Vello Agori Vello Agori, kuni 1935 aastani Georg Tõnisson eluaeg oli 20.veebruar 1984 7. oktoober 1944. Ta oli eesti karikaturist ning tema kunstnikupseudonüüm oli Gori. Gori sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe perekonnas. Koolis käis Pärnus. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Alates 1913. aastast töötas ta Tallinnas ajakirjas Leek. I maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse ning 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi. Alates 1919.aastast tegi Gori Tallinnas kaastööd ajalehtedele Sipelgas ja Meie Mats ning ajakirjale Odamees. Aastatel 1920-1938 töötas ta Vaba Maa toimetuses. Gori joonistast karikatuure ning näitusi korraldati nii Eestis kui ka näiteks Pariisis, Berliinis ja Stockholmis. II maailmasõja ajal sundisid Nõukogude okupatsioonivõimud joonistama Gorit Eesti iseseisvuse ja poliitikute vastaseid poliitilisi karikatuure
keemiku Mendelejevi tütar. Mehe anne avaldus juba varakult Tema peamisteks mõjutajateks olid poeedid Zukovski, Fet, Polonski, Apuhtin, ja Vladimir Solovjov. Ema oli olnud talle kogu elu suurimaks autoriteediks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Blok 1898. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kuid aastal 1901 läks üle ajaloo ja keeleteaduskonda, mille lõpetas 1906. aastal. 1916. aasta suvel mobiliseeriti Blok tsaariarmeesse, kuni Veebruarurevolutsioonini teenis ta Pinski soodes. 1920. aastal valiti ta Ülevenemaalise Poeetide Liidu Pertogradi osakonna esimeheks. Aleksandr Blok suri Petrogradis 7. augustil 1921. Esimene luuletus ilmus trükituna 1903. aastal Peterburi sümbolistide ajakirjas. 1907. aastast alates tegi poeet pidevat kaastööd sünbolistide väljaanettele ja avaldas rea luuleramatuid. Jaanuaris 1918 kirjutas ta kaks üldtuntud teost epohhi
Kuigi iseseisvus ei jäänud püsima, said eestlased iseseisvuse maitse suhu, mõte iseseisvusest oli nüüd reaalselt võimalik ning säilis lootus ning tahe taas iseseisvaks saada. Tähtis tegur on ka Eesti oma rahvaväe sünd. Läbi aastate on eesti sõjamehed pidanud sõdima võõras väes, näiteks Põhjasõja ajal Rootsi väes, veel on pidanud nad sõdima nii vene kui ka saksa vägedes. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti tsaariarmeesse üle 100 tuhande eestlase, tänu sellele oli eesti sõjameestel kogemus sõdimisest, see aitas neid hiljem toimunud vabadussõja võitmisel. Esimese maailmasõja alguses ei julgenud keegi isegi unistada Eesti oma rahvusväeosadest. Eesti rahvusväge hakati formeerima kohe pärast 1917.aastal Venemaal toimunud märtsirevolutsiooni. Ajutine valitsus mis Venemaal oli andis selleks ka loa. 1917.aasta septembris asutati Tallinnas kodanike vara ja julgeoleku kindlustamiseks Tallinna elanikkude
semestri kui ka gümnaasiumi viimases klassis näidanud üles tugevat tahtejõudu. Kui ta tahtis, oli tal edu, aga sellelgi oli oma hind. Päts elas oma tudengikorteris askeetlikku elu. Noorusele nii tavaline elunautimine jäi vähesekss. Rooma õigus ja sellel põhinev Balti eraõigus said tema lemmikainteteks. Corpus iuris civilis oli hiljemgi tema käsiraamatuks. Päts lõpetas Tartu ülikooli 1898. aastal õigusteaduse kandidaadina. Noor jurist astus peagi vabatahtlikult ajateenistusse tsaariarmeesse. Teenistuskohaks sai Pihkva, niisiis mitte eriti kauge paik. Pärast teenistust 1898-1899 Omski jalaväepolgus lasti Päts lipniku auastmes reservi. Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts ei tahtnud Tartusse jääda. Liivimaal elanud noormehest sai põhjaeestlane, tallinlane. Sellel otsusel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Eesti poliitilises elus olid tekkimas kaks poolust- Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust lahkus, arvati, et ta jääb nälga, sest vaevalt ta pealinnast tööd leiab
Tõenäoliselt oleks tal olnud võimalus teha teaduslikku karjääri. Noor mees keskendus kogu energiaga õpingutele. Konstantin oli juba varem, nii semestri kui ka gümnaasiumi viimases klassis näidanud üles tugevat tahtejõudu. Rooma õigus ja sellele põhinev Balti eriõigus said tema lemmikaineteks. Corpus iuris civilis oli hiljemgi tema käsiraamatuks. Päts lõpetas Tartu Ülikooli 1898. aastal õigusteaduse kandidaadina. Noor jurist astus peagi vabatahtlikult ajateenistusse tsaariarmeesse. Teeninduskohaks sai Pihkva, niisiis mitte eriti kauge paik. Pärast teenistust 1898-1899 Omski jalaväepolgus lasti Päts lipniku auastmes reservi. 2 Noore juristi ja ajakirjaniku karjäär Konstantin Päts ei tahtnud Tartusse jääda. Liivimaal elanud noormehest sai põhjaeestlane, tallinlane. Sellel otsusel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Eesti poliitilises elus olid tekkimas kaks poolust- Tartu ja Tallinn
