o m. flexor hallucis longus (suur varvas) · Varvaste ekstensiooni interfalangeaalsetes liigestes teostavad lihased o M. extensor digitorum brevis (2.-4. varvas) o M. extensor hallucis longus (suur varvas) o M. extensor digitorum longus o Mm. Lumbricales pedis (2.-5. varvas) o m. flexor figitorum brevis ALAJÄSEMETE LIHASED M. ILIOPSOAS M. PSOAS MAJOR · ALGAB o T12-L5 anteromediaalselt · KINNITUB o Trochanter minor M. ILIACUS · ALGAB o Fossa iliaca · KINNITUB o Trochanter minor M. GLUTEUS MAXIMUS · ALGAB o Crista iliaca tagumine pind o Os sacrum o Os coccygis · KINNITUB o Tractus iliotibialiis o Tuberositas glutea M. GLUTEUS MEDIUS · ALGAB o Allpool crista iliaca'lt · KINNITUB o Trochanter major M. GLUTEUS MINIMUS · ALGAB o Os ilium'i tagumise pinna keskmiselt osalt · KINNITUB
e eesmiselt ja külgmiselt pinnalt Vaagnavöötme eesmine (1 tk) ja tagumised lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. iliopsoas: -lülisam- trochanter -reie fleksioon -puusaliiges ja plexus -m. psoas major mas (T12-L5) minor -vaagna ette kallutus lülidevahe- lumbalis -m. iliacus -fossa iliaca liigesed (SPRINTERI- -kere lat.fleksioon - puusaliiges LIHAS) -ülemine osa lülisamba
vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le funktsioon – ainus sääre sirutaja ! M. iliopsoas osad ja alguskoht – m. psoas major (processus costalis’est kõikide nimmelülidelt; viimase rinna- ja kõikide nimmelülide kehadelt ja lülivahediskidelt), m. iliacus(fossa iliaca->trochanter minor) kinnituskoht – trochanter minor ! M. biceps brachii a) kaks osa, nende alguskoht – caput longum – tuberculum supraglenoidale´lt, caput breve – processus coracoideuse´lt b) kinnitub – tuberositas radii c) Toime õlaliigesele M. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole d) Toime künnarliigesele m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! m. triceps brachii a) Osad ja algab: caput longum – tuberculum infraglenoidale
f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus gluteus minimus o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon Musculus gluteus medius o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon (siserotatsioon, anteversioon, välisrotatsioon, retroversio) Musculus gluteus maximus o: ala ossis iili (tagapool linea glutea posterior) + fascia thoracolumablis + os sacrum i: tuberositas glutea + tractus iliotibialis
(processus spinosus), küljele lähtub ristijätke (processus transversus). Ülespoole lähtub ülemine liigesjätke (processus artucularis superior) ja allapoole lähtub alumine liigesjätke (processus articularis inferior). 7 KAELALÜLI (aukudega) 12 RINNALÜLI (aukudeta, alumine jätke on peenem) 5 NIMMELÜLI (kõige suuremad) REIELUU (femur) (peas) Reieluupea (caput femoris). Reieluu kaela (collum femoris) kõrval on suur pöörel (trochanter major), mille tagaküljel on pöörlaauk (fossa trochanterica) ja väike pöörel (trochanter minor). Pöörlaid ühendab ees pöörlatevahejoon (linea intertrochanterica), taga pöörlatevahehari (crista intertrochanterica). Reieluu keha (corpus femoris) pinnal kulgeb karejoon (linea aspera). Suure pöörla all asub tuharalihasmine körpus (tuberositas glutea). Õnnalmine pind (facies poplitea). Reieluu alumisel osal on keskmine ja külgmine põnt (condylus medalis et lateralis),
M. abductor pollicis brevis Keskmine e. mediaalne rühm (ka hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) M. opponens digiti minimi M. flexor digiti minimi M. abductor digiti minimi M. palmaris brevis Alajäseme lihased. Vaagnavöötme lihased. Vahelmine rühm. M. iliopsoas:2osa (algavad eraldi, ühinevad lig. inguinale all lacuna musculorumis): M. psoas major: o. vertebrae lumbales; M. iliacus: o. fossa iliaca; i. trochanter minor; f. a) reie antefleksioon (kiire ja tugev "sprinterilihas"!), b) seismisel hoiab keha puusaliigesest tahapoole kaldumast. M. psoas minor: inimesel vähetähtis, sageli puudub! (o. vertebrae Th12 L1; i. fascia iliaca; f. fastsia pingutamine). Tagumine rühm. M. gluteus minimus: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja inferior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon M. gluteus medius: o
1. Põndaülese augu asemel Lateraalne põndaülen millest mediaalselt jääb Mediaalne põndaülene 1. Suur pöörel jagunenud Kraniaalseks ja (Tuberositas supracondylaris: lateralis et medialis). Kaudaalseks osaks (Pars: cranialis et caudalis). 2. distaalses otsas seesamluud: kaks sääremarja Kolmas pöörel (Trochanter tertius). seesamluud (ossa sesamoidea musculi gastroc Õndlalihase kõõluses Õndlalihase-seesamluu sesamoideum musculi poplitei). NA NA Lateraalne vasarik on sääreluuga kokku kasvanud
3. Putuka rindmik Rindmik (thorax) koosneb kolmest lülist: ees-, kesk- ja tagarindmik - prothorax, mesothorax, metathorax. Iga segment jaotub: selgmine osa = notum; külgmine osa = pleuron; kõhtmine osa = sternum. Joon. 6. Putuka rindmikulüli ristlõige: 1 – seljalooge e tergiit (tergum), 2 – küljelooked (pleurae) ja kõhulooge e sterniit (sternum). *Jalad Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jalgu (pedes). Jalad koosnevad järgmistest lülidest: puus (coxa), pöörel (trochanter), reis (femur) ja säär (tibia), millele omakorda kinnitub mitmelüliline käpp (tarsus). Kannus – spur ja küünised – ungues. Korjejalg mesilastel - III jalapaar. Säärel suirakorvike, I käpalülil nn hari. Kopulatsioonijalg Puhastusjalg Ronijalg *Tiivad Kesk- ja tagarindmikule kinnituvad tiibadega putukatel ka tiivad (alae). Tiibade ehitus on mitmesugune. Mardikaliste eestiivad on kõva kitiinse kattega kattetiivad, tagatiivad on kilejad lennutiivad
annaabi.ee 
