Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tsirkusehooneid" - 9 õppematerjali

Vanarooma
24
pptx

Vanarooma

Panteon Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes kreeka arhitektuuriga torkab peale muu silma ka see, et Roomas olid ehitise üksikosad allutatud tervikule, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. Pantheoni läbiõige ja põhiplaan Colosseum Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Colosseum Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda.

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Rooma kunst
3
doc

Rooma kunst

Roomas aga kaotasid sambad oma algupärase ülesande ­ hoida üleval mingit ehitisosa. Sambad muutusid vaid kaunistusteks. Võidukate väejuhtide auks püstitati triumpfikaari. Triumfikaartel otsene ülesanne puudus. Nende dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, skulptuure. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid põletatud tellis ja betoon. Hakati ehitama ka inimeste lõbustamiseks mõeldud teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Colosseum on 50 meetrit kõrge ja 527 meetrise ümbermõõduga. Selle ehitamist alustati 70. aastal pKr ja lõpetati 12 aastat hiljem. Kuigi üle poole Colosseumist on hävinenud on ta siiamaani Antiik-Rooma tähtsaim mälestusmärk. Ühiskondlikest ehitistest olid kõige tähtsamad saunad. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tüüpilised ehitused-nende detailid-sarnased ja erinevad võtted
8
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tüüpilised ehitused, nende detailid, sarnased ja erinevad võtted

kuid neil puudus nüüd kandev roll. Roomlaste kuulsaimaks kuppelehitiseks on Panteon. Panteoni nimetatakse kõikide jumalatele pühendatud templiks. Panteoni kuppel on 43,5 meetrit kõrge ning katab 43,5 meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes Vana- Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel.(3) Joonis 10 Panteon Roomas Peale templite lasid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid. Kõige kuulsamaks peetakse Roomas asuvat Colosseumi, mis on ovaalse põhiplaaniga ning väljastpoolt neljakorruseline. Kolm esimest korrust koosnevad kaarteridadest ning neljanda korruse seinapind on kaunistatud pilastritega. Lisaks on kaarte vahele paigaldatud poolsambad, mis on igal korrusel erinevad. Esimesel dooria, teisel joonia ning kolmandal korrusel korintose stiilis. (4) Joonis 11 Colosseum väljast Joonis 12 Colosseum seest

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
8 allalaadimist
Vana - Rooma arhitektuur
3
docx

Vana - Rooma arhitektuur

Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada ning ta nagu väljendas Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (arkaadidest), neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda

Kultuur-Kunst → Kunst
15 allalaadimist
Rooma kunst
8
doc

Rooma kunst

Tellisest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi kõigis riigi osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada ning ta väljendas Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas peale keisririigi kehtestamist. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljaspoolt neljakordne. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest, neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel korrusel joonia ja kolmandal korintose stiilis. Colosseumi välismüür Roomas. Suure ühiskondliku tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad, nn. termid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Rooma kunst
10
doc

Rooma kunst

Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis ­ monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater 5 võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna roomlased kasutasid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
Rooma kunst
3
docx

Rooma kunst

Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Rooma kunst
13
doc

Rooma kunst

milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. 9 Tituse triumfikaar Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna roomlased kasutasid ehitustöödel teisaldavaid tellinguid, siis võis tohutu

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
118 allalaadimist
Vana rooma kunst
17
docx

Vana rooma kunst

Ümara saali seintes paiknevad süvendid e orvad, millesse on paigutatud jumalate kujud. Ülal kupli keskel asub ava, suur OCULUS (silm, kupli kõrgeimas punktis asuv ava, mille kaudu hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni. Proovi kirjeldada Panteoni nii seest kui väljastpoolt Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. LOE KA TEISTEST EHITISMÄLESTISTEST Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
175 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun