Trilobiidid asustasid ürgmere erinevaid ökonisse, paljudel liikidel olid hästi arenenud meeleelundid, eriti liitsilmad, mis sarnanevad putukasilmadele. Trilobiitide suurus jääb enamasti 1-10 cm vahele, kuid maailmast on teada ka ligi 1 meetri pikkuseks kasvanud liike. Pilkupüüdva kuju tõttu on trilobiitide fossiilid paleontoloogiahuvilistele ihaldusväärseks kogumisobjektiks. Vanimad trilobiidid on teada Alam-Kambriumist, Permi lõpuks surid nad välja. Kokku tuntakse trilobiite umbes 1500 perekonda, Eestist on teada ligi 100 perekonda enam kui 450 erineva liigiga. Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides on trilobiidid küllaltki tavalised fossiilid, üksikud leiud on teada ka Kambriumi kivimitest. Enamasti leiame trilobiite üksikute osadena (eriti peakilpe ja sabakilpe), terviklikult säilunud eksemplarid on haruldased ning omavad suurt teaduslikku väärtust.
teised organismid. Taimestikus olid ülekaalus merevetikad. Trilobiidid Trilobiit (Huntonia Lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass; lingulifer.) Trilobiidid arenesid ühistest esivanematest putukate, vähkide, ämblike ja hulkjalgsetega ning elasid vanaaegkonna meredes umbes 550 - 220 miljonit aastat tagasi. Enamik trilobiite olid 3 - 10 cm pikkused lamedad loomad, kelle keha selgmist poolt kattis kitiinist ja mineraalainest kilp, kõhupool oli kaetud vaid pehme kilega. Kilp jaotus seljal keskmiseks teljeosaks ja lamedamateks küljeosadeks. Trilobiitide keha koosnes lülidest. Igale lülile kinnitus paar ühesuguseid jalgu. Nad elasid madalates rannikumere vetes, kus olid mitme ajastu vältel valitsevaks loomarühmaks. Tänan tähelepanu eest!
(1,2) Joonis 1. 1) Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass. Trilobiidid olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka. Trilobiidid tekkisid Kambriumi ajastul ning surid lõplikult välja Permi lõpus 250 Ma. Välisskeleti olemasolu ning merelise eluviisi tõttu on säilinud väga palju trilobiitide kivistisi. Tänapäevaks on teada umbes 15 000 liiki trilobiite. Ka Eesti Paleosoikumi vanusega settekivimeis on rohkelt trilobiitide kivistisi (1, 2) 2) Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond. Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki. Keelikloomade järel on okasnahksed liigirikkuse poolest teine rühm teissuuseid. Okasnahkseile on ainuomane tsöloomist tekkinud hiljuse- ehk
Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku ehk biota iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, arheotsüaadid, brahhiopoodid, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka
Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Trilobiidid on Paleosoikumi ehk Vananaegkonna (Kambriumist kuni Permini) madalmeredes elanud lülijalgsete klass. Tuntakse umbes 10 000 liiki (1500-2000 perekonda). Enamus trilobiite olid väikesed (3-10 cm pikkused) lamedad loomad, kelle keha kattis 3 pikiosaks (kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv kitiinkest, mis koosnes peakilbist lülilisest kereosast ja sabakilbist. Peakilbi seljapoolel oli 2 liitsilma, mille kuju oli liigiti erinev. Kõhupoolele kinnitusid tundlad, nendest tagapool kaheharulised jäsemed . Pelaagilised trilobiidid sõid mikroplanktonit, põhjatrilobiidid mudaorganisme. Suure levila tõttu, eriti Kambriumis ja
aleuriit ja aleuriit savid (maalihked). Kambriumi lõpuks kujunesid meie territooriumil taas välja maismaalised tingimused. Avamusalad P-E rannikul ja ja klindiesisel alal. Kambriumi kihistust paljandub Põhja-E paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides Lontova savi (Kunda, Viimsti), Lükati aleuriidi ja savi kompleks (Pirita ürgorg) ning Tiskre hele aleuriit (Kakumäe, Tiskre jt). Kivististe hulgast on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, trilobiite ja lukuta brahhiopoode; samuti mitmesuguseid bioglüüfe – selgroogsete org elutegevuse jälgi. St, et kambriumis hakkas sedimentatsiooniprotsessis rolli etendama ka biogeenne faktor. Ilmusid ka skeletti moodustavad organismid (alguses kitiinkest, hiljem P’st ja siis CO). TÄHTSUS: Lontova ja Lükati kihistu savid, mida kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris peamiselt drenaazitorude valmistamiseks ning Kundas tsemendi toorainena
Paleobalti meri asus sel ajal ekvaatorilähedases piirkonnas ja selles moodustusid soojaveelistes tingimustes korallrifid, mille säilmed biohermide näol ulatuvad Lääne-Eestit üle Muhu ja Saaremaa Gotlandi saareni Rootsis (I.Arold, 1987) Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist.
Kambriumi kivistisi on ka Eestis (on ka Vendi omi, aga need ei paljandu), levisid Põhjarannikul, klindi alumises osas )nt. Valaste joa alumine osa, Ontika alumine osa). Peamiselt savid ja liivakivid, maavarade poolest esinebki kambriumis ainult savi. Brahhopoodid, algelised peajalgsed, trilobiidid, meduusid, okasnahksed, käsnad ORDOVIITSIUM, O, (500-435 miljonit aastat tagasi) meres valitsesid trilobiidid, vee piiril kasvasid maismaataimed. Trilobiite oli üle 1200 liigi. Esimesed lõuatute kivistised-primitiivsed kalalaadsed selgroogsed. Ordoviitsiumi lõpuni asus Eesti ala ekvaatorist lõuna pool madala merena. Elustik arenes väga kiiresti. Ordoviitsiumi kivimid paljanduvad Põhja-Eestis. Alumises osas liivakivid, ülevalpool karbonaatsed setted ja lubjakivi. Ordoviitsium on Eestis väga hästi uuritud (maailma parimaid), paljanduvus kihtide seas väga hea. Läbilõiked hästi näha
annaabi.ee 
