Arvutused I Traadi läbimõõt ja pikkus. d= ( 1, 09 + 1, 09 + 1,10 + 1,10 + 1,10 + 1,10 ) = 1, 09667 mm d s = 0, 004 2 = 0, 00267 mm 6 3 n ( d -d ) 2 i 0, 0002 d j = 2, 6 = 0, 00671 mm d j = tn -1, i =1 65 n ( n - 1)
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Kati Helmja Teooria: Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A + B (aritmeetiline liitmine) F1=shr A (nihe paremale) F2=xor A, B (inverteerida sõna A B-nda biti väärtus) F3=A or B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w -32 880 -32 944 0 w 0 880 -32 880 0 w -32 848 -32 784 0 w 0 848 -32 848 0 w 0 864 -32 864 0 152 0 864 80 864 0 3 0 5 w -160 736 -160 624 0 w -32 736 -160 736 0 w -32 688 -32 704 0 154 -32 720 80 720 0 2 0 5 w -192 928 -128 928 0 w -192 800 -192 928 0 w -192 800 -128 800 0 w -192 704 -192 800 0 w -176 848 -128 848 0 w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0 w -160 880 -160 960 0 w -160 880 -128 880 0 w -160 736 -160 880 0 w -176 672 -128 672 0 w -208 672 -176 672 0 150 -128 944 -32 944 0 2 0 5 150 -128 784 -32 784 0 2 0 5 154 -128 688 -32 688 0 2 0 5 150 -128 864 -32 864 0 2 0 5 L -512 672 -544 672 0 0 false 5 0 L -512 704 -544 704 0 0 false 5 0 x -603 677 -558 680 4 24 A(1) x -602 711 -557 714 4 24 B(1) w -176 672 -176 768 0 w
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai - 15 mai ► E-labor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:12 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:16 Aega kulus 3 minutit 46 sekundit Punktid 91/105 Hinne 87 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilised töötlemisprotsessid kasutatakse juhul, kui Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tooriku materjali tugevus ja kõvadus on väga suured, HB>400
KÜLMSEADMED Külmseadmete liigitus Temperatuuri järgi: - sisustus jookide jahutamiseks , säilitamiseks temp.+10°...+12° - sisustus TO jahutamiseks, lühiajaliseks säilitamiseks temp. +2°...+6° - külmutatud TO säilitamiseks - -18°C Paigutuse järgi: seinaäärne, saarekujuline, üksikuna, liinikujulisena Külmkapid Kiirestiriknevate toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks Korpus emailitud või värvitud terasplekist, sees alumiiniumplekk -nende vahel termoisolatsioon Uksi üks kuni mitu, riiulite vahekaugus reguleeritav Kapis termoregulaator vajaliku temp.säilitamiseks Temperatuuri kontrollimiseks termomeeter Külmutil võib olla täheke, mis tähistab temperatuuri külmutis Külmkapid * - temp. kuni -6°C ei võimalda TO külmutamist, ostetud külmutatud toodete säilitamine kuni 7 päeva ** - kambri temp. kuni -12°C, säilitamine kuni30 päeva
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: sumbuvate võnkumiste uurimine impulssgeneraator, mahtuvus-, induktiivsus-, võnkeringis, mis koosneb ja takistusmagasinid, ostsillograaf. induktiivpoolist L, kondensaatorist C ja aktiivtakistust R. Skeem Arvutused ja veaarvutused Võnkeringi kriitilisele reziimile vastava aktiivtakistuse ja selle vea arvutamine. L 0.1 Rkr = 2 =2 = 1421 1400 C 0.198 10 -6
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 13.03.2017 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10A TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L . Tulemused kandke tabelisse № 1. Töötamisel seadmega 1. Asetage muhvid pöörlemisteljest juhendaja poolt määratud kaugusele l1. 2. Mõõtke juhendaja poolt tööülesandes antud n täisvõnke aeg ja arvutage väändevõnkumise periood T1.
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 42 19,61 44 19,56
Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -0° C tlõpp = 100° C t = tlõpp - talg = 100° C 0° C = 100° C cjää = 4200 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 4200 J/(kg·°C) · 100° C = 294000 J Keeva vee saamiseks kulub soojushulk: Qkogu = 23100 J + 7350 J + 2,31·105 J + 294000 J = 555450 J Piirituse põlemisel hajub keskkonda 60 % soojusest, 40% kulub vee keemaajamiseks. Arvutatud soojushulk on 40% soojushulgast, mis saadakse piirituse põlemisel. Piirituse põlemisel peab eralduma kokku soojushulk: 555450 J / 0,4 = 1388625 J Tee keetmiseks vajaliku piirituse koguse saab leida võrde abil: 7 26800000 J 1388625 J = 1kg xkg võrde koostamine Piiritust kulub x = 1388625 J·kg/26800000 J 0,0518 kg 52 g
w 1112 920 1208 920 0 w 1248 920 1208 920 0 w 1208 840 1248 840 0 w 1176 880 1176 800 0 w 1248 800 1176 800 0 150 1896 584 1944 584 1 2 5 150 1896 680 1944 680 1 2 0 150 1896 840 1944 840 1 2 0 150 1896 616 1944 616 1 2 0 150 1896 648 1944 648 1 2 0 150 1896 808 1944 808 1 2 0 150 1896 776 1944 776 1 2 0 153 944 616 1016 616 1 2 0 w 928 592 928 608 0 w 944 608 928 608 0 x 24 139 35 142 0 20 8 x 24 195 35 198 0 20 4 x 19 257 30 260 0 20 2 x 28 332 39 335 0 20 0 152 1992 808 2120 808 0 3 0 152 1992 632 2120 632 0 4 5 w 1944 840 1960 840 0 w 1960 840 1960 824 0 w 1960 824 1992 824 0 w 1944 808 1992 808 0 w 1944 776 1992 776 0 w 1944 584 1960 584 0 w 1960 584 1960 600 0 w 1960 600 1992 600 0 w 1944 616 1992 616 0 w 1944 648 1992 648 0 w 1944 680 1960 680 0 w 1960 680 1960 664 0 w 1960 664 1992 664 0 w 1960 504 1992 504 0 w 1960 520 1960 504 0 w 1944 520 1960 520 0 w 1944 488 1992 488 0 w 1944 456 1992 456 0 w 1960 440 1992 440 0 w 1960 424 1960 440 0 w 1944 424 1960 424 0
ei kuulu pakutavasse paketti. -Välisustelon fonolukk. Üldine -Hoov on kaetud muru ja asfaltkattega, haljastuseks nii madal- kui kõrghaljastus. Hoovis paikneb laste mänguväljak. -Parkimiskohad asuvad hoonet ümbritsevatel parkimismajades ja parkimisplatsidel. Viimistluspaketi valiku kohustub Ostja esitama Müüjale kirjalikult hiljemalt 01.02.2011.a. Ostjal ei ole õigust nõuda Müüjalt käesoleva spetsifikatsiooni muutmist. SWOT ANALÜÜS Tugevused (sisemised) Nõrkused (sisemised) Arendaja kogemus, tuntus, Standardkorterid usaldusväärsus ning Kogu projekti valmimise aeg on väljakujunenud positsioon turul. pikk Optimaalse suurusega funkstionaalsed korterid (praktiline Lasnamäe imago ning selle planeering) lähedus
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10q kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2+150q - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140q-1800 kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 kasum praegu saadavast 25% suurem -q2+140q-1800=2750
Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 – muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10 – kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2 - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140 – kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmism et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 – kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 – kasum praegu saadavast 25% s -q2+140q-1800=2750
Rakendus "Puidu müük" Ülesanne 3 Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Õpilane Õppemär 1...41 kmik Õppejõu Ahti Lohk Õpperüh d m uidu müük" Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs Õppeaines: Finantsanalüüs Koostas: MA10 Juhendaja: Rita Sikk Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kodutöös uurisin kahe toitlustusettevõtte - OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus kasumiaruandme, bilansi ja rahavoogude aruande põhjal arvutatud näitajaid. Töö eesmärgiks oli võrrelda sarnaste ettevõtete finantsilisi näitajaid üksteisega ja üldtunnustatud normidega. OÜ Maharaja ASP asub Raekoja platsil majas nr 13 ja töötab restorani Liisu juures nime all. Tegutsenud on see ettevõte alles 3 aastat
