rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi. Seened elavad sümbioosis paljude liikidega. Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu. Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning haigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest. Mükoriisat leidub peaaegu kõikidel maismaataimedel. Samblik on seene ja rohevetika või tsüanobakteri kooselu tulemusel moodustunud liitorganism. See koosned seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Rohevetikad ja tsüanobaktreid on fotosünteesijad nind suudavad orgaanilist ainet toota. Seeneniidid võtavad kekkonnast vett ja süsinikdioksiidi, mis on fotosünteesi lähteaineteks. Parasiidid elavad teiste organismide kulul ning tekitavad neile kahju. Enamik parasiitseeni on mikroskoopilised, näha võib ainult nende elutegevuse jälgi. 3
korruse puitpõrandast. (http://alorents.googlepages.com/seened) Joonis 3. Majavamm 7 4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kaks levinuimat ja ökoloogiliselt olulisimat kooselu vormi on seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahel moodustav samblik ning seene ja taimejuurte sümbioosi tulemusena tekkiva seenjuur ehk mükoriisa. Mõlemat kooselu peetakse erakordselt tähtsaks eelduseks maismaa asustamisel fotosünteesivate organismide poolt. ( Hein: 2000) 4.1. Mükoriisa Mükoriisaks ehk seenejuureks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi ( joon. 4 ), kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisaseened aitavad taimedel
Sitikaseen kandub ühelt putukalt teisele kas putukate omavahelisel kokkupuutel või eoste abil. Sitikaseen saab toituda ainult elusa putuka kitiinkestast, kuid ei kahjusta peremeesorganismi. Seni on teada 1600 sitikaseene liiki. 12. Tuulepesad- esineb kaskedel. Tuulepesade teket põhjustab parasiitseen kaseluudik, mille elutegevuse tulemusena uinunud pungad puhkevad, andes ohtralt uusi võrseid. 13. Samblikud- tekivad seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahelise kooselu tulemusena. Samblikku moodustavat seent nimetatakse mükobiondiks ja rohevetikat fotobiondiks. Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. 14. Mükoriisaks ehk seenejuureks nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks
Mitokonder pärineb -proteobakterist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel amitokondriaalsetel (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri geenide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks hüdrogenosoomideks, mitosoomideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab tsüanobakteri, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset liitvetikate, punavetikate ja rohevetikate (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast. Punavetika tüüpi plastiidid on järgmistel rühmadel: neelvetikad (Cryptophyta),
Esimesed roomajad u 300 Paljasseemnetaimed (okaspuud) Esimesed imetajad u 200 Esimesed linnud u 150 Katteseemnetaimed (130-100) (õistaimed) ROOMAJAD: imetajad (200) JA linnud (150) Sümbiogenees e endosümbioosi hüpotees eukarüoodse (e päristuumse) raku tekke seletus. Mingi komas rakka neelab alla aeroobse bakteri (mis hiljem taandareneb mitokondriks) ja tsüanobakteri (mis hiljem taandareneb klorplastiks). Põhjus, mis arvatakse om see, et mitokondris ja plastiidis on oma DNA, ribosoomid, nad on ümbritsetud kahekordse membraaniga JA suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda 6. Evoutsiooni geneetilised alused: popul geneetiline struktuur, geenivool, geneetiline triiv (sh pudelikaelaefekt ja rajajaefekt). Evolutsioon toimub alati organisüsteemides, üksikindiviidid ei evolutsioneeru. Väikseim
