Tarbekunstis on kõrgtasemel vaibakunst, mida peetakse maailma tekstiilikunsti tipuks. Viikingid Paganlik kultuur. Kunsti õitseaeg 8-10.saj. sellest perioodist on säilinud rikkalikke hauapanuseid(laevmatuseid) Vaatamata barbaarsusele olid nad kirglikud iluarmastajad. Käsitöölised muutusid ka tarbeesemeid kunstiteosteks. Keraamikat on vähe säilinud. Suurel hulgal on leitud metallitöötlemise näidiseid. Olid oskuslikud pronksisepad. Meistriteosteks on kõverad tseremoniaal pasunad.( kõrgus u 1,5 m). Esemete kaunistused on keerukad, põhimotiivid on loodusest. Inimestest rohkem on kujutatud loomi ja taimi. Kunsti näiteks on ka ruunikivid, millel peale maagiliste kirjamärkide esineb ka inimeste ja loomade kujutisi. Merovingid Endise Rooma impeeriumi aladele tekkinud germaani hõimude riikidest sai tähtsaimaks Frangi riik. Seda juhtis Merovingide dünastia, mis andis nime kogu ajastule.(5-8saj) Pärisid rooma kunstitraditsiooni ja lisasid enda rahva kunsti
Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kindel tseremoniaal ning etikett. Nt oli saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti seistes ja paljastatud peaga. Tseremoniaali kujunemises oli tähtis osa rahvusvahelistel õigustel. Need pani kirja Hugo Grotius ja saadiku põhiõigusteks olid: 1) õigus olla vastu võetud selle valitseja
viisid) kui jõuluaegsetel kirikuvälistel üritustel äriliselt ,,ärakasutatud kirikumuusika" enam 2 ongi kirikumuusika. Palve osta, ülistus kaubale-teenusele ja patukahetsus hiljem tühja rahakotti ja kokkutassitud tarbetut träni vaadates? Kaubanduskeskuste rituaalid asendamas jumalateenistust? Aga kirikumuusikat on koos kooli-, tseremoniaal- ja teraapilise muusikaga liigitatud ka tarbemuusika valdkonda, Toomas Siitan on kirjutanud: ,,Kui muusikalood on alati keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste
teistele · Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel · Suurriikide esindajaid hakati nimetama suursaadikuteks · Agendi nimetuseks sai asjur · Selgus, et erakorralisi saatkondi on vahel siiski vaja · Kujunes tava, kus erakorralisi peeti tähtsamateks kui alalisi saatkondi · Erakorraline ja täievoliline saadik tänapäevalgi kasutatavad Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused · Kujunes ühtsed seisukohad tekkis kindel tseremoniaal ja etikett o Vastuvõtul ümbritses paavsti kardinalide kolleegium o Saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti ja paljastatud peaga o Suurriikide ja Veneetsia saadikuid võeti vastu suures nn kuninglikus saalis, teisi väikses saalis · Rahvusvaheline õigus o Hugo Grotius ,,Sõja ja rahu õigusest" 1625 järgi saadiku põhiõigused: Õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud
hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Alaline esindaja nuntsius. Kujunes arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide (asjur) vahel. Suurriikide saadikuid nimetati suursaadikuteks. Erakorralisi suursaadikuid peeti tähtsamaks kui alalisi diplomaatilis esindajaid, sealt tulenes erakorraline ja täievolilne suursaadik. Pikkamööda kujunesid välja ühtsed seisukohad, mille alusel tekkis kindel tseremoniaal ja etikett. ,,Sõja ja rahu õigusest" loeb välja saadiku tollase rolli: 1) õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud. 2) saadiku ja kaaskonna isiku ning vara puutumatus e. eksterritoriaalsus. 15. Teadus 17. sajandil. Galileo Galilei (1564-1642) õppis arstiteadust, siis pühendus matemaatikale. 1609.a. valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlust. Avastas Kuu peal olevad mäed ja arvas nägevat ka merd. 1610. avastas 4 Jupiteri
Seal ka maiade hieroglüüfkiri. Maiade hiilgeaeg lõppes u 10 saj, kus linnriikide kese kandus Jukatani poolsaare põhjaossa. Põhjapoolsel Mehhiko alal kujunes Asteekide kuningriik pealinnaga Tenochtitlán. Seega siis asteegid ja maiad pigem selle tsivilisatsiooni lõppfaas, eriti asteegid, enne neid ikka pikalt seal tsivilisatsioon olemas. Peruu põhjapoolses osas u 2700-2600 ekr kujunes asula Caral, kus olid mingid püramiidid ja tseremoniaal-kompleks. See ikka väga vara ehk siis enne euroopa tsivilisatsioone. Ala laienes ka lõuna poole ja kujunesid erinevad kultuurid, mida võib riikidega samastada. Hiljemalt esimese aastatuhande keskpaigas pkr kujunesid juba impeeriumid. Kaks suuremat kultuuri. Lõunas kujunes inkade riik-samal ajal asteekidega u 15 saj. Eristab teistest see, et seal ei kasutatud kirja-lõhub tsivilisatsioonide tunnuse. Jarubadel ka polnud kirja.
Moskva vaatepunktis lubamatu, kellest kalvinistid... Usulises retoorikas katoliiklased õudsad, aga luterlased veel hullemad (praktikas palju siiski nii ei olnud). Keerulised välispol süsteem. Küsimus leedu pärandis. Põhimõtteliselt mõistlikud kokkulepped välistatud Leedu-Poolaga. Otsiti 16.saj dokumente kuidas tsaari tiitliti väljendati. Probleem tsaaritiitli tunnustamise osas, see üks oluline punkt paljude sõdade osas nt Rootsi ja Leeduga. Keeruline Vene tseremoniaal, näitamaks välismaalastele nende madalat staatust. Reisikirjad kirjeldavad välissaatkondade vangis olekut, ei läheks ringi luusima nägemaks mida neil vaja ei lähe. Taani saatkond 1560ndatel, Jakob Ulfeldti reisikiri. Seal avaneb Vm kohta trööstitu pilt- külad tühjad, süüa pole,jne. See anti välja 1960ndatel Taani ajaloolase poolt. Rasmusseni lähtekohaks vasakpoolsed vaated, et pilt trööstitum kui tegelt oli. Anna Horozkevits avaldas Uldfeldi kirjast uue vaate
Tallinnas 13 puhkpilliorkestrit (Kasemaa 1983: 69). Seoses I maailmasõjaga lõpetas enamik neist küll tegevuse, kuid mänguoskus ja suur osa mehi jäid alles – see oli soodne pinnas uute orkestrite tekkimiseks. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal hoogustus ka puhkpilliorkestrite (taas)asutamine, märkimisväärseks kujunes sõjaväeorkestrite, 1925. aastast alates ka Kaitseliidu puhkpilliorkestrite osa (Amon-Merilain 2003: 21). Oma põhifunktsiooni kõrval, milleks oli tseremoniaal- ja marsimuusika mängimine, oligi vabariigi algaastatel suur osa tantsumuusikast just puhkpilliorkestrite esitada. Nii muutusid need paljuski ka tulevaste džässorkestrite “taimelavadeks”. Tähendusrikas on seegi, et elav džässihuvi tõi selle muusika juurde ka suure hulga noori ande- kaid muusikuid (Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Juhan Kaljaspoolik, Eugen Kelder, Herbert Kulm, Raimund Kull 71 , Tiit Kuusik, Erich Kõlar, Hugo Lepnurm, Bruno Lukk, Vladimir
annaabi.ee 
