seitsmeid taliolümpiamänge (Innsbruck 1976, Lake Placid 1980, Sarajevo 1984, Calgary 1988, Albertville 1992, Lillehammer 1994, Nagano 1998). Tallinnast kommenteeris aastatel 1964-1988 kaheksat olümpiat. Muid suurvõistlusi kogunes kümneid ja kümneid. 1970-1999 toimus suusatamise MM 12 korral. Uba oli platsis Strbske Plesos 1970, Falunis 1974, Lahtis 1978, Oslos 1982, Seefeldis 1985, Oberstdorfis 1987, Lahtis 1989, Val di Fiemmes 1991, Falunis 1993, Trondheimis 1997 ja Ramsaus 1999. Vahele jättis Thunder Bay 1995, kuna taastus sel ajal infarktist. Kergejõustiku seitset esimest MM-i vahendas Uba võistluslinnast: 1983 Helsingist, 1987 Roomast, 1991 Tokyost, 1993 Stuttgardist, 1995 Göteborgist, 1997 Ateenast ja 1999 Sevillast. Eesti NSV teeneline ajakirhanik (1988), Valdo Pandi nimeline publitsistikapreemia (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1998), Eesti
7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis 2006 Torinos: Kuldne medal olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuldne medal olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus 2010 Vancouveris: Hõbe medal 10 km vabastiilis Maailmameistrivõistlustel 1993 Falunis: 31. koht 10 km vabastiilis 35. koht 5 km klassikas 1995 Thunder Bays: 5. koht 5 km klassikas 20. koht 10 km vabastiilis 1997 Trondheimis: 8. koht 15 km vabastiilis 9. koht 10 km vabastiilis 28. koht 5 km klassikas 1999 Ramsaus: Hõbemedal 15 km vabasõidus Pronksmedal 30 km klassikas 6. koht 10 km vabastiilis 9. koht 5 km klassikas 2001 Lahtis: 12. koht 10 km klassikas 19. koht sprindis 41. koht 15 km klassikas 2003 Val di Fiemmes: Kuld maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis) Hõbemedal 10 km klassikas Hõbemedal 15 km klassikas (ühisstart) Pronksmedal 30 km vabastiilis 2005 Oberstdorfis:
· 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos o olümpiavõitja 15 km klassikas o 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus Maailmameistrivõistlustel · 1993 Falunis: o 15. koht 4 x 10 km teatesõidus o 31. koht 30 km klassikas o 49. koht 10 km klassikas o 57. koht 15 km jälitussõidus · 1995 Thunder Bay's: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 30. koht 30 km klassikas · 1997 Trondheimis: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 32. koht 10 km klassikas o 39. koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: o hõbemedal 50 km klassikas o 14. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: o maailmameister 30 km klassikas o 7. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2003 Val di Fiemmes: o 4. koht 30 km klassika ühisstardist o 8
koht 4 x 10 km teatesõidus · 31. koht 30 km klassikas · 49. koht 10 km klassikas 2001 Lahtis: 1995 Thunder Bay's: · 1. koht 30 km klassikas · 5. koht 50 km klassikas · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 30. koht 30 km klassikas 2003 Val di Fiemmes: 1997 Trondheimis: · 4. koht 30 km klassika ühisstardist · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 8. koht 15 km klassikas · 32. koht 10 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 39. koht 50 km klassikas 2005 Oberstdorfis: 1999 Ramsaus: · 4. koht 50 km klassikas · 2
Olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas 9. koht 4×10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängud Itaalia Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8. koht 4×10 km teatesõidus 2010. aasta taliolümpiamängud Kanada Vancouveris 6. koht 50 km ühisstardist klassikasõidus Maailmameistrivõistlused 1993 Rootsi Falunis: 15. koht 4×10 km teatesõidus 1995 Kanada Thunder Bays: 11. koht 4×10 km teatesõidus 1997 Norra Trondheimis: 11. koht 4×10 km teatesõidus 1999 Austria Ramsaus: hõbemedal 50 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2001 Soome Lahtis: Maailmameister 30 km klassikas 5.koht 15 km klassikas 7. koht 4×10 km teatesõidus 2003 Itaalia Val di Fiemmes: 4. koht 30 km klassika ühisstardist 8. koht 15 km klassikas 8. koht 4×10 km teatesõidus 2005 Saksamaa Oberstdorfis: 4. koht 50 km klassikas 9. koht 4×10 km teatesõidus 2009 Tsehhi Liberecis:
2006. aastal taliolümpiamängudel (Torinos) · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL · 1993 Falunis: o 15. koht 4 x 10 km teatesõidus o 31. koht 30 km klassikas o 49. koht 10 km klassikas o 57. koht 15 km jälitussõidus · 1995 Thunder Bay's: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 30. koht 30 km klassikas · 1997 Trondheimis: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 32. koht 10 km klassikas o 39. koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: o hõbemedal 50 km klassikas o 14. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: o maailmameister 30 km klassikas o 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 5.koht 2001.aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel 15 km klassikas eraldistardist
õpingutele. Munthe jaoks vajalik ''dekoratiivne läbilöök'' toimus Musta ja Valge Väljapanekul Christianias (Oslos) 1893. aastal kus ta pani välja üksteist ´´Norra folklooril põhinevat fantaasiat'', näiteks ''Veretorn'' (1891-92), ''Trollide maa'' (1892) ning ''Kosijad'' (1892), edu saavutati ka teistel ülemaailmsetel näitustel. Need akvarellmaalid tegi tema naine Sigurn esmalt seinavaipadeks, hiljem pandi need välja Dekoratiivkunstimuuseoumi Trondheimis 1898. aastal. Munthe ütles oma loomingu kohta, et inspiratsioon niinimetatud Muinasjututujule tuli kolmest allikast: vanad Norra mustrid ja kangatekstiilid, lapselik kujutlusvõime ja iidsed jutustused mis tulid enne folkloorijutte; ''Hea aeg, kui Trollid polnud heasüdamlikul teel kunagi rumalad nad olid kavalad Jotused ajal mil kõik oli raud ja veri ning palju hirmsam.'' Muinasjututujud võeti eriti hästi vastu Stockholmis 1894. aastal. Ilmselt oli selleks
veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses (hõbe ja sinirebane). Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru. Maismaaliiklust takistavad oluliselt mägine maastik ja kaugele maismaasse ulatuvad fjordid, seetõttu on ka siseliikluses esikohal meretransport. Peamised sadamad asuvad Oslos, Narvikis, Stavangeris ja Trondheimis. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Lennukid kuuluvad Põhjamaade ühisele lennukompaniile SAS. Suurim on Oslo lähedal asuv Fornebus. Väliskaubanduse osa on Norra majanduses suur. Väljaveos väheneb kala, kalasaaduste ja puidutoodete osatähtsus ning suureneb nafta, naftasaaduste, gaasi ja masinate osa. Peamised väljaveokaubad on nafta, maagaas, masinad, seadmed,
Eestist üksnes Lehtla. 2009. aasta maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid Lõuna-Koreas Pyeongchangis. Ta osales viiel alal. Tavadistantsil (15 km) jäi ta 66. kohale, sprindis oli ta parima eestlasena 28. ja jälitussõidus langes 42. kohale. Teatesõidus läbis ta avavahetuse ja tegi kõigest 1 möödalasu, Eesti koht oli 14. Segateatesõidus oli ta samuti avavahetuses, Eesti sai 13. koha. Maailma karikasarjas tuli Lehtla esimest korda 30 parema sekka viimasel MK- etapil Norras Trondheimis, kus ta sprindis oli parima eestlasena 27. ja jälitussõidus tõusis 25. kohale. Maailma karika kokkuvõttes oli ta 66. Olümpiahooaeg ei alanud Lehtlale hästi. MK-etapil tuli ta enne olümpiat vaid korra individuaalselt 50 parema sekka. 2010. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos osales ta kolmel distantsil. Tavadistantsil oli ta 45. Sprindis jäi ta 64. kohale ega pääsenud jälitussõitu. Teatesõidus oli Lehtla