alas.Ja nemad on mõelnud kuidas 10- 20. aasta pärast näeks eesti välja ja see on väga hea et inimesed mõtlevad milline võiks olla parem Eesti. Ja siis küsiti Maarja Mändmaa käest: Kuidas riigi valitediseis, valikteet on? Maarja vastas siis On arengu ruumi ja on palju tehtud. Puudust tuntakse eesvedamisest. Ühte ja üldistvat vastust on raske öelda sellele küsimusele. Rahva küsitluse teine küsimus nägi välja nii: Kas Eesti majandus on jätkusuutlik? JAH 27,9 % EI 72,1% Pemaiselt lõpetab aastas 500 tudengit ites .Umbes 2 Skaybi jagu, või 2 ettevõtte jagu. Kui programmeerijad toome ikka indjast kui vaja.Sest välismaalt on odavam tuua. Keskond tähendab see kas me koolitame õigel tasemel inimesi. Kui lihtsalt programmeerimist vaja siis sobib väga hästi indjast kutsuda. Siis mulle jäi veel meelde kuidas räägiti Meres olevate tuulegeneraatorite alused ja ültse see püstitmaine, tuulegeneraatorid on väha hea pisnes toob palju raha jällegi
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik
LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS 45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi- tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s Põrke kestvus t = 0,010 s Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗ ⃗ 0,4 30 / = 2 / ⃗ 0,4 20 8 / Liikumishulga muut avaldub ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 / Keskmise jõu leiame järgmiselt ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ /
Aeg, mis antud Autor: Bruno Pao Lehekülgede arv:160 Illustraatorid: Rein Ülevaino ja Hannes Vetik Tegelased: Bruno Pao, Espa, Müürsepp, Miina, Liisu, Math, Nikolai, Villem, Lavrenti, Vassiljev, Ivar, Volkov, Artur, Anton, Tõnis, Ruljand, Bernhard, Paul, Elmar, Rein, 1.Ennustamine. Raamat räägib põhimõtteliselt Mina arvasin et raamatus Bruno pao eluloost.Ta avaldab oma kirjutatakse Bruno Pao eluloost avastused kuidas midagi paremaks ,noorusest kuni vanaduseni. Arvasin muuta, räägib oma pättustest mida et ta kirjutab kõik oma paremad ta on korda saatnud. elujuhtumid siia kirja mida ta on Suur teema on tal Nõukogude Liit lapsepõlves teinud. kus ta nii ühtteist räägib. Väga palju räägib ta oma muredest mis tal siis olid.
1 Materjalide struktuur ja omadused Tahkkesendatud kuupvõre Kompaktne heksagonaalvõre 2 Metallide margivastavus 1. EN 1)Euronorm S185 0 (). Kasutusvaldkond: Tavaehitusterased Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina ( nurkteras, talad, latid, armatuur jt). Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , EN10025-2: S185 290-5101 175-185 18 : C 0 240 370 32 Keemiliste elementide sisaldus, %: 0 () ( >0.23, S>0.06, P>0.07 ) S185(EN10025-2) (P>0.005, S>0.005, V>0.002) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 0 () = 32500 2 466 S185(EN10025-2) = 600$ 535 2)Euronorm E335 6 ()
Minu muuseumi külastus Käisin Eesti Kunstimuuseumis Kumus. Tegelikult käisime kogu klassiga seal, selle reisi korraldasid meie klassijuhataja Ursula ja kunstiajaloo õpetaja Kaja. Täpsemalt käisime seal 18.november. See oli äärmiselt huvitav, kuna selles muuseumis ei ole ma ennem käinud. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse. Eesti Kunstimuuseumi peahoonel on mitmeid ülesandeid. Siin asub suurem osa muuseumi kogudest, konserveerimise-restaureerimise osakond ning Kumu kunstimuuseum püsiväljapaneku ja vahetuvate näituste, kaasaegse kunsti galerii, auditooriumi ning hariduskeskusega.