kallis, siis suurel skaalal seda kasvatada ei saa.(Edelman) In vitro liha kasvatamine Kultuurliha saadakse loomade lihasrakkude kasvatamisega laboris. Looma embrüolt võetakse tüvirakud(teine võimalus on kasutada satelliitrakke, spetsiaalseid tüvirakke lihaskoes). Tüvirakkudest lihasrakkude saamiseks kasutatakse spetsiaalselt välja arendatud Escherichia coli baktereid, mis toodavad selleks vajalikke kasvufaktoreid. Lihasrakud kasvavad bioreaktoris lahusel, mis koosneb tsüanobakteri hüdrolüsaadist, mis on rikastatud kasvufaktorite ja vitamiinidega. Teoorias on süsteem väga lihtne, kuid tegelikult on asi palju keerukam. Et saadud liha oleks pärisliha moodi, on vaja rikastamissüsteemi, mis imiteeriks verevarustust, et saada igale rakule toitained ja hapnik. Seda oleks vaja ka jääkainete eemaldamiseks. Lisaks on vaja kasvatada ka teisi rakutüüpe, nagu rasvarakke. Kasvavat liha tuleb ka treenida, et lihas õigesti areneks
Eripind ja bakteri kuju. Näiteks kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Bakteritest on suurim eripind lameda õhukese plaadi kujulistel bakteritel. Selline on näiteks Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense, ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 µm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Seega on ta suurem, kui näiteks kingloom
Prokarüoot- eeltuumne, eukar-päristuumne EELISTAB PARTNERINA VETIKAT Vetikad on lihtsad, enamasti veega seotud päristuumsed organismid tsüaanobakterid on eeltuumsed organismid, endosümbioos (näide Geosiphon pyriforme - Nostoc kui mudelorganism endosümbioosi uurimisel), seente ja tsüanobakterite sümbionte pole õnnestunud kunstlikult tekitada küll aga toimub see looduses ühe seenliigi puhul Geosiphon pyriforme Seene–tsüanobakteri ühenduse puhul paljuneb kumbki partner eraldi ja isoleeritult üksteisest: seene eosed idanevad hüüfideks, hüüfid peavad haarama jälle mõne Nostoc koloonia mullast, ühinema nendega kasvavas seenerakus, et luua uuesti sümbioosne ühendus primaarne ja sekundaarne endosümbioos, Primaarne endosümbioos - kõik kloroplastid pärinevad ühest eellasest – kloroplastid on monofüleetiline rühm........ kõigi plastiidide ühine eellane on olnud vabalt elav tsüanobakter
Või hoopis mineraalsed moodustised? Chert – peeneteraline ränirikas settekivim (ränikivi). Apex on selle kivimi leiukoht Lääne-Austraalias Pilbaras. NB! Aastal 2015 näidati, et need fossiilid ränikivis võivad olla artefaktid. Näidati, et nad võivad olla mineraalset päritolu. Oscillatoria Tänapäevased tsüanobakteri d Ürgsetest stromatoliitidest pärit mikroobide kivistised (vasakul) ja tänapäevased niitjad tsüanobakterid (Oscillatoria) ja rohelised mitteväävlibakterid paremal. Tänapäevased niitjad rohebakterid (Chloroflexus) ja nende mikroobne matt kuumaveeallikast Mikrobioloogia I 2017 Yellowstone’i rahvuspargis
eukarüoodid geneetiliselt kimäärid, mis on arenenud astmeliselt, ,,neelates alla" sümbionte, millest arenevad organellid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid. Nendest said mitokondrid- raku jõujaamad. Tänapäevaste mitokondrite põhiroll on orgaaniliste ainete oksüdeerimine hapnikuga ja ATP süntees (hingamine). Tsüanobakteri allaneelanud promitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone. Tsüanobakteriaalsest endosümbiondist arenes välja kloroplast. Eukarüootide ripsmed ja iburid võivad olla tekkinud ektosümbiontsetest spiroheetidest. Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom, nagu bakteritel
fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. (Thiomargarita , Thioploca) 22. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Epulopiscium fishelsonii, Thiomargarita namibiensis, Chromatium oceanii Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter- Thiomargarita namibiensis. Tema ühe raku diameeter on 100-750 µm. Ta moodustab rakkude kette. Nähtav palja silmaga
