2. Üldandmed Tsiilis elab umbkaudu 17,25 miljonit inimest. Pealinnaks on Tsiilil Santiago, kus elab lausa 5,42 miljonit inimest. Kolm suuremat linna on Santiago, Puente Alto (4,63 mln inimest), Concepcion (4,04 mln inimest). Pindala on 756,960 km2. Riigikeeleks on Tsiilis hispaania keel. Rahaühikuks on peeso. Ajavöönd Tsiilis on GTM-4. Eesti ja Tsiili ajavahe on näiteks 7 tundi. Riik iseseivus 18. september. 1810. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze. President on Sebastian Pinera. Riigikord on presidentaalne vabariik. Riigilipp ja vapp: 2. Ülevaade looduslikest tingumustest Pinnamood: Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana (põhjast lõunasse 4300km, idast läände 150-430 km) paikneva Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid (kõrgus põhjaosas kuni 3200 m) madalduvad laugjalt lõuna
FJORDRANNIK ASEND See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, Põhja Iirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale jt. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidegapikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. RANNIKU KIRJELDUS Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse
Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on tekkinud j
Tsiili Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km², pealinn Santiago, riigikeel hispaania keel, rahvaarv 16 970 000 inimest ja president on Sebastian Piñera. Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. Oma riiki Tsiili indiaanlastel ei tekkinud. Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes
Lihavõttesaar ehk Rapa Nui on Tsiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis. Saare pindala on 163,6 km² ja elanike arv 2002. aasta andmete järgi 3791. Rapa Nui'd võib kahtlemata nimetada üheks kõige kuulsamaks saareks maailmas. Saare lugu on klassika tuhat aastat tagasi hakkas Rapa Nui rahvas oma saarele moai nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puu...
Tsiili Triin, Säde Geograafiline asend Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km². https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili#/media/File:CHL_orthographic.svg Kultuuriline taust Mõnel pool Tsiilis võib jätkuvalt kohata ehedat põliselanike kultuuri. Maa kesk-lõunaosas elavad indiaanlased maputed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised väiksemad indiaanirahvad
Coq Arenal peetud sõpruskohtumises Uruguay vastu. Viimase MM-i neljandat, kahekordset maailmameistrit, kahekordset olümpiavõitjat ja FIFA edetabeli 7. koondist võideti 2:0. Oma 100. koondisemängu tegi kapten Raio Piiroja. 29. märtsil jätkati head esitust Serbia vastu kui mängiti kodus 1:1 viiki.Sellele järgnes koondises mõõnaperiood, mis algas mitteametliku sõprusmängu kaotusega Baskimaale, edasi valikturniiri kaotused Itaaliale ja Fääri saartele, Lõuna-Ameerika turnee kaotused Tsiilile ja Uruguayle ning sõpruskohtumises Türgile.Seejärel aga valikturniiril võideti võõrsil Sloveeniat ja kodus Põhja-Iirimaad ning FIFA edetabelis tõusti ajaloo kõrgeimale 58. kohale.Valikturniiri viimases mängus võideti võõrsil taas Põhja-Iirimaad ja säilitati võimalus oma alagrupis lõpetada teise kohaga ning jõuda play-offi. Selleks ei tohtinud Serbia oma viimases kohtumises võita Sloveeniat. Sloveenia võitis kohtumise kodus 1:0 ning Eesti
· 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna · 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi · 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus · 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks · 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik · 1839 sõda Tsiiliga ja liitriigi lagunemine · 1866-1879 Peruu-Hispaania sõda · 1879-1883 Peruu-Tsiili sõda, Peruu loovutas Tsiilile 3 provintsi · 1929 Peruu sai Tsiililt ühe provintsi tagasi · 1932-1934 sõjaline tüli Colombiaga · 1941-1942 sõjaline tüli Ecuadoriga · 1948-1956 kindral Amoretti sõjaväeline diktatuur · 1956 tsiviilvalitsus taastati · 1962 sõjaväeline riigipööre · 1963 tsiviilvalitsus taastati · 1968 sõjaväeline riigipööre · 1980 tsiviilvalitsus taastati · 1990 Alberto Fujimori sai presidendiks ja alustas radikaalseid majandusreforme
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP)
lvs 27 m 22. Magalhãesi väin ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga, eraldab Tulemaa saari Lõuna Ameerika mandrist ja Patagoonia arhipelaagist. p 575 km l 2,2 km lvs 31 m Väinas raskendavad laevaliiklust arvukalt esinevad karid, madalikud ning lääne- tuulte poolt tõstetud orkaanid. Idaosas on tõus kuni 12 m. Väina avastas 1520 aastal portugali meresõitja Fernão de Magalhães, selle mõle- mad kaldad kuuluvad Tsiilile. Aastasadade jooksul oli ta põhiliseks Atlandi ja India ookeani ühendavaks lüliks. Väina strateegiline ja majanduslik osatähtsus langes järsult peale Panama kanali käikulaskmist 1915 aastal.Väina laiemas ida- osas on peamiselt madalad kaldad, fjorditaolises lääneosas esinevad 900 1200 m kõrgused kaljuseinad. Aastaringselt on ilm väinas valdavalt sajune, jahe ja tuuline. Loodehoovuste kiirus võib kitsustes küündida 8 12 sõlmeni. Varjulisi ankrukohti
annaabi.ee 
