demonstratsioonkeskkonnad, vähenes koolitusvajadus projekti juurutamisetapis. 2. Projekti eesmärkide ja tulemuste võrdlus, kõrvalekallete analüüs 1.1.3 Projekti eesmärkide saavutatus Projekti algatamisel seati kolm eesmärki ettevõtte müügiaruandluse nõuete tsentraliseerimine, andmemudeli ning andmelaadimiste loomine ning lõppkasutajatööriista juurutamine. Kaks viimast eesmärki võib lugeda täidetuks. Nõuete tsentraliseerimisel selgus, et mitmed ettevõttesisesed probleemid/ebakõlad on palju laiemad kui müügiaruandluse nõuete analüüs käsitleda suudaks, seda eelkõige ärimõistete sisu ja aruandluse detailsuse osas. Seetõttu tehti käesoleva projekti nõuete analüüsil teatavaid kompromisse (s.t. muudeti aruandlusmudelit valdkonnakesksemaks) ja soovitati kliendil algatada eraldi ettevõttesisene projekt, mille eesmärgiks on aruandlusnõuete tsentraliseerimine. 3
infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks; 2) regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimaluse nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks; 3) inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes valdab infot ja kes mitte; 4) oht inimese privaatsusele; 5) regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel; 6) ebaefektiivsete asjaajamismeetodite nö. betoneerimine infotöötluse vahenditega; 7) kultuurikeskkonna deformeerumine, nt. teise keele pealetungi mõju või inimeste suhtlusringi vähenemine. Nüüdismaailmale omase info- ja suhtlusvõrkude leviku ehk digitaliseerumise kõrval on teiseks oluliseks tendentsiks nüüdismaailma arengus üleilmastumine. Üleilmastumine (globaliseerumine) on maailma maade vastastikuse sõltuvuse
Üksikute asjade lahendamiseks. Töötajad peavad olema treenitud, spetsialiseerunud. Ei sobi seaduse ja reeglite järgi toimivatele, vanadele, hierarhilistele, avalikke teenuseid pakkuvatele organisatsioonidele. Sobib pikemaajaliste, üldiste asjade lahendamiseks. 2. Millal on mõtekas võim tsentraliseerida? Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused? Millistes situatsioonides on avalikus sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju? Eelised: o Selged käsuahelad o Saab kiirelt reageerida o Suureneb koordineeritus o Terviklikkus o Juhi võim on motivatsiooni allikaks o Kollektiivse otsustamise puuduste vältimine o Kindel elluviimine Puudused: o Teiste tasandite vähene informeeritus o Otsustamiseks vähene sisend Ei arvesta eriliste kohalike olude ja vajadustega Ükskülgne
vahendite (piirkondlikud koosolekud) kaudu, tunnevad liikmed sageli, et nad on ühistu praktilisest tegevusest liiga kaugel ja ei oma võimalust piisavalt kaasa rääkida. Tsentraliseeritud süsteemide puhul on oht, et tulud jaotatakse kogu süsteemi peale ühesuguste reeglite järgi ning ei võeta arvesse mõne piirkonna liikmete suhteliselt suuremat tegevuse efektiivsust Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju ? – ??????? 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? * EGALITAARNE ( võrdsus)- ehk juhil on alluvatega sarnased tingimused - sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. Sobib rohkem väiksemate kollektiividega ettevõtetele ; * ELITAARNE ehk juhil on paremad tingimused alluvatest- suur organisatsioon, kus juhil tunduvalt suurem vastutus ,kui alluvatel
Suureneb isiklik motiveeritus Organiseeritud anarhia on kallis Suureneb isiklik vastutus Puudub võimalus protsesside otseseks juhtimiseks Väheneb tehtud vigade arv Tegevus on enam sihistatud olukorrale/kodanikule Väheneb tegevusetuse õigustamine 2. Millal on mõttekas võim tsentraliseerida? Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused? Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju? • Mõttekas on võim tsentraliseerida kui tegemist on suure organisatsiooniga ning kui on oluline kõrgema tahte terviklikkus või selle kiire ja kindel elluviimine. • Tsentraliseerimise eelised: ◦ Selged käsuahelad ◦ Suureneb koordineeritus ◦ Juhi võim on motivatsiooni allikaks ◦ Organisatsiooni esindamine on selgelt määratletud ◦ Organisatsioonide eliidid mõistavad üksteist
struktuur ja informaalne käitumine. Ülesanded on enamasti komplekssed ja nõuavad õppimist. Innovatiivse organisatsiooni juhid vajavad kõrgetasemelist pädevust, et suuta osaleda kompleksses töös ja saada oma organisatsioonis hinnatuks – pelgalt juhtimisoskusest ei pruugi piisata. 2. Millal on mõttekas võim tsentraliseerida? Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused? Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju? Tsentraliseerimine e kontroll juhtimise üle keskpunktis. Teatud situatsioonides on vaja organisatsiooni tsenraliseerida ja teatud olukordades detsentraliseerida. Võimu tsentraliseerimise eelised : funktsioonide koondamine ehk juhtimiskulude vähenemine; poliitiline vastutus langeb tippadministratsioonile; väldib seaduste, normide erosiooni, tagab kontrolli aktuaalsete probleemide valdkondades; välistab ebaühtlase arengu allorganisatsioonides.
riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse sõja kohta pakkus esimesena välja William S. Lind aastal 2004. Seda sõda hakatakse pidama eelkõige informatsiooni abil ja informatsiooni pärast, teisisõnu on see sõda suunatud vastase intellekti vastu. Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk, Internet, siis
järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse sõja kohta pakkus esimesena välja William S. Lind aastal 2004. Seda sõda hakatakse pidama eelkõige informatsiooni abil ja informatsiooni pärast, teisisõnu on see sõda suunatud vastase intellekti vastu. Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk, Internet, siis suuremas osas toimub see
infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames - infoteenuste laienemisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt. haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamismeetodite "betoneerimine" infotöötluse vahenditega, kultuurikeskkonna deformeerumine, nt. teise keele pealetungi mõjul või inimeste suhtlemisringi vähenemisel. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Tänapäeva riigid ja nende kodanikud on omavahel tihedas suhtlemises, mida tuleb ka korraldada. Aja jooksul on rahvusvahelises suhtlemises välja kujunenud tavad, millest enamik riike ka kinni peab
annaabi.ee 
