Giddens) - Hilismodernne ühiskond – pidev enesemääratluse (identiteedi) rekonstrueerimine (R. Jenkins, A. Giddens), pidevalt ja asünkroonselt muutuvas sotsiaalses kontekstis Ühiskonna refleksiivsus - Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil; Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S. Lash); Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad – „isetäituvad ennustused“ – meedia roll! Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks – „we have no choice but to choose“ (A. Giddens) Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine?) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma „kokkutõmbumine“,
*A.Giddensi käsitlus: ühiskonna keerukuse suurenemine, usaldus ekspertsüsteemide vastu, ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks vasturääkiva informatsiooni põhjal -,,we have no choice but to choose" Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad ,,isetäituvad ennustused" Suurendab nii avatust kui ebakindlust *Globaliseerumise mõiste- maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel Mõjutegurid- Globaalsed kommunikatsiooni-ja mobiilsusvood: Aja ja ruumi kokkutõmbumine
hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) soodustab meritokraatlikku süsteemi. # ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad #mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine (õigustamine). Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Väärtushinnangute hierarhia. 2. Weber: klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. # majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline
süsteemi sees kui ka selle piiridest väljaspool. Osa kommunikatsiooni kandub välja, osa peegeldub tagasi, osa tuleb sisse, osa ei jõua süsteemini.) Terviklikkus Iga süsteemielement on seotud teiste sama süsteemi elementidega nii, et muutused ühes süsteemielemendis kutsuvad esile muutused kõigis teistes sama süsteemi elementides. Võimalik, et ka laiemas kontekstis. Iga väiksem muutus toob tegelikult kaasa muutuse kogu süsteemis. Tsirkulaarsus (ringlus) Eristab kahte maailmavaadet: - 20.sajandini oli valdav klassikalise füüsika ja lineaarse põhjuslikkuse printsiip - A→B (sündmus A põhjustab sündmuse B → kui esineb sündmus B, on selle põhjuseks sündmus A / A põhjustab B, kui eksisteerib nähtus B, siis järelikult on kindlasti olemas ka põhjustaja A) - Tsirkulaarse põhjuslikkuse printsiip – tegureid on palju, mitte ainult A põhjustab sündmuse B,
vahel Ebaisikulised suhted, ekspertsüsteemid ja usaldus või skeptitsism nende vastu Refleksiivsuse kasv Ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil; Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S. Lash); Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad – „isetäituvad ennustused“ – meedia roll! Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks – „we have no choice but to choose“ (A. Giddens) Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine)
Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd?
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd?
Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd?
kell 11:17 läks Y pööningule ning pani sinna pommi. Seitseteist minutit hiljem kohtus X piljardiruumis Z- iga ning ulatas talle pliitoru… Täpselt sel hetkel kui pomm pööningul plahvatas, tulistas X kolm lasku läbi akna kabinetti.” On esitatud kolm rolli ning X, Y ja Z on määratletud kui need, kes neid rolle täidavad, nad on määratletud implitsiitse funktsionaalse definitsiooniga. Hiljem selgub, et neid rolle täitsid härrad Ploom, Paabulind ja Sinep. Tsirkulaarsus. Kui eeldada, et mentaalsed mõisted omandavad oma tähenduse võrgustiku sellistest seostest, siis osutuvad mentaalsed mõisted määratletuks üksteise kaudu. Nt “valu põhjustab käitumise, mis vähendab valu”. Kas pole see tsirkulaarne? Vaatleme, kuidas saab vaimuseisundit määratleda mittetsirkulaarselt.Igale võrgustikus implitsiitselt defineeritud terminile on võimalik anda eksplitsiitne definitsioon mittementaalses sõnavaras – see ei sisalda enam mentaalseid mõisteid
* et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile pole tegemist palga või muudmoodi tausga vaid normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad #mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) - kriitika: USA tegeliku sots ebavõrdsuse legitimeerimine * tsirkulaarsus (kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad?) => probleem empiirilise tõestamisega * Varandus? Võim? Klassipositsiooni pärandamine? 2a) Marx: - Objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. - Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd? Osaliselt katuvad omavahel.
annaabi.ee 