Põlemine-keemiline reaktsioon,milles eraldub soojust ja valgust. Täielik põlemine-Palju O2 ja tekib CO2 (C+O2>CO2,üks süsiniku molekul ühineb ühe hapniku molekuliga,takib üks süsihappegaasi mmolekul) Mittetäielik põlemine- Vähe O2 ,tekib CO.(2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. Fotosüntees-Keemiline reaktsioon rohelistes taimedes,mille käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas
w 1088 208 1088 80 0 w 1088 80 1152 80 0 w 1072 448 1072 336 0 w 1072 336 1104 336 0 w 1104 336 1104 112 0 w 1104 112 1152 112 0 w 1072 592 1072 480 0 w 1072 480 1120 480 0 w 1120 480 1120 144 0 w 1120 144 1152 144 0 157 1216 416 1264 416 0 w 1280 240 1376 240 0 w 1376 240 1376 544 0 w 1376 544 1344 544 0 w 1312 544 1312 560 0 w 1312 560 1392 560 0 w 1392 560 1392 208 0 w 1392 208 1280 208 0 w 1280 176 1408 176 0 w 1408 176 1408 576 0 w 1408 576 1280 576 0 w 1280 576 1280 544 0 w 1280 144 1296 144 0 w 1296 144 1296 304 0 w 1296 304 1152 304 0 w 1152 304 1152 512 0 w 1152 512 1216 512 0 w 1216 480 1168 480 0 w 1168 480 1168 320 0 w 1168 320 1312 320 0 w 1312 320 1312 112 0 w 1312 112 1280 112 0 w 1280 80 1328 80 0 w 1328 80 1328 336 0 w 1328 336 1184 336 0 w 1184 336 1184 448 0 w 1184 448 1216 448 0 w 1280 48 1344 48 0 w 1344 48 1344 352 0 w 1344 352 1200 352 0 w 1200 352 1200 416 0
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane
10 2009 78 866 . . , - , , 326 322 . (810 ), (762 ), (466 ) (265 ). - (1 602 ). , 300 . : 4,5% , - 50,1%, - 33,9% - 11,6%. , . , , - . - , . 12 % . , , , . , . . . , . « ». 2 . , . , , . , -, , . . . , , , . , , , , 30 , , - , 2000 . -, , . - - «Holiday World».
Merkuur Roland Pikhof Merkuur Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilomeetrit kõrged.
w 984 384 984 288 0 w 960 312 976 312 0 w 976 312 976 264 0 w 976 264 984 264 0 w 960 72 984 72 0 w 984 72 984 208 0 w 960 192 976 192 0 w 976 192 976 232 0 w 976 232 984 232 0 L 656 488 656 520 0 1 false 5.0 0.0 w 656 464 656 488 0 L 640 488 640 520 0 0 false 5.0 0.0 w 640 416 640 432 0 w 640 432 640 456 0 w 640 456 640 488 0 w 640 416 656 416 0 w 656 464 664 464 0 w 664 464 664 488 0 w 664 488 720 488 0 w 656 416 664 416 0 w 664 416 664 440 0 w 664 440 720 440 0 150 776 400 800 400 1 2 0.0 150 776 440 800 440 1 2 0.0 150 776 480 800 480 1 2 0.0 w 704 416 720 416 0 w 720 416 720 392 0 w 720 392 776 392 0 w 720 416 760 416 0 w 760 416 760 432 0 w 760 432 776 432 0 w 720 440 744 440 0 w 744 440 744 472 0 w 744 472 776 472 0 w 720 488 720 520 0 150 776 512 800 512 1 2 0.0 w 720 520 776 520 0 w 744 472 744 504 0 w 744 504 776 504 0 w 720 488 720 448 0 w 720 448 776 448 0 w 704 464 768 464 0 w 768 464 768 408 0 w 768 408 776 408 0 w 768 464 768 488 0 w 768 488 776 488 0
ISESEISEV TÖÖ VARUDE ARVESTAMISE MEETODITE KASUTAMINE 1. AS Jääkaru oktoobrikuu majandustehingud on järgmised: Kuupäev Nimetus Ühikud Soetusmaksumu Varud kokku (tk) s (kr/tk) 01.10 Varu 10 150 1500 algjääk 08.10 ost 4 160 640 15.10 ost 11 170 1870 26.10 ost 5 176 880 Ressurss: 30 4890 Müük: a)3560 b)3586 c)3500 Kauba varu a)1330 b)1304 c)1390 perioodi lõpul 31.10 tuvastati inventeerimisel 8 ühiku olemasolu laos.
