Advokaat - Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. Mõiste kasutamisel on oluline mõista, et erinevates õigussüsteemides võib sõna "advokaat" või sarnase tüvega sõna tähendada oluliselt
Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus * kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ning kaitseb seda * oluline roll on kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal * kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks ÜLEJÄÄNUD:
kooskõlas üldnormina kõigis provintsides ja aladel, kus neid asju ei ole sätestatud juba piirkondlike eriseadustega. Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud. Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud, mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid rahukohtus. Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus. Olemas on erikohtud, näiteks kohtud, mis arutavad perekonna- ja teovõimetusasju.
astme kohtud. Kogu riigi territooriumil teostavad kohtuvõimu riigikohus ja ülemkohus ning eeluurimise keskkriminaalkohtud ja halduskohtud. Lisaks territoriaalsele aspektile on kohtutel erinev pädevus vastavalt kohtuasjadele, mida nad arutavad, ja selle järgi jagunevad kohtud neljaks. 4 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Government_of_Spain 5 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Spain 3 Tsiviilkohtud arutavad asju, mis ei ole selgesõnaliselt määratud mõnele teisele kohtule, neid võib nimetada üld- ehk tavakohtuteks. Kriminaalkohtud arutavad kriminaalasju. Halduskohtud tegelevad riigiasutuste tegevuse õiguspärasuse kontrollimisega ja nende vastu esitatud varalise vastutusega seotud kaebustega. Sotsiaalasjade kohtud arutavad sotsiaalõiguse valdkonna küsimusi, nagu töötaja ja tööandja töölepingust tulenevad individuaalsed töövaidlused,
3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast? Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne? Tsiviilkohus peab tagama, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Halduskohtu ülesanne on vastutada eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kriminaalkohus tegeleb kõige rängemate kuriteoliikidega. 3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab?
Kohtnikes nähakse kodanike kaitsjat. Pole konstitutsioonikohust. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea tinigimata olema juriilidst haridust.EUROOPA KOHUS-kohutnikes nähakse valitseva režiimi kaitsjat.on konstitusioonikohus, mille ülesandeks on põhiseaduslikku järelvalve. Kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus.Kohtunikud nimetab ametisse valitsus.MITMEHARULINE SPETSIALISEERITUD KOHTUSÜSTEEM.kriminaal-tsiviilkohtud, halduskohtud.kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Eesti parlament-rahvas valib otse parlamendi.101 liiget. Iga 21 a. hääleõiguslik eesti kodanik võib kandideerida. parlament valib vabariigi presidendi. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest.formaalõiguslik struktuur- parlmandi tööd juhib Riigikogu esimees e.spiiker. ülejäänud parlamendi liikmed on saadikud, kes kuuluvad fraktsioonidesse ja komisjonidesse. Parlmendi liikmetest
Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on tähtis- > pidurdada väljaränne > võõrtööjõu sissetoomine > sündimuse suurendamine !!! igasse noorperre 2-3 last, et tagada jätkusuutlikkus ja püsimajäämine KOHUS Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtu liigid:->Mandri-Euroopa- kohtunikud nim ametisse valitsuse poolt, kohtunik peab omama õigusalast ülikooliharidust. jaotus- kriminaalkohtud,tsiviilkohtud ja halduskohtud ->Anglo-Ameerika-ühtne, tipneb ülemkohtuga, kohtunikud valitakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea olema juriidilist haridust ->Šariaat Kohtusüsteemi funktsioonid-> seaduste põhiseaduslik järelevalve ->erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli täitmine ->kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja tasakaalustamine VÕIM JAGUNEB KAHEKS- ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS - majandusõigus,tsiviil(võla,asja,perekonna,tööõigus),kaubandusõigus
kahjunõuded. Individuaalset streiki Eestis ei ole. Õiguslike vaidluste lahendamine Vaidluste liigid - USA-s on rõhk suunatud pigem kohtuvälistele vaidluste lahendamisele. USA puhul kehtib ka põhimõte, et kui ei lahenda vaidlust kohtuväliselt, siis oled juba poolenisti läbi kukkunud. Euroopas lahendatakse vaidlused pigem kohtu kaudu. Vaidlusi lahendavad organid o Kohtud nt maakohtu või tsiviilkohtud. On täiesti tavaline tsiviilkohtumenetlus. Selline süsteem, kus on täiesti tavalised kohtud ainult vaidluste lahendamiseks on ka Hollandis. Vaidlused võivad kohtus kesta pikalt. o Töökohtud spetsiaalne kohtuharu, mis on mõeldud töövaidluste lahendamiseks. Töökohtud võivad olla korraldatud väga erineval viisil. Võib välja tuua kuni 4 erinevat töökohtu viisi:
Enam soositakse situatsioonile-adekvaatset strateegiat 26 Isikutevahelise konflikti stiilid 1. ühendav 2. kuuletuv 3. domineeriv 4. vältiv 5. kompromissi taotlev Kolmandate osapoolt kaasamine - vahendaja kasutamine (Jaapanis väga levinud, USA-s palju vähem) näiteid: ühine ülemus, kolmas piiririik... V võib sekkuda ka omal initsiatiivil: kaklevate laste vanem, - tsiviilkohtud - nõustajad (peretülid jne) - töötülide komisjon - kaebusi uurivad instantsid Jaotava kauplemise strateegia · Põhitaotlus: kaksikvõit · Konflikti püütakse minimiseerida · Tulemis sisu ja ulatus (mida kumbki pool võiks tehinguga võita) püütakse maksimaalselt lahti mõtestada
siirdamatus, kohtuniku ameti ühitamatus; kohtusüsteemi raking: astmetu, astmeline ehk astendatud (kahe- ning mitmeastmeline, revisjonisüsteem, kassatsioonisüsteem); kohtute koosseis: ainuisikuline, kollegiaalne; kohtud funktsiooni kestuse alusel: korralised>üld- ja erikohtud, erakorralised> sõjatribunalid, Nürnbergi tribunal, Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal; kohtud õigusharude ja funktsiooni alusel: kriminaalkohtud, tsiviilkohtud, majanduskohtud (vahekohtud; arbitraa?), halduskohtud, rahukohtud; kohtud riikliku korralduse alusel: territoriaalkohtud, föderatsioonisubjektide ülekohtud, föderaalkohtud; kohtud konstitutsioonilise seaduslikkuse alusel: konstitutsioonikohtud, konstitutsioonilise järelevalve kohtud; kohtud rahvusriikliku tunnuse alusel: rahvuslikud kohtud, rahvusvahelised kohtud (Euroopa Liidu Kohus); õiguskaitseorganid: prokurör ning prokuratuur, kohtueelse
annaabi.ee 
