Petsorini iseloomustus Petsorin oli auahne vene sõjaväelane, kes sõdis Kaukaasias tserkesside vastu. Petsorinil olid vurrud, valged hambad ja pruunid silmad. Ta oli usaldatav, kuna ta täitis oma lubadused. Näiteks siis, kui ta tegi Azmat'iga kokkuleppe. Tundub, et Grigoril ei olnud elus eesmärki, sest kõik, mis ta tegi, oli mõttetu ja ei viinud kuhugi. Ta lihtsalt lasi tuulel end kanda ja vaatas, mis juhtub. Grigorile oli tegutsemine vajalik, kuid see ei toonud kellelegi kasu ja ei viinud kuhugi. Seda sellepärast, et ta ei teinud midagi südamega, vaid muuseas
Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeensete bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest (raud(II) oksiid, hõbesulfiid, pliisulfiid, vasksulfiid).
Armastusluule: siiras, otsekohene, inimtunded seotud loodusega. Filosoofiline: toimub inimeksistensi üle arutamine, hea ja kurja vastandamine. Lermontovi huvitab surmateema. Ühiskonnakriitiline: eetikaprobleemid, inimkriitika, väga kriitiline oma põlvkonna suhtes. Loomingu läbivaks teemaks on armastus, au ja vabadus. Lermontov räägib elust nii nagu see tegelikult on. Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale ,,Laul kaupmees Kalasnikovist" - eelkõige auküsimused ,,Mtsõri" - omanäoline. Mtsõri kruusiakeelne, inimene kes valmistub kloostris mungaks saama. Tegelane ei soovi mungaks saada, rändab mööda maailma ringi, kuid jõuab tagasi kloostrisse. Vabadustunne sõltub suuresti inimese sisemaailmast. ,,Deemon" - valmimine võttis aega 10 aastat
kadedad ta üle. Seepärast levitasid nad tema kohta laimu ning mitmed ta patsientidest ütlesid tast lahti. Tema sõpradel, kes teenisid Kaukaasias, ei õnnestunud Verneri nime puhtaks pesta. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Kuidas Sul õnnestus Verner enne duelli maja juures maha rahustada? (Petsorinile) Mida sa arvad abielust? (Petsorinile) 6. Teose miljöö Tegevus toimub Kaukaasias (Gruusia, Armeenia, osa Venemaast, Aserbaidzaan), kus vene väed võitlevad tserkesside (mägilaste) vastu. Järsud teed, mis lähevad mägedest üles, soodustavad asiaatidele hea võimaluse reisijatelt raha välja petta. Ilma kellegi abita ning mägesid tundmata, oli ohtlik vankriga liikuda, eriti kiilasjääga. Seal asuvad tervisveed, kuhu on kogunenud nii lihtsaid vigastatud sõdureid kui ka tähtsaid aristokraate. Külalised ei tohtinud keelduda oma võõrustaja kutses, neid sidusid nn külalislahkuse ja sõpruse sidemed
Tütarde mehed on dekabristid. Puutub kokku kasikatega. Sügisel 3. oktoobris jõuab ta Chisinausse, kus tööle hakkab. Ta tegi paberitööd kui karistust. Ta saadeti ju Peterburist ära, seal polnud seltskonnaelu. Lõunas kirjutab ,,Lõuna poeemid", ,,Kaukasuse vang", ,,Bachtsisarai purskkaev". Need lähtuvad romantismist. ,,Kaukasuse vang" - peategelane on pettunud oma elust ja püüab leida vaheldust lõunamaa elust, minnes võitlema mägilaste vastu, kuid satub vangi tserkesside kätte. Teda ootab ees surm, kuid temasse armub tserkessitar, kes aitab tal põgeneda. Kuna kangelane ei armasta tüdrukut, annab ta korvi ja siis neiu uputab ennast ära. Puskin saadeti küll lõunasse pagendusse, kuid seal piirkonnas oli teisigi teisitimõtlejaid, kes soovisid tsaaririigi korda muuta, nim Lõunaühing. Puskin puutus sellega kokku. Nüüd saadetakse ta Odessasse, uue ülemuse juurde. Euroopas toimusid samal ajal ülestõusud. Puskinis olevat elu kirevam
Sõna ,,must" võib tähendada ähvardavat või ohtlikku. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatakse, et Kesk-Aasiast pärit türgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Mustaks mereks. Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid valllutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Must meri, külalislahkuste meri. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeenste bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest (raud (II)sulfiid, hõbesulfiid, pliisulfiid, vasksulfiid).
Võib leida palju pühendusluulet koolikaaslastele. Peterburi periood- aeg, kus domineerib edasi pol. luule, aga paralleelselt sellega tuleb teemale rahvuslik teema("Ruslan ja Ludmilla") loomingusse lisandub armastusteema "Ood vabadusele" "Küla" "Tsaadajevile". Lõuna periood- põhi teemadex loodus ja armastus, see on aeg kus loomingusse tuleb sisse vabadus. Vabadusmotiivid sisse kirj. 4 poeemi: 1. "Kaukaasia vang"- poeem, kus nii vabadus kui armastus on ühend. Lugu, kus noormees satub tserkesside kätte vangi, temasse armub noor neiu, kes aitab ta põgenema. Ta lõpetab elu enesetapuga kuna tagasipöördumine oli võimatu. 2. "Vennad röövlid"- hea psühholoogiline analüüs. Lugu 2-st vennast, kes ühte aheldatud ja lugu nende tunnetest ja mõtetest põgenemisel. 3. "Bahtsisarai purskkaev"-Khaan Girei toob Poola sõjakäigult kaasa kauni Maria ja armub. Aga see ei mahu hinge Girei lemmiknaisele ning armukadetusest tapab Maria. 2 naistegelast vastandatud. 4. "Mustlased"- peateg
poliitilist programmluuletust (Küla ja ood Priius). 1820 poeem "Ruslan ja Ludmilla" (Kiievi vürst Vladimir annab oma tütre Ludmilla vürst Ruslanile naiseks. Kosilasteks olid ka Rogdai, Ratmir ja Varlaf. Pulmapeo ajal röövitakse Ludmilla aga nõid Tsernomori poolt. Ruslan leiab naise läbi seikluste üles). 1820/21 romantiline poeem "Kaukasuse vang" (Kangelane põgeneb Venemaalt Kaukasusse, kus võetakse vangi tserkesside poolt. Üks tserkessitar armub temasse, ta aga ei suuda sellele armastusele vastata, sest ta süda on närbunud. Tüdruk aitab tal põgeneda ja uputab siis enda). 1824 poeem "Mustlased" (Kangelane Aleko põgeneb kodust mustlaste juurde, kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile
Turgenevi mõjutusel kirjutas kaks poliitilist programmluuletust (Küla ja ood Priius). 1820 poeem "Ruslan ja Ludmilla" (Kiievi vürst Vladimir annab oma tütre Ludmilla vürst Ruslanile naiseks. Kosilasteks olid ka Rogdai, Ratmir ja Varlaf. Pulmapeo ajal röövitakse Ludmilla aga nõid Tsernomori poolt. Ruslan leiab naise läbi seikluste üles). 1820/21 romantiline poeem "Kaukasuse vang" (Kangelane põgeneb Venemaalt Kaukasusse, kus võetakse vangi tserkesside poolt. Üks tserkessitar armub temasse, ta aga ei suuda sellele armastusele vastata, sest ta süda on närbunud. Tüdruk aitab tal põgeneda ja uputab siis enda). 1824 poeem "Mustlased" (Kangelane Aleko põgeneb kodust mustlaste juurde, kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud