. vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴ ), mis klõpsatakse so- bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad A 1 2 3 I 24,4 30,1 54,5 II 13,0* 22,7 35,7
kärb/sed) ja võõrsõnades. h õigekiri h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, häälduses see ei kajastu. On sõnapaare, kus h eristab tähendust: haar - aar, haare - aare, hagu - agu, hai - ai, hais - ais, ood - hood. Sõna keskel olev h kirjutatakse häälikupikkuse põhireegli järgi: lühike häälik ühe (näit. ahi ) ja pikk ning ülipikk kahe tähega, s.t. kirjapildis pole vahet, kas (selle) tsehhi või (seda) tsehhi ( samuti almanahhid:almanahhe jt). i ja j õigekiri Üldiselt i ja j õigekiri häälduses ei kajastu. Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel. Kaashäälikuühendi õigekiri Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi.
Leht1 Rootsi Soome Taani Iirimaa Suurbritannia Holland Belgia Prantsusmaa Saksamaa Luksemburg Portugal Hispaania Austria Itaalia Kreeka Leedu Poola Tsehhi Slovakkia Ungari Sloveenia Malta Küpros Eesti Läti Lehekülg 1
Mitmesse allkeelkonda nad jagunevad? - Ligi 60keelt, mis jagunevad kaheksasse allkeelkonda. 17. Nimeta olulisimad indoiraani keeled. (3) Hindi(200milj); lungali(150milj); pärsia(30milj). 18. Missugused keeled on suurtest indoeuroopa allkeelerühmadest eraldi seisvad? (2) Armeenia ja kreeka keel. 19. Nimeta balti keeled. (3) läti(1,4milj), leedu(3milj), hääbunud preisi keel. 20. Nimeta slaavi keeli. (9) Missugused neist on suurimad? (1+3) Vene, ukraina, valgevene, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keel. Suurimad on ukraina (45milj), vene(150milj), poola(40milj) ja tsehhi(12milj). 21. Nimeta põhja-germaani keeled. (5) Rootsi, taani, norra, fääri ja islandi keel. Rootsi(10milj), taani(230tuhat). 22. Nimeta lääne-germaani keeled. (5) Inglise,saksa, hollandi, jidisi, afrikaani keeled. Inglise(350milj), saksa(100milj), hollandi(20milj). 23. Missugune on romaani keelte algkeel? Nimeta romaani keeli. (5) Ladina keel
mis vaatamata kümne aasta möödumisele avaldamisest on minu hinnangul suures osas päevakohane ka täna. (Ridell, Rembold 2002) Artiklis tutvustatakse lühidalt maakorralduse ajalugu Ida- ja Kesk-Euroopas lähiajaloo jooksul ühtlasi tänapäevaste tehnoloogiliste vahenditega mida maakorralduslike tööde teostamisel kasutatakse. Ida- ja Kesk-Euroopa riikide maakorraldusalaseid küsimusi lahatakse läbi mõningate nimetatud regiooni riikide näidete (Bulgaaria, Tsehhi, Ungari ja Rumeenia). (Ridell, Rembold 2002) Et artikkel oli üsna kompaktne, sisaldas see väga tihedalt informatsiooni millest enamus oli meeldival kombel minu jaoks uudne. Kuna olen vaid mõnevõrra kursis sellega, mis on lähiajaloos maakorralduse alal Eestis toimunud, oli vägagi huvitav tutvuda sellega, kuidas on talitatud teistes mõnevõrra sarnases olukorras olnud riikides. (Ridell, Rembold 2002) Leiti, et kuigi maakorralduslikud tehnoloogiad on põhjalikult arenenud, on siiski
RIIK RIIK MEES NAINE MITMU KEEL S hispaan ia itaalia hiina leedu norra usa eesti jaapan ungari kruusia kreeka israel läti poola vene türgi soome Prantsu s. tsehhi rootsi In
! proff profid (jälgis) proffi krahh krahhi krahhi (KÜR) pilaff pilafid (sõi) pilaffi epohh epohhi epohhi arhipelaag bluff blufib bluffima eunuhh eunuhhi eunuhhi melhior SS S SS tsehh tsehhi tsehhi monarhia duss dusi (all) (võttis) dussi tsehh tsehhi tsehhi tsehhitar tsehlanna tuss tusiga (võttis) tussi kasahh kasahhi kasahhi kasahhitar niss nisis (läks) nissi afiss afisid (vaatas) afissi
Poola 0 192 30 106 000 0,3 Belgia 667 22 20 000 0,2 Iirimaa 669 9,7 350 000 8,5 Luksemburg 87 33,5 2 000 0,5 Holland 365 10,8 26 500 0,2 Austria 3 862 46,7 115 000 1,4 Tsehhi VR 2 648 34,3 110 000 1,1 Ungari 1 976 21,5 54 000 0,5 Slovakkia 1 929 40,1 55 000 1,1 Sloveenia 1 264 62,8 22 000 1 Sveits 1 221 30,9 30 000 0,4 Küpros 174 18,9 45 000 6,4
Kõik kommentaarid