Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis kurjus polegi nii halb kui tundub, sest seda võib näiteks kasutada ka enesekaitsena. Vaevalt mõni tsiviilisik on piisavalt julge, et astuda vastu halvale ja äärmiselt kurjale inimesele. Pealegi annab see elule natukene vürtsi juurde. Absoluutselt kõigis kübeke kurjust see on meie loovuses. Kui mul puuduksid pahatahtlikud mõtted peas, tekitaks see minus ,,kahhektilise tunde". Mõnikord on isegi meeldiv näha mõnda sallimatut inimest täbaras olukorras. Maailmas leidub inimesi, kes üritavad kurjuse vastu võidelda. Minu arvates pole see võimalik
Kõige rohkem häirib mind varauusajal toimunud sõdade ja nende loomulikuks tunnistamise juures tõsiasi, et pea asemel kasutati jõudu. Ometi nõustun ma sellega, et maailm jääb sõdima igaveseks, alati leidub halbu ja häid valitsejaid ning iial ei või teada, kuna maailm taaskord sõjaliseks muutub. Kuigi ma ei poolda sõjapidamist ja vägivalda, olen ikkagi nõus, et just sõjad on muutnud maailma arengut ja viinud seda paremuse poole. Iga tavaline tsiviilisik tahaks elada maailmas, kus valitseb rahu, kuid nagu on öelnud Albert Einstein: Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu."
ei tajugi, on humanitaarõigus palju selgem mõiste – olgugi, et näiteks tänapäeva Eestis keegi ilmselt suurt sõjaohtu ei karda, on meie lähiajalugu siiski piisavalt hea õppetund seda tõsiselt võtmaks. Humanitaarõigusega kaasnevad ka paljud mõisted, mis pakuvad võimalusi diskussiooniks. Näiteks lapsed – miks osalevad lapsed sõdades? Kuidas seda ära hoida? Samamoodi saaks arutada tsiviilisiku rolli üle sõjas – kuidas kohelda tsiviilisikuid sõjas ning mida peaks tsiviilisik ise tegema, et teda vastavalt austatakse. Samamoodi on umbmäärane vaenlase mõiste ja selle kuvand. Mõisteid, mis ei ole nii üheselt mõistetavaid on palju ja seetõttu on humanitaarõigus ise juba keeruline ja selle õpetamine veel raskem, sest palju sõltub olukorra kontekstist.
Eesti riigikatise tähtsaimaks osaks võib pidada kaitseväe tegevust, sest ilma selleta ei oleks meil mingit kaitset välisvaenlaste vastu. Kuna meie naaberriik idas ei ole kõige sõbralikemate suhete looja diplomaatia järgija, ei ole rünnak Eestile pikemas perspektiivis välistatud. Seetarvis ongi meie riigi kaitseks loodud kaitsevägi, mille ülesanne ei olegi rünnata, vaid kaitsta. Meie riigi kaitsmine peaks olema iga kodaniku enda tahe ning kohus, kuid tavaline tsiviilisik ei oskaks arvatavasti sellise olukorra puhul õigesti käituda ega ka oskuslikku vastulööki anda. Kaitseväkke astumine ja oma kodumaa kaitsmine peaks olema iga eestlase jaoks iseenesest mõistetav, kuid kuna see nii ei ole, on Eestis kohustatud üle 18 aastased noormehed läbi tegema ajateenistuse, mis annab olulisi teadmisi ja praktikat sõjaolukorral käitumiseks. Kui ajateenistus poleks kohustuslik, siis
lubatud, ei ole vaja seda teha tahtlikult piinaval viisil. Vahetegemine nõuab, et relvakonflikti osapooled teeksid alati vahet tsiviilisikutel ja võitlejatel. Tsiviilobjekte ja sõjalisi sihtmärke on oluline eristada, sest ainult niimoodi on võimalik suunata sõjalisi operatsioone vastase võitlejatele ja sõjalistele sihtmärkidele. Samas ei ole igasugune kahju tsiviilobjektidele koheselt sõjakuritegu, sest näiteks võib tsiviilisik saada surma põhjusel, et ta oli rünnatud sõjalisele sihtmärgile liiga lähedal. Proportsionaalsus eeldab, et põhjustatavad vigastused ja kahjustused ei tohi olla ülemäärased võrreldes eeldatava otsese ja konkreetse sõjalise eelisega. Asula keskel olev vaatluspost on sõjaline sihtmärk, aga kui on teada, et selle ründamine põhjustab paratamatult kahju ka ümbritsevatele hoonetele, siis tuleb kaaluda, kas saadav sõjaline