Viikingiajast alles jäänud orjapidamine kadus keskaja kõrgperioodil. Sellel ajajärgul nihkus Norra poliitiline raskuspunkt edelast Oslo fjordi ümbritsevatesse piirkondadesse. 13. sajandil, kuningas Haakon V valitsemisajal, sai Oslost Norra pealinn. Enne oli see koht olnud vaid tähtsusetu majade kogum Oslo fjordi sügavaimates soppides. Kui must surm 1350. aastal Norrasse jõudis, elas linnakeses väidetavalt kuni 2000 inimest. Samal ajal oli Bergeni elanike arv 7000 ja Trondheimis 3000. Norra võttis omaks ristiusku väga kaua ligi kakssada aastat. See oli kristliku Euroopaga suhtlemise (sidemed olid nii kaubanduslikud kui ka viikingiretkedel loodud) loomulik tulemus. Inglismaa, Saksamaa ja Taani kirikute misjonärid üritasid vähendada rahva usku Põhjala jumalatesse. See areng kulmineerus kolme misjonärist kuninga valitsemisega Haakon Hea, Olaf Trygvasson ja Olaf Haraldsson (Olaf Paks). Joonas Laanela 9b
Norra kliima Norra riigi pikkuse tõttu on väga keeruline anda lühiülevaadet Norra metsadest ja kliimast. Tema pikkus ületab ligi 2 tuhat kilomeetrit. Selline kuju mõjutab riigi looduse tingimusi äärmiselt palju. Metsapiir Bergeni läheduses on ligikaudu 600 meetrit merepinnast ning langeb peaaegu merepinnani kaugesse põhja. Kasvuperiood varieerub riigi pikkuse tõttu samamoodi. Päevade arv keskmise temperatuuriga üle 6° C Oslo piirkonnas on 176,Trondheimis 115 päeva ning Kirkenes 90 päeva. Bergeni lähedal, kus Golfi hoovus mõjutab rannikut,on kasvuperiood pikim ehk 194 päeva. 3 Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990. Norra mets Üle 50% riigi pindalast on mägine ja see on puude kasvuks sobimatu. Hoolimata mägisest loodusest on Norra metsasus 20% kogupindalast. 37% on metsad ja teised puudega kaetud
„Vihmamees” ja Jacobsi & Casey muusikali „Grease”. Neile lisandus 2014 aasta oktoobris Webberi „Ooperifantoom”. Malviusele on antud kunstiliste saavutuste eest 13 auhinda, neist kaks aasta parima lavastaja tiitlit Eestis. 5 Peaosatäitjad Stephen Hansen(Ooperifantoom) Stephen Hansen on Norra näitleja ja laulja. Tema debüütrolliks oli Jeesus rock-ooperis „Jesus Christ Superstar“ Trondheimis Trøndelag Teater'is. See on roll, mida ta on mänginud üle 776 korra. Stephen on laulnud ka Quasimodo rolli muusikalis „Jumalaema kiriku kellamees” Norra Rahvusooperis. Stephen on eesti publikule tuttav juba 2004. aastast, mil ta kehastas Vanemuise teatri suvelavastuses „Jesus Christ Superstar“ Jeesust. Ta on osalenud ka Vanemuise muusikalikontsertide sarjas „Memory“, kontserttantsulavastuses „Thank You for the Music“ – „Tribute to
Hõbemedal 50 km klassikas 9.koht 4x10 km teatesõidus 2006.aasta taliolümpiamängud Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8.koht 4x10 km teatesõidus 2010.aasta taliolümpiamängud Vancouveris 6.koht 50 km ühisstardist klassikasõidus MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL 1993.aastal Falunis 15.koht 4x10 km teatesõidus 31.koht 30 km klassikas 49.koht 10 km klassikas 57.koht 15 km jälitussõidus 1995.aastal Thunder Bays 11.koht 4x10 teatesõidus 30.koht 30 km klassikas 1997.aastal Trondheimis 11.koht 4x10 km teatesõidus 32.koht 10 km klassikas 39.koht 50 km klassikas 1999.aastal Ramsaus Hõbemedal 50 km klassikas 14.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 2001.aastal Lahtis Maailmameister 30 km klassikas 7.koht 4x10 km teatesõidus 5.koht 2001.aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel 15 km klassikas eraldistardist 2003.aastal Val di Femmes 4.koht 30 km klassikas ühisstardist 8.koht 15 km klassikas 8.koht 4x10 km teatesõidus 2005.aastal Oberstdorfis 4