See tegeles ühiskondlike probleemidega ja oli huvitatud sotsialismist. Sinna kuulus ka Konstantin Päts. Pätsist sai jurist, õigusteadlane. Tavalisest tudengielust kõrvalejäämine aitas kaasa tema karjäärile. Ta elas askeetlikku elu ja elunautimine jäi talle vähemalt tollal võõraks. Päts lõpetas Tartu Ülikooli aastal 1898 ja seda õigusteaduse kandidaadina. Pärast ülikooli puhkas ta natukeseks õppimisest ja astus vabatahtlikuna ajateenistusse tsaariarmeesse. Teenistuskohaks oli Pihkva. Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts ei tahtnud aga Tartusse jääda. Ta kolis Tallinnasse, ja temast sai põhjaeestlane. Tollal olid tekkimas poliitiliselt kaks poolust: Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust Tallinnasse läks, siis arvati, et ta ei suuda seal hakkama saada ja omale tööd leida. Päts sai tööd. Tema esimene töökoht oli vene advokaadi Bulazeli juures, see talle aga eriti ei meeldinud 2
Noorel Pätsil polnud aega lõbutseda, sest koolitee oli pikk- tal tuli kooli ja kodu vahet kõndida igal hommikul ja õhtul viis kilomeetrit. Pärnus lõpetas ta kooli 1894. aasta kevadel. Ta asus õppima Tartu ülikoolis õigusteadust. Pätsist sai jurist, õigusteadlane. Rooma õigus ja sellel põhinev Balti eraõigus said tema lemmikaineteks. Päts lõpetas Tartu ülikooli 1898. aastal õigusteaduse kandidaadina. Noor jurist astus peagi vabatahtlikuna ajateenistusse tsaariarmeesse, teenistuskohaks sai Pihkva. Konstantin Päts ei tahtnud Tartusse jääda, ta kolis Tallinnasse. Seal sai ta tööd vene advokaadi Bulazeli juures, kus talle eriti ei meeldinud. Õnneks avanesid uued võimalus, Tallinnas tegutses advokaadina eesti jurist Jaan Poska. Päts hakkas kohe täie jõuga tööle, Poska jättis endale ainult kõige tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsi siiski ei köitnud ning töö Poska advokaadibüroos vältas umbes aasta (1900-1901)
kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist. Raskusi oli ka kohtute tööruumidega. Üheks suurimaks probleemiks kohtute tööle rakendamisel oli kohtukoosseisude komplekteerimine. Tsaariaegsed kohtunikud ja ametnikud olid lahkunud koos Vene kohtutega. Eestlastest vilunud kohtunikke oli väga vähe. Puudus oli ka noortest juristidest, kuna suur osa juuratudengitest oli võetud tsaariarmeesse. 1920.a. kehtima hakanud põhiseaduse 6. peatükiga (§-d 68-74) määrati kindlaks kohtu põhialused. 30. detsembril 1920.a. võttis valitsus vastu seaduse "Kohtunike ja kohtu-uurijate ametisse määramise korrast", millega muudeti ja täiendati Vene 1864.a. kohtuasutusteseadust. Lisaks põhiseadusest tulenevatele muudatustele sätestas see 1921.a. kehtima hakanud seadus, et kohtuametisse võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodanikke, kes pidid olema vähemalt 25 aasta vanused
kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist. Raskusi oli ka kohtute tööruumidega. Üheks suurimaks probleemiks kohtute tööle rakendamisel oli kohtukoosseisude komplekteerimine. Tsaariaegsed kohtunikud ja ametnikud olid lahkunud koos Vene kohtutega. Eestlastest vilunud kohtunikke oli väga vähe. Puudus oli ka noortest juristidest, kuna suur osa juuratudengitest oli võetud tsaariarmeesse. 1920.a. kehtima hakanud põhiseaduse 6. peatükiga (§-d 68-74) määrati kindlaks kohtu põhialused. 30. detsembril 1920.a. võttis valitsus vastu seaduse "Kohtunike ja kohtu-uurijate ametisse määramise korrast", millega muudeti ja täiendati Vene 1864.a. kohtuasutusteseadust. Lisaks põhiseadusest tulenevatele muudatustele sätestas see 1921.a. kehtima hakanud seadus, et kohtuametisse võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodanikke, kes pidid olema vähemalt 25 aasta vanused
Ta õppis kohalikus koolis, Tartu reaalkoolis ja Riia Polütehnikumis. 1908. aasta oktoobris astus ta vabathtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis ratsasuurtükiväe tagavarapatareis. Jaanuaris 1910 ülendati ta lipnikuks ja lõpetas samal aastal oma esimese sõjaväeteenistusperioodi. Pärast sõjaväge õppis edasi Dresdeni Polütehnikumis ja töötas aastast 1912 kuni I maailmasõjani Riia Kaalude ja Mõõtude Kojas. Maailmasõja puhkemisel võeti ta uuesti tsaariarmeesse ja määrati 1925. aasta märtsis 2. Kaukaasia korpuse 11. mortiiripatareisse. Sõdis Poolas, Galiitsias ja Leedus; ülendati 1916. aasta veebruaris nooremleitnandiks ja sama aasta augustis leitnandiks. 1917. aasta mais määrati ta patareiülemaks ja ülendati sama aasta oktoobris alamkapteniks. Maailmasõjas ülesnäidatud vapruse eest oli Jonson autasustatud Püha Stanislavi III ja II järgu ning Püha Anna III ja II järgu aumärkidega. Püha Georgi mõõgaga ja Püha Georgi IV järgu
annaabi.ee 
