Tsatsa ehk tsa-tsa-tsaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus LadinaAmeerika tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille
Rumba põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Vasak jalg libistades otse taha (aeglane) 2. Parem jalg libistada mööda vasakust jalast tema kõrvale (jalgadel on paarikümnesentimeetrine vahe) (kiire) 3. Parem jalg ette (aeglane) 4. Vasak jalg libistada mööda paremast ning jääb tema kõrvale (kiire) * Edasi täpselt sama moodi, kuigi võib vahele panna käte liigutusi jne ... Seda ruutu tehakse koha peal kui ka ringi liikudes/tahtsides. Tsatsa (Cha-cha-cha) Tsatsa taktimõõtu on 4/4. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Tsatsa põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Parem jalg taha, sirutus pöiale 2
Innukalt õhinal,hoogsalt Aitäh Helas kõlas Tohoh Epakal edeval,pirtsakal Krahh Herilasepesa Epohh Eriline Kasahh Helkur valguspeegeldi Tsehh Heroiin mõnuaine Almanahh koguteos Heroiline kangelaslik Ostutsekk Hiirukas hiirhall Tsehhid Lääneslaavi rahvas tsehhid Iive juurdekasv Tsatsa tants Hiivas välja tõmbama Sionism Juudi rahvuslus Horisont silmapiir Dzass Kerge muusika zanr Orient ida Kautsuk kummiaine Haar kolmnurga külg Dzemper üle pea kampsun Aar pindala mõõt Pidzaama ööriided Alasti Bors punane supp
Rahvastik Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima ning põllumaade puudumise tõttu enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Ligikaudu 75% elanikest elab linnastunud piirkondades. Pealinn Mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas. São Paulo Kultuur (tantsud) Suureks osaks Ladina-Ameerika kultuurist on tantsud. Tuntumad neist on: Bachata, Lambada, Mambo, Merengue, Rumba, Salsa, Samba, Tsatsa. Vähem tuntud tantsud: Boolero, Boogaloo, Bossanoova, Conga, Cumbia, Forró, Maxixe, Pachanga, Rueda de casino. Ladina-Ameerika päritolu on ka Tango. Brasiilias toimub igal aastal suur sambakarneval. Sambakarneval Kultuur (muusika, film) Ladina-Ameerikas on palju erinevaid muusikavorme, millest igaüks kuulub mõne kindla Ladina- Ameerika riigi traditsiooni. Ladina-Ameerika muusika juured on Hispaanias. Enamus laule on Hispaania keeles.
Väga sageli esineb klubide tunniplaanides selliseid treeningtunde, kus tantsulisi liikumisi kasutatakse ainult tunni ühes osas (näit. aeroobses osas tõhusamate liikumistega südame-veresoonkonna treenimiseks või lõpetavas osas rahulikumate liikumistega pulsi alandamiseks). Enamus tantsulisi stiile on pärit Ameerikast. Latiinos kasutatavad liikumised on võetud Ladina-Ameerika tantsudest samba, mambo, tsatsa, rumba jne. Sammukombinatsioonid on liikuvamad ja tantsulisemad, liikumine on rütmilisem ja emotsionaalsem. Arendab rütmitunnet, koordinatsiooni, õpetab oma keha paremini tunnetama. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ning annavad ka tugevama kehalise koormuse. Bosu- treening (inglisekeelsest väljendist both sides up) sisaldab endas aeroobset treeningut
suuremaid lihasgruppe. Raskustena kasutatakse kangi ja kettaid. Sobib nii algajatele kui ka kogenud treenijatele. TANTSULINE aeroobika (kasutusel ka nimetused Latino, Funky, Dance Mix, Latin&body, Dance&body) on treeningtund, kus kasutatakse tantsulisi liikumisi, mis koosnevad erinevatest tantsudest üle võetud elementidest. Enamus tantsulisi stiile on pärit Ameerikast. Latiinos kasutatavad liikumised on võetud Ladina-Ameerika tantsudest samba, mambo, tsatsa, rumba jne. Sammud on liikuvamad ja tantsulisemad, liikumine on rütmilisem. Arendab rütmitunnet, koordinatsiooni, õpetab oma keha paremini tunnetama. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ning annavad ka tugevama kehalise koormuse. 5 ZUMBA Emotsionaalne ladina ameerika ritmide ja kergesti jälgitavate liigutustega fitnessprogramm.
Seltskonnatantsud tänapäeval: Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enamvähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti viini valss, tango, samba ja tsatsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ja LadinaAmeerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt. Animatsioon 4
Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks (painutus toimub korduvate hooliigutustega) ja staatilisteks (hoidmised, mis nõuavad maksimaalset painduvust). -passiivsed venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga (hantel, partner, trenazöör) -segaiseloomuga. Võimlemine ja tants 1. Standardtantsud · aeglane valss · tango · viini valss Ladina-Ameerika tantsud · rumba · salsa · tsatsa, mambo 2. Aeroobika stiilid · bodypump · toning · stepfit · tantsulised: zumba, dance, brääsnik 3. Dünaamiline akrobaatika element · ratas kõrvale · salto · tirelid Staatiline aeroobika element · sild · kätelseis · tiritamm 4. Jõuharjutused, keha piirkonna ohutu asend Hoia keha sirge, varbad kergelt sissepoole, põlved võivad olla veidi kõverdatud, õlad pingevabad. Treeningmetoodika 3
dzemper tsekk paharet ballett marionett tokk dokk pidzaama tsehh pankrot bukett kompott puur buur Tsiili liliput tualett omlett pall ball dziinid tsarter laatsaret parkett tablett pass bass dzäss klatsima trompet plokk blokk dzentelmen tsatsa kild gild bridz kautsuk kong gong dzinn tsukts kramm gramm tuss duss trell drell tress dress
Väga sageli esineb klubide tunniplaanides selliseid treeningtunde, kus tantsulisi liikumisi kasutatakse ainult tunni ühes osas (näit. aeroobses osas tõhusamate liikumistega südame-veresoonkonna treenimiseks või lõpetavas osas rahulikumate liikumistega pulsi alandamiseks). Enamus tantsulisi stiile on pärit Ameerikast. Latiinos kasutatavad liikumised on võetud Ladina-Ameerika tantsudest samba, mambo, tsatsa, rumba jne. Sammukombinatsioonid on liikuvamad ja tantsulisemad, liikumine on rütmilisem ja emotsionaalsem. Arendab rütmitunnet, koordinatsiooni, õpetab oma keha paremini tunnetama. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ning annavad ka tugevama kehalise koormuse. BOSU- treening (inglisekeelsest väljendist both sides up) sisaldab endas aeroobset
Väga sageli esineb klubide tunniplaanides selliseid treeningtunde, kus tantsulisi liikumisi kasutatakse ainult tunni ühes osas (näit. aeroobses osas tõhusamate liikumistega südameveresoonkonna treenimiseks või lõpetavas osas rahulikumate liikumistega pulsi alandamiseks). Enamus tantsulisi stiile on pärit Ameerikast. Latiinos kasutatavad liikumised on võetud LadinaAmeerika tantsudest samba, mambo, tsatsa, rumba jne. Sammukombinatsioonid on liikuvamad ja tantsulisemad, liikumine on rütmilisem ja emotsionaalsem. Arendab rütmitunnet, koordinatsiooni, õpetab oma keha paremini tunnetama. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ning annavad ka tugevama kehalise koormuse.
Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna. Võistlustansu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi.
Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued
Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued
annaabi.ee 