koht 4 x 10 km teatesõidus · 2006. aasta taliolümpiamängud - Torinos · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus Maailmameistrivõistlustel · 1993 Falunis: · 15. koht 4 x 10 km teatesõidus · 31. koht 30 km klassikas · 49. koht 10 km klassikas · 57. koht 15 km jälitussõidus · 1995 Thunder Bay's: · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 30. koht 30 km klassikas · 1997 Trondheimis: · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 32. koht 10 km klassikas · 39. koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: · hõbemedal 50 km klassikas · 14. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2003 Val di Fiemmes: · 4. koht 30 km klassika ühisstardist · 8. koht 15 km klassikas · 8
ajas sama kaugele kui norra keelelgi. Tänu immigrantidele ja põgenikele, kelle emakeel ei ole norra keel, on hetkel Norra algkoolides esindatud ligi 110 erinevat emakeelt. Inglise keel on tänapäeva Norras kõige olulisem rahvusvahelise suhtlemise keel, järgnevad saksa ja prantsuse keel. Umbes 4000 kuulmishäiretega inimest kasutab norra viipekeelt. Seda on kahes põhilises versioonis, mis pärinevad Norra vanimatest kurtide koolidest Oslos ja Trondheimis. 16 10. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda, et sain teada palju kasulikku informatsiooni, mida ma ennem ei teadnud. Õppisin tundma Norra riigi ajalugu. Norras asuvad ilusad fjordid, mis on miljonite aastate eest liikunud liustike uuristatud sügavad lahed või väinad. Üks huvitav asi, mida ma ennem ei teadnud on see, et Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga. Sain teada, milline on sealne kliima ja pinnamood. Õppisin
panteonis või Islandil, kus tegutses seadusandlusega tegelev kaheteistkümnepealine kohus. Sellegipoolest on keeruline öelda, missugune jumal tegeles millega. Nende töökirjeldused ja võimed ei jagune selgelt ning tundub tõenäoline, et viikingite ,,panteon" on viimase aja väljamõeldis. Viikingieelsetel aegadel olid erinevatel küladel, hõimudel ja peredel kindlad jumalad ning igaüks pidas oma jumalat võimsaimaks. Odin oli eriti levinud Taanis, Rootsis ja Norras Trondheimis, jättes välivaatlejatele mulje, et ta on tähtsaim jumal. Thori austati igal pool mujal Norras ja samuti Islandil, mis tegi ta panteonis tähtsaks jumalaks, samaväärseks Odini või tema armastatud pojaga. Odini ja Thori jumaldajateks olid viikingid, kes seilasid välismaale. Kohanimed ja esemed viitavad sellele, et paljud varajased jumalad jäid Thori ja Odini austajate poolt nendele alla. Viikingite mütoloogias on näiteks vanemad, erru läinud
esindajatele. 19. saj. algul tegutsenud arhitekti K: F: Hanseni (1756 - 1845 ) arhitektuurses loomingus (Christiansborgi lossi kirik, 1810. aa.; Raekoda / praegune kohtuhoone, 1816 ) domineerivad lihtsad geomeetrilised mahud, mida ilmestab suhteliselt tagasihoidlik lihtne dekoor. Norrasse jõudis klassitsistlik stiil 18. saj. lõpul, umbes samal ajal, kui algas liikumine maa iseseisvuse eest. Varaklassitsistlikest hoonetest võiks nimetada Trondheimis paiknevat kuningaresidentsi ( 1774 - 78 ), mille kõrge kivikatus ja vertikaalsed laudseinad reedavad kohalikke mõjusid. 19. saj. algul kasvas nõudmine esindusliku ehituskunsti järele. Uuest pealinnast Christianiast ( Oslo ) pidi kujunema " metropol ", kuhu kavandati ka kuninga ( Norrat valitses tollal Rootsiga ühine kuningas Karl XVI Johan ) residents. Kuningalossi ( 1824 - 48 )projekteeris Taanist pärit sõjaväeinsener H. D. F
annaabi.ee 
