lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon · sise- ja lõpukaota sõnad · kõne- ja lausekujundi
ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest). Viis on lihtne lühike grupiviis. 2) Riimilises rahvalaulus leidub neljajalgse trohheuse kõrval daktülit. Algriim ei kuulu vältimatute vormitunnuste hulka, võib olla paaris- või ristriime, mees- ja naisriimi. Meloodia on mitmekesine, lauludes leidub kirjanduse mõjusid. Regivärsis domineerib lüürika (töö-, orjus-, tavandilaulud jne.). Lüro-eepika on laulud, kus leidub lisaks sündmuste kirjeldamisele isiklikke mõõteavaldusi. ·
Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest). Viis on lihtne lühike grupiviis. 2) Riimilises rahvalaulus leidub neljajalgse trohheuse kõrval daktülit. Algriim ei kuulu vältimatute vormitunnuste hulka, võib olla paaris- või ristriime, mees- ja naisriimi. Meloodia on mitmekesine, lauludes leidub kirjanduse mõjusid. Regivärsis domineerib lüürika (töö-, orjus-, tavandilaulud jne.). Lüro-eepika on laulud, kus leidub lisaks sündmuste kirjeldamisele isiklikke mõõteavaldusi. 2. Lüürika ja lüro-eepika Erinevus lüürika ja eepika vahel seisneb oluliselt nende sisus, osalt küll vormiski
tema olemus. Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Rõhuline värsisüsteem rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. Siiski võib rõhulisi mõõte vastavalt kallakule nimetada trohheuse-, jambi-, amfibrahhi-, või anapesti-laadseteks. Vältelised värsisüsteemid vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijalad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri
1. 2. 3. 4. / / / / / on viisikjamb 1. 2. 3. 4. 5. x --> rõhuline silp puudub! kaksik-! kolmik-! nelik-! ! viisik- ! kuuik-!! seitsmik- Rõhuline värsisüsteem RÕHULISED ehk aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste siliarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. Siiski võib rõhulisi mõõte vastavalt kallakule nimetada trohheuse-, jambi-, daktüli-, amfibrahhi- või anapesti- laadseteks. (x-värsirõhuline y- värsirõhutu silp) ! ! ! ! ! ! ! 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. A-levi poi-sid män-gi-sid mar-jast! ! x y y x y x y y x y kraa-vi kal-dal. "Jõu-du sek-ka!"!! ! x y x y x y x y kos-tab kor-ra-gra ka-re hääl...! ! ! x y x y y x y x Jõu-du tar-vis!... Võ-ta ka is-tet! ! ! x y x y x y y x y Salmis ilmneb 4 värsirõhku ja valdab trohheuse-laadne mõõt daktülilise ees: värsimõõduks neliktrohheiid.
reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare)
reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare)
Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE (silbilis-rõhuline, silbilis-välteline, vältelis-silbilis- rõhuline) PROSOODILINE (välteline, rõhuline, rõhulis-välteline) Rõhuline - ehk aktsendiline, sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, aga värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-,daktüli-anapesti-,amfibrahhilaadsed. Välteline pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis-rõhuline v. Vältelis-siilbilis-rõhuline. SILBILINE värsside kindel silbiarv, nt Jaapani süllaabika: haiku 5+7+5 (isloomustab lakoonilisus ja assotsiatiivsus, sisaldab
annaabi.ee 
