saada, mis see on, kuigi just see oli asjaolu, mis teda kõige rohkem naise küljes kinni hoidis. Salapära muudab asjad hoopis imelisemaks ja teinekord on paremgi, kui kõike ei teata. Tegelikult on parem isegi see, kui liiga palju ei mõelda. Teosest tuleb selgelt välja probleem inimeste liigse mõtlemisega. Kunagi oli elu väga kerge, komplikatsioonideta. See oli siis kui inimesed kõigega oma pead ei vaevanud. Ka Ravic oleks võinud oma eluga rahul olla - polnud ta ju sama troostitus olukorras kui kõik need teised emigrandid, kes kõikusid piiridel mujal Euroopas. Tal oli töö, sissetulek, suhteline turvalisus... Siiski oli õnnest puudu veel midagi. Imelik, et on tingimata vaja teise inimese poolehoidu ja armastust, teadmaks et oled siiski väärt elama. Ainult seda teadmist oli Ravicil vaja õnneks. Haakele kättemaksmine üksi poleks seda suutnud. Kogu teose õhkkond on kuidagi hall ja vihmane. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu
igapäevaseks eluks. Kõik tööd pidi tehtama kloostri jõududega. Askeetide mõtteviisi järgi on teispool patust maailmaelu ja väsitavat võitlust, segamatu ja kõikehõlmav rahu. Enne selle õndsuseni jõudmist, tuleb käia mööda pikka teed, mis on täis takistusi. Askeetlik eluviis nõuab inimeselt palju. Ta peab kogu oma füüsilise ja vaimse jõu kaalule panema. Pidevalt üksinduses elava inimese psühholoogiat vaevavad depressioon ja troostitus. See võitlus mille keskel askeedid oma iseloomu kujundavad, koosnevad paljudest erinevatest reeglitest. On hakatud seda ka metoodiliselt korraldama. Pikkamisi kujunes välja askeetlike kommete ja reeglite kompendum. Loomulikult olid mungad ka need, kes kiriklikult ette nähtud paastuaega ja teisi kombeid püüdsid täita. Et aga kiriklikud paastuajad olid enesestmõistetavad, püüdsid askeedid paastukultuuri süvendad erinevate kommetega. Söödi näiteks
Fjodor Dostojevski (1821-1881) Looming · 1856 Esimene teos kiriromaan ,,Vaesed inimesed" · ,,Teisik" · ,,Valged ööd" · 1849. aastal mõisteti surma, kuid siis otsustati ümber ning saadeti sunnitööle Siberisse. Sealt saadud kogemused olid aluseks romaanidele ,,Alandatud ja solvunud" ning ,,Märkmeid surnud majast" · 1859. aastal asus Peterburi, kus ta koos vennaga kirjutas ajakirja ,,Vremja" · 1864. aastal surid ta naine ja vend. Selles troostitus olukorras alustas ta oma kuulsaimat romaani ,,Kuritöö ja karistus" · 1866 ,,Kuritöö ja karistus" o Vene inimese ja hingelaadi ülidistus, teisalt aga realistlik romaan, mis käistleb isiksuse kõlbelist ja füüsilist kokkuvarisemist pahelises ühiskonnas o Teose peategelane jagab inimesed kaheks: harilikud inimesed ja geeniused o Kirjelduse eripära, trepp, zanr (otsi kuskilt) o Tammsaare eestindas ,,Kuritöö ja karistuse"
KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu
mõisteti 1849. aastal surma. Alles mahalaskmisel pärast surmaotsuse ettelugemist, asendati kõrgeima karistusmäär sunnitööle saatmisega. Seal valmisid romaanid ,,Alandatud ja solvatud" ning ,,Märkmeid surnud majast". Sunnitöölt vabanedes asus Dostojevski Peterburi, andes koos vennaga välja ajakirja ,,Vremja". Ta elas tormilist elu: armuseiklused, mängukirg, st tuli Dostojevskil sageli puudust taluda. Varsti surid ka tema naine ja vend. Niisuguses troostitus olukorras alustas ta oma kuulsaimat romaani. ,,Kuritöö ja karistus" on üheltpoolt vene inimese elu ja hingelaadi üldistus, teisalt aga realistlik romaan, mis käsitleb isiksuse kõlbelist ja füüsilist kokkuvarisemist pahelises ühiskonnas. Romaan osutus väga edukaks ja on seda siiamaani. Ta võttis raamatu idee kokku nii: ,,Õnn ei peitu mugavuses, õnn saadakse kannatamise hinnaga".
Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga "Vaeste-Patuste alev", milles hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola "Söekaevurite" eesti variant. Leida Kibuvitsa "Soomustüdruk" auglist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos "Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses ja nii headuse kui kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaligu tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930. Aastate memuaristika juhtautorina. K. A. Hindrey " Sündmusteta suvi" romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku
kultuurilist arengut peale asjade hakkavad kiiremini levima ka ideed ja arvamused. Niisiis kujunesid eesti rahvast laulupidude kõrval ka raudteed. Tartu renessanss Venestamine oli alanud 1880ndate keskpaiku ja juma kümne aastaga oli tema kampaanialik hoog tunduvalt raugenenud. Koolid olid endiselt venekeelsed, tartu oli endiselt Jurjev ja Ado Grenzstein kuulutas "Olevikus" eesti rahva kadumist, kuid ometigi olid selles pealtnäha üsna troostitus olukorras peidus uue edasimineku alged. 1896. aastal pani Karl August Hermann maha "Postimehe" toimetaja ameti. Tartu rahvusmeelse seltskonna liidrid panid raha kokku, ostsid lehe ära ja kutsusid selle uueks toimetajaks noore juristi, Viljandimaalt pärit Jaan Tõnissoni, kes Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehena ja ka ajakirjanikuna oli endale nime teinud kui patrioot. Tõnisson asus tegevusse ajal, kui termin "eesti separatism" oli juba sündinud ja kuberner
Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga “Vaeste-Patuste alev”, kus hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola “Söekaevurite” eesti variant. Leida Kibuvitsa “Soomustüdruk” agulist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos “Tagahoovis” – agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses. Headuse ja kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam, ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaliku tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930ndate memuaristika juhtautorina. Hindrey “ Sündmusteta suvi” – romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanižanri konventsioonidega.
Felipe II ajal maalt välja. Hispaanlastel keelati välismaa ülikoolides õppimine eranditeks olid vaid Bologna ja Rooma. Kuigi enamus hispaanlasi kartis inkvisitsiooni, kardeti veelgi rohkem ketserlust. Kuninga uueks residentsiks sai Madrid. 1563 alustati kloosterpalee El Escorial ehitamist. Kõrgaadli hoidis Felipe II õukonnast eemal, suheldes vaid kõige lähemate usaldusalustega. Kuningas armastas ise palvekirju lugeda ja neis kirjavigu parandada. Tema elu kulges troostitus üksluisuses: alati sõi ta ühtesid ja samu, täpselt samal kellaajal lauale antud roogasid; alati kandis ta ühte ja sama musta rüüd; iga päev tegi ta sama väljasõidu oma lossi rõõmutusse, inimtühja ümbruskonda. Hilisematel eluaastatel lahkus ta oma toast ainult selleks, et missat kuulata. Felipe II 14 tuhande köitelises raamatukogus leidus nii koraani väljaandeid kui Erasmuse kirju, oma maaligaleriisse kogus ta teiste hulgas ka Hieronymus Boschi töid.
annaabi.ee 