26. Organellide päritolu. Mitokondriaalse genoomi päritolu: Proto-eukarüoodi ja prokarüoodi endosümbioos, geeniülekanne. Eukarüootse raku päritolu teooriad: Seeriaviisilise endosümbioosi idee, synthropic hypothesis, (kaks endosümbioosi juhust arhe + G- bakter, seejärel mt eellane), Vesiniku hüpotees, hydrogen hypothesis, (üks endosümbioosi juhus arhe + mt eellane). Plastiidide teke endosümbioosi käigus: tsüanobakteri ja eukarüoodi primaarne endosümbioos, seejärel puna-, rohe- ja liitvetikad, siis sekundaarne endosümbioos eukarüoodiga, mõnel juhul ka tertsiaarne endosümbioos, parasitism, fotosünteesivõime kaotus. 27. Eukarüootide genoomide evolutsiooni eripärad. Selgroogsete genoom on arenenud läbi ploidsuse kasvu duplikatsioonide teel: Enamik tänapäevaseid liike omavad degenereerunud polüploidiat või on polüploidsed, Selgroogsete evolutsioonis
· · Arvatakse et esimeseks pärilikkuse kandjaks oli RNA. · Panspermia- elu kandumine Maale kosmosest. · Esimesed Eukarüoodid ilmusid Maale ~ 1,7 miljardit aastat tagasi tuuma membraan võis moodustuda rakumembraani sissesopistusest. · · Endosümbioos: 1. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid ( protobakterid ) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3. Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest. · · Tõendid: 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom- rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. 2. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S),
Vanimad eukarüootide kivistised on 1,5 (võib-olla 1,71,9) miljardit aastat vanad, kuid neid ei ole võimalik kindlalt paigutada ühessegi tänapäeval elavasse rühma. Tõenäoliselt on eukarüootide rakud tekkinud endosümbioosi käigus. Kahte tüüpi organellid plastiidid ja mitokondrid pärinevad kunagi eukarüoodi poolt fagotsütoosi teel omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb -proteobakterist. Tsüanobakteri neelas (kloroplasti kujunemine) liitvetikate, punavetikate ja rohevetikate (viimasest pärinevad kõik maismaataimed) ühine eellane. Traditsiooniliselt jagati eukarüoodid eluvormi alusel seenteks, taimedeks ja loomadeks: - taimed kui päristuumsed autotroofsed organismid, - seened kui päristuumsed kehavälise seedimisega organismid, - loomad kui päristuumsed kehasisese seedimisega organismid. 21
Megasphaera suurte kerakujuliste rakkudega bakter Clostridium acetobutylicum kurikakujuliste rakkudega bakter, kes käärimisel moodustab atsetooni ja butanooli. 13. Bakterite suurus. mikroorganismidest suurimad on algloomad, seejärel rohevetikad ja pärmid. Baktereid mõõdetakse mikromeetrites. Enamiku bakterite suurus on 0,5-3 µm. On ka hiiglasi ja kääbuseid. Suured bakterid on niitjad bakterid. Niitide pikkus võib ulatuda 500µm-ni. Nt mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kuni 12mm (hästi peenikesed). Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. Thioploca (väävlipats) niitide pikkus võib ulatuda 7cm-ni. Niidid paiknevad sajakaupa ühises tupes. Jämedamad niidid (10 ja 35 µm läbimõõdus) kuuluvad kahele Thioploca liigile. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter Thiomargarita namibiensis. Suur ümar bakter (d=100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Rakus on suur
hulkraksete klaadi ehk riiki: seened, loomad ja taimed. Eukarüoodid tekkisid endosümbioosi käigus arhebakteri ja eubakteri vahel. Eukarüoodid tekkisid kõige hiljem, tõenäoliselt 2,5 miljardit aastat tagasi endosümbioosi teel mitokondri omastamisega. Seetõttu olid nad suutelised ka ellu jääma, kui samal ajal tekkis keskkonda tsüanobakterite elutegevuse käigus vaba hapnikku. Sel ajal surid hapniku toksilisuse tõttu väga paljud prokarüoodid. Plastiidi (ehk algselt tsüanobakteri) omastamine toimus tõenäoliselt hiljem kui mitokondri, ilmselt umbes 1,5 miljardit aastat tagasi. Arvatakse, et mitokondri omastamine oli ühekordne sündmus, plastiidi omastamine võis aga toimuda mitu korda (erinev eukarüoot omastas erineva plastiidieellase). 16. Miks pole Eestis eriti fossiile Kambriumi setetest? Kuid samas Ordoviitsiumist, Silurist ja Devonist on palju? Esimene hiidmanner tekkis aga juba 1,6 Gat, Rodinia 0,6 Gat, Pangea 0,3 Gat. Baltica oli
annaabi.ee 
