Me räägime, et eksisteerivad mingid asjad, aga need asjad eksisteerivad maailmas, kus räägitakse nendest asjadest. Kui ma ütlen millegi kohta, et see on aktuaalne, siis sellega öeldakse, et see on osa sellest maailmast – maailmast, kus mina(rääkija) on. Maailma-analüüs on siis selline, et kui öelda, et miski on aktuaalne, siis sellega öeldakse, et see miski on ruumis-ajaliselt seotud minuga(rääkijaga). Ma tean, et ma olen aktuaaln(triviaalne tähenduse küsimus): ma tean triviaalselt, et ma olen osa sellest maailmast, milles ma olen. Teadmine, et ma olen aktuaalne, on siis analoogne teadmisele, et ma olen siin, mis on samuti triviaalne, analüütiline teadmine. Ma tean, triviaalselt, et ma asun siin, kuhu ma(rääkija) on asendatud – aktuaalne olemine ja siin olemine. Aktuaalne on relatiivne asjaolu. Mitte ükski maailm pole täielikult aktuaalne. Iga maailm on aktuaalselt relatiivne iseendaga ja selle elanikele. Mitteaktuaalne on relatiivne teistele
dialektikat, millega ,,probleem" lahendada. Testamendi näol peaks tegu olema enam-vähem algupäraga, sest vastasel juhul kaotaks Piibel oma põhiväärtuse kirjasõna. Mida tähendab, et Jumal pole teinud surma kui ilmeksimatu faktina surm ju eksisteerib?! Ka ilma jumalata. Kuid kes siis tegi surma? Tegelikult polegi Jumal usklikele surma välja käinud. Jumal andvat meile hoopis igavese elu. Ainult tingimusel kui sa oled selle nö välja teeninud e triviaalselt usklikega on asi JOKK. Minu ja ilmselt ka paljude teistega nii lihtsalt asi ei lähe. Mina mädanen kirstus (Hitchskocki versiooni kohaselt ja ka füsiognoomiast lähtudes) ja siis lendab mu hing kuhugi ürgenergiasse (vähemalt hetkel kaldun seda versiooni eelistama). Kuid miks Piibel nii julmalt paradokse levitab? Ja kes, põrgu päralt, mõtles välja surma? Inimene on ju vahepeal edasi arenenud. Kuid ega Testamendi loojad polnud siis
äärseid külasid. Tema keel on suurepärane plastiline, värske, väljendusrikas ja omapärane. Mitte alati ei alistu see keel surnud grammatikareeglitele, kuid on alati elav ja varjundirikas. See on selline keel, mis tavaliselt kutsub esile andetute toimetajate meelepaha, kes tahavad, et teos oleks kirjutatud hingetult, värvitult ja poleeritult. Ega siis Repin asjata olnud nii vaimustatud Gogoli keelest ja olnud päri Majakovski novaatorliku keelega. Kuni vanaduspäevini vihkas ta triviaalselt sileda ,,literatuurse" stiili puisust ja kahvatust. Ise eelistas ta kirjutada ,,barbaalselt metsikult", ,,sküütlikult", ega püüdnud kunagi saavutada nõndanimetatud ,,head stiili". On iseloomulik, et seal, kus Repinil ilmneb ,,hea stiil", langeb tema kirjanduslik andekus. Oma ,,barbaarse stiiliga" oskas ta väljendendada selliseid peeni mõtteid ja tundeid, et kohati võiksid talle kadedad olla isegi professionalsed sõnameistrid.
Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM. PROM ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP. EEPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutus toimub elektriliselt millisekundiga). Sõlmedes on MOP, kirjutamine ja kustutamine käib püsielektronidega MOP kaudu. 27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks. Idee on realiseerida triviaalselt kombinatsioon-loogika lülitus tabeliga esitatud funktsiooni järgi. 28.Mis on jadaloogika? Olekud? Uus olek = funktsioon vanast olekust. y = f {x 1,x2,x3,...,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32
ja mindi lähemalt uurima mis toimub, Nagu näha oli Jürka siin talitsenud nagu oma maja juureski, keegi talle vastu ei suutnud seista ja mehed langesid nagu lehed sügisel. Oleks Ants ise seda pealtnäinud oleks ta võrdlemisis rahul, sest tule vastu on tal kindlustus ja uusi, moodsamaid hooneid on tarvis vaja, Anst oleks ka pareminin organiseerinud kaitse olles läbi ja lõhki ühiskondlik inimene sha preagu lebas ta teadvuseta murul ja seega ilma mingi plaanite tormati triviaalselt Jürkale kalla,e saadeti ka hoovi koerad kes kurikaga said ning viimases pingutuse lasti lahti härg kuid selle kaela Jürka murdis nagu oleks see käkkitegu. Samal ajal oli kuid ka tekkinud hulk inimesi kes hoitsi pöialt Jürkale olles ka ise karistamatult saanud Antsu koertest pureda. Naistes küttis see kirgi ja ainuke asi mis neid peatas oma käsi ümber Jürka viskama oli fakt, et mees liikus ühest kohast
Vastuseks ütleme, et loogika alustab teadlikult triviaalsustest, ning mida triviaalsematest, seda parem: nende õigsuse suhtes ei teki kellelgi mingeid kahtlusi. Oluline on, et loogika ei jää triviaalsuste juurde pidama, vaid näitab, kuidas neist konstrueerida üha keerulisemaid ja sisukamaid väiteid. Viimaste õigsus on sageli kõike muud kui triviaalne (tegu võib olla näiteks keeruliste teoreemidega matemaatikas), aga iga üksik samm tema konstruktsioonis on triviaalselt arusaadav ja õige. 1.6.1 Sugulussidemed Võtame esimeseks näitevaldkonnaks sugulussidemete kontrollimise ülesande. Et midagi kontrollida, peab meil kõigepealt olema kuskilt võtta andmebaas, kus hulga inimeste jaoks kirjas, kes on tema ema ja kes on isa. Sellise andmebaasi saab kirja panna kui suure väite stiilis ``Leena Tammik on Jaan Tammiku ema ja Mihkel Tammik on Jaan Tammiku isa ja Jaan Tammik on Mart Tammiku isa ja Maia Kask on Ants Kase ema ja Mihkel Tammik on Ants Kase isa ja ..
Kõik muutub kahtlaseks ja kõneleja positsioon samuti. Krulli kujunemises Eesti autorites on Üdil suur osa. Krull ütleb, et mingid kirjandusloolist loogikat arvestades pole Üdi tulek vältimatu. Krull räägib saatesõnas sellest, et Üdi luule esindab horisontaalsele tasapinnale asetatud kultuuri. Toob paralleele massikultuuri pealetulekuga 70ndatel. Paralleelid asjakohased, aga neid ei peaks triviaalselt mõistma. Neil on seos, aga pole üks ja seesama asi. Nii on Runneli luule nt massikultuursem. Üdil midagi, mis teda nii kergesti massidesse ei lase. Ainulaadne luuletehnika. Seda võiks lihtsalt kirjeldada kui pinget vormi ja sisu vahel. Range silmilisrõhuline vorm domineerib. Range vormi sees tulevad sisse ootamatu pausid-katkestused, järsud mõttepöörded. Hakkavad osalised haakumised toimuma: kõlahaakumised
tegijate seisukohalt selles, et erinevate l¨ahteallikate seletused lahknevad ning puudub toimetajapoolsele traditsioonile p~ohinev seisukoht. Kaks- keelseid m¨argis~onastikke eksisteerib veel piisavalt v¨ahe ning morfoloogi- liste seletuste kaasamine tooks enesega kaasa tegijapoolse t¨aiendava riski. Kanji leksikograafilise problemaatika esitamiseks olen valinud kolm m¨ar- ki () p~ohim~ottel, et nende erinevad t¨ahendused oleksid (kirjutaja arvates) suhteliselt mitte-triviaalselt seostatavad. Kasutatud morfoloogi- lised seletused olen v~otnud S. Shirakawa esitusest [ 94] (m¨argitud algt¨ahenduseks), vasakus veerus toodud t¨ahendused koos esitusj¨arjestusega p¨arinevad jaapanikeelsest m¨argis~onastikust [ 94], parempoolsed ing- lisekeelsest [Halpern 90]. L¨ahtun eeldusest, et Shirakawa morfoloogia on antud kontekstis mitte vaidlustatav ning p¨ uu ¨an vaadata selle v~oimalusi
annaabi.ee 