Kohtu peamine ülesanne on mõista ÕIGUST !(so.ühiskonnas kehtivate kirjapandud normide kogum) Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Alustatakse alati esimesest astmest. Mandri-Euroopa ehk germaani õigussüsteem. I astme kohtud: 1) Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus 2) Halduskohus arutab haldusasju (üks osapool on nõrgem, tavaliselt - riik vs. tsiviilisik) Tallinn, Tartu · Tsiviilprotsess: esitatakse mingisugune nõue ehk hagi. Toimub kahe eraisiku vahel. Protsessis osalevad: Hageja nõude esitaja Kostja kelle vastu hagi esitatakse Kohtunik mõistab õigust; (kohtunikul peab olema
edasipidi siis riigid said sellega ühineda. Mõlemad jõustusid 1976. aastal. 12. veebruar.2013 Täna räägime kuidas käsitletakse inimõigusi ekstreemsetes olukordades (sõjaolukordades)? Traditsiooniliselt rahvusvaheline õigus tegi väga selgelt vahet, mis on rahu ja mis on sõda, mis on kodusõda, mis on rahvusvaheline sõda. Oli ka kergem vahet teha, kes tsiviilisik ja kes on mittesõdija ja kes on sõdurid. Inimkond ei ole väga palju edasi jõudnud sellega, et keelata või lõpetada sõjategevus. Erinevates inimõiguste konventsioonides seal on sätestatud, milliseid sätteid võib eriolukordades peatada. Kuidas suhtute väidetavate terroristide piinamisse? Kui kindlad me peaksime oleme, kas nad on ikka terroristid, enne kui alustame piinamist? Kas terroristid on inimesed? Kuidas defineerida terroristi/terrorismi
opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Otsustus Süllogism eristatakse subjekti ja predikaati. Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski 39 sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada". ,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tõene, väär.
ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Otsustus Süllogism eristatakse subjekti ja predikaati. Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel 22 magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada". ,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a)
kinnipidamine on julgeoleku kaalutlustel põhjendatud (ta oli relvastatud; ta võeti kinni maja, millest leiti relvi ja sõjaväeluure jaoks väärtuslikke dokumente, katusel), siis oli tema kinnipidamine õigustatud Genfi III ja IV konventsiooni alusel ega olnud inimõiguste konventsiooni artikli 5 mõttes meelevaldne. EIK võttis arvesse, et kaebaja venna suhtes viidi koheselt läbi uurimine tema staatuse kindlakstegemiseks. Kui tuvastati, et ta on endast ohtu mittekujutav tsiviilisik, ta vabastati. Kuna uurimine viidi läbi kiiresti, ei leidnud EIK ühegi artikliga 5 kaitstud õiguse rikkumist. Neli kohtunikku esitasid artikli 5 alusel esitatud kaebuse osas eriarvamuse. Nad rõhutasid, et kaebaja venna kinnipidamiseks puudus konventsiooni artiklis 5 sätestatud alus ning et UK ei olnud artikli 15 alusel oma vastustust piiranud. Nad leidsid, et artikkel 15 on mõeldud just selleks, et erakorralisel juhul oma kohustuste täitmine peatada ning
annaabi.ee 
