kus praktiliselt igas suuremas külas on oma kirik. Kaart Valitseb kuum ja niiske troopiline kliima. Keskmine temperatuur on talvel 18 kraadi ja suvel 29 kraadi. Hoolimata taimestikus tooni andvate troopiliste metsade vähenemisest sõja ajal, katavad need ikka veel suure osa pindalast Taimed Puudest on kõige rohkem erinevaid mände ja suurelehiste puude liike, samuti bambust ja ronitaimi. Loomad Troopikametsades võib kohata selliseid loomi nagu elevandid, hirved, karud, tiigrid, leopardid ja mitut liiki ahvid. Rohkesti on ka roomajaid, eriti krokodille ja madusid, hulgaliselt on ka troopikalinde. Rahvusloom-Vesipühvel Rahvuslind-Loodos Riigi kõrgeim tipp Fran Si Pan, mis on 3143 meetri kõrgune, asub Hiina piiri lähedal. Vietnami pikimatel jõgedel- põhjas Hong Hal ehk Punasel jõel ja lõunas Mekongil on suudmes viljakas delta.
- varuainetega külgjuured-juuremugulad - varuainete arvel kasvab järgmisel aastal taime maapealne osa. Sellel arenevad õied ja valmivad viljad. Tõmbjuured- Juured, mis on mitmeaastastel rohttaimedel(krookusel,liiliatel,nurmenukul,jänesek apsal). -Vananedes lühenevad. -Tõmbavad talvitudes talvituva osa(sibula, risoomi) sügavamale mulda *kaitseb taime pungi sellega. Õhujuured-Juured, mis õhus,puutüvedel.(orhidee, monsteral) - vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust. - Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars. -aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. -eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad
........................................................................................................... 7 2 Kultuuri pärtolumaa Kakaopuu (Theobroma cacao) kulub haisupuuliste sugukonda nagu koolagi. Perekonnas on 22 liiki, mis kasvavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kui koola on pärit Lääne-Aafrika troopikametsadest, siis kakaopuud leidub metsikult Lõuna-Ameerika ekvaatorilähedastes troopikametsades Amazonase jõe ülemajooksul ja Orinco jõe piirkonnas Venetsuelas. Päris algselt kodupaika ei osata siiski määrata, sest indiaanlaste vana kultuuritaimena leidub teda indiaanlaste elupaikade ümbruses poolmetsikuna. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid Mehhiko indiaanlased asteegid kakaopulbrist jahedat vahutavat joovastavat jooki mida nimetati chocolatlaks. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud maisijahu, vett, vürtse, neist eriti vanilli. Kakaopuud kuliveeriti seal
küttisid ja harrastasid sporti, eriti mingit mõistatuslikku pallimängu, mida mängiti suurtel L-kujulistel väljakutel. Yucatani poolsaarel polnud kuigi palju loodusrikkusi, kuid ikkagi õnnestus maiadel oma kaupade müügiks sõlmida edukaid kaubandussidemeid. Sool oli nende üks väheseid loodusvaru ning maiad müüsid seda, samuti sokolaadi, kirevaid linnusulgi ja isegi orje, et hankida väga olulisi tarbeesemeid, nt vasktööriistu. Tihedates troopikametsades oli raske liikuda, mistõttu kaupu veeti enamasti paatidega kas siis jõgesid ületades või piki kallast liikudes. Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat). Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid). Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida.
Konventsiooni sätted. Okaapi kuulub metskaelkirjakute rühma. Ta elutseb Kongo vihmametsades väga piiratud territooriumil. Vabas looduses elavate loomade arv pole teada. Okaapi meenutab pigem sebrat, kuigi tema sugulusele kaelkirjakuga viitab isasloomadele tüüpiline tunnus: okaapil ja kaelkirjakul on mõlemal laubal tillukesed sarved, mis tegelikult nahaga kaetud luujätked. Keskkond Okaapi on päevase eluviisiga loom, kes elutseb tihedates ja raskesti ligipääsevates troopikametsades. Kuid okaapi ei ela paksus metsas, sest seal varjab okstepadrik päikesevalguse, takistades alustaimestiku kasvu, seetõttu pole okaapil tihedas metsas midagi süüa. Okaapi eelistab valgemaid kohti, soovitatavalt veekogude ligiduses paiknevaid lagendikke, kus maapinnal kasvab piisavalt rohttaimi. Samal ajal väldib okaapi pehme pinnasega soiseis piirkondi. Okaapi varvaste vahel paikevad lõhnanäärmed, mis eritavad erilist ainet, mille abil loom oma territooriumi märgistab
Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha. 4. Levik Korvõielised kasvavad kogu maakeral: eriti vormirohkelt esindatud parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed. (Jurtsev, Issain; 1969) Suhteliselt sageli kohtab neid avatud kuivades kohtades. Tihedates troopikametsades on korvõielisi vähem: seal esineb neid epifüütidena võrades. 5. Sugukonna liikide tähtsus 5.1. Kasutusviisid Korvõielistel on suur majanduslik tähtsus. Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. 5.2. Tavalisemad liigid Eestis
elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. 13. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime-, looma-, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu – segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma- kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantidega. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti on dominant üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Selle kõrval võib eristada ka kaasdominante. Tihti on dominandi nimetus antud ka ökosüsteemile=> näiteks on mänd männiku dominant. Dominant leitakse seega siis katvuse või biomassi järgi.
Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Risoom on kaetud epidermiga. Selle all asetseb koor, mille välimine kiht koosneb tugikoest. Kesksilindri keskosas paikneb säsi
Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse
Ökosüsteemi saab kirjeldada = iseloomustada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse põhjal. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime, looma, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantidega. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti on dominant üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Selle kõrval võib eristada ka kaasdominante. Tihti on dominandi nimetus antud ka ökosüsteemile» näiteks on mänd männiku dominant. Dominant leitakse seega siis katvuse või biomassi järgi.
Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse
annaabi.ee 