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 156 880 112 928 112 0 0.0 156 880 256 912 256 0 0.0 156 880 400 912 400 0 0.0 156 880 544 912 544 0 0.0 w 880 144 832 144 0 w 832 144 832 288 0 w 832 288 880 288 0 w 832 288 832 432 0 w 832 432 880 432 0 w 832 432 832 576 0 w 832 576 880 576 0 R 832 576 832 672 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 152 608 160 704 160 0 2 0.0 w 704 160 784 160 0 w 784 160 784 112 0 w 784 112 880 112 0 w 784 160 784 176 0 w 784 176 880 176 0 w 704 432 784 432 0 w 784 432 784 400 0 w 784 400 880 400 0 w 784 432 784 464 0 w 784 464 880 464 0 w 720 576 768 576 0 w 768 576 768 544 0 w 768 544 880 544 0 w 768 576 768 608 0 w 768 608 880 608 0 150 352 224 352 144 0 4 0.0 150 320 384 320 288 0 3 0.0 150 320 544 320 448 0 2 0.0 w 176 592 640 592 0 w 304 544 304 560 0 w 304 560 560 560 0 w 560 560 640 560 0 L 560 560 560 624 0 1 false 5.0 0.0 w 336 544 384 544 0 w 608 416 176 416 0 w 176 416 176 496 0 w 608 176 448 176 0 w 448 176 448 32 0 w 656 32 448 32 0 w 448 32 176 32 0 w 352 144
w 1344 240 1344 160 0 w 1344 160 944 160 0 w 944 160 944 112 0 w 1152 224 1152 176 0 w 1152 176 976 176 0 w 976 176 976 112 0 w 976 240 976 208 0 w 976 208 992 208 0 w 992 208 1008 208 0 w 1008 208 1008 112 0 w 816 240 1040 240 0 w 1040 240 1040 112 0 w 1344 400 1344 512 0 w 1344 512 1136 512 0 w 1152 432 1152 496 0 w 1152 496 1120 496 0 w 1120 496 1120 528 0 w 1136 512 1136 528 0 w 976 512 1104 512 0 w 1104 512 1104 528 0 w 800 400 800 528 0 w 800 528 1088 528 0 150 1120 560 1120 640 0 4 0 w 1152 528 1136 528 0 w 1152 528 1152 560 0 w 1120 528 1120 544 0 w 1120 544 1136 544 0 w 1136 544 1136 560 0 w 1104 528 1104 560 0 w 1088 528 1088 560 0 w 1120 640 976 640 0 w 976 640 816 640 0 w 816 640 704 640 0 w 768 544 880 544 0 w 880 544 880 400 0 w 880 400 880 384 0 w 880 384 864 384 0 w 864 384 864 336 0 154 704 544 768 544 0 2 0 w 672 496 672 528 0 w 672 528 704 528 0 w 704 640 672 640 0 w 672 640 672 560 0 w 672 560 704 560 0 150 624 448 624 528 0 2 0 w 608 448 560 448 0
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Kolmas seminar: firmateooria (5. õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
