Osadel tekodontidel olid esijäsemed otse keha all, mitte ei hoidunud külgedele nagu enamused tolle aja imetajalaadsetel roomajatel. See omadus kergendas jooksmist ning läks üle dinosaurustele. Tekodontidest põlvnevad hiidsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed dinosaurused meenutasidki kahejalgseid tekodonte, kuid dinosauruste kolju ning hammaste kuju oli paremini arenenud. Hiidroomajad ei arenenud gigantseks enne Triiase lõppu, kuid juba siis ulatus nende pikkus üle 6 meetri. Triiases ilmusid ka konnad ja kilpkonnad. Esimesed olid ja jäid väikesteks kahepaikseteks. Hilis-Triiases surid imetajataolised roomajad välja. Need, kes jäid, pidid võistlema üha kiiremini arenevate hiidsisalikega, tekodontidega, väiksemate kahepaiksete ja roomajatega. Vara-Juura dinosauruste vähesed fossiilid ei võimalda detailselt dokumenteerida dinosauruste arengut. Suurte roomajate fossiilsed jäänused Alam-Juura kivimites näitavad, et nad arenesid kiiresti
tulnudki kivisütt juurde. Kivisütt hakkas 10 miljonit aastat peale katastroofi algust uuesti tekkima Austraalia lähistel. Selle põhjuseks peetakse ühe parasiidi evolutsiooni samas paigas, mis termiitide tegevusele piiri peale pani. Samuti on peetud liikide väljasuremise põhjuseks hiiglasliku meteoriidi langemist maale (praegusesse Antarktika piirkonda). Seega on Triias järgnev periood maailma ajaloos suurima väljasuremisperioodile. Kliima oli Triiases üldiselt kuum ja kuiv (mille tulemusel on kujunenud punased liivakivid ning ookeanid aurustumise tulemusel tekkinud sade). Samuti puuduvad tõendid jääkattest kummalgi poolusel. Polaaralad olid niisked ja parasvöötmelised ning sobilikud roomaja- sarnaste loomade eluks. Kuna manner oli nii suur, ei toiminud ookeanihoovuste kliimat tasakaalustav mõju ning kliima oli väga sesoonne- suved olid väga kuumad, talved jällegi
elephantopus, Chelonoidis nigra ja Chelonoidis elephantopus. Täiskasvanud kilpkonnad kaaluvad üle 300 kilogrammi ning on umbes 1,2 meetrit pikad. Nende eluiga arvatakse olevat 200 aastat. Nahkkilpkonn (Dermochelys coriacea) on nahkkilpkonlaste sugukonda nahkkilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn. Nahkkilpkonn on puudukilbiliste alamseltsi ainus tänapäevane esindaja. Nähtavasti lahknes tema arengutee teistest kilpkonnadest juba triiases. Nahkkilpkonn on suurim kilpkonn. Tema luurüü võib kasvada 2 meetri pikkuseks ja mass ulatuda 600 kiloni. Pikkade lamedate eesloibade siruulatus küündib 3 meetrini. Nahkkilpkonna liha on söödav ja maitsev. Siiski on teada mõned mürgistuse juhud. Arvatavasti oli kilpkonn söönud mingeid mürgiseid loomi ja mürk oli tema ihusse imbunud. Inimesed söövad ka nahkkilpkonna mune, kui neid leiavad, aga tema pesa lahtikaevamist ei peeta praktiliseks, sest see on nii sügaval.
NaNO3 ja KNO3-na. Kuid need lämmastiku kaod on tuhised. Umbes 500 milj. aastat tagasi Maa esmases atmosfääris oli kõigest 33% praegusest hapniku massist, mass kasvab pidevalt. Kasv on olnud ebauhtlane. Esimene järsk kasv oli devoniskarbonis (350-300 milj. a. tagasi). Siis oli atmosfääris sama palju hapnikku kui teisases atmosfääris. Pärast seda hapniku hulk vähenes ja triiases (200 milj. aastat tagasi) oli jälle teda sama vähe kui fanerosoikumi alguses. Teine järsk kasv toimus mesosoikumi keskel (ligikaudu 150 milj. aastat tagasi). Praeguseks on atmosfääri koostis inimtegevuse ja bioloogiliste protsesside tagajärjel tundmatuseni muutunud. Praegu koosneb atmosfäär lämmastikust (78%) ja hapnikust (20%) ja süsinikoksiidist mida on ainlut 0,03 %, mida oli umbes 2 miljardit aastat tagasi peaaegu 20%.
Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad Kasvas roomajate mitmekesisus Hiidmanner Pangea sai lõpliku vormi, ajastu lõpuks lagunes kaheks osaks- Lauraasiaks ning Gondwanaks Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont, tiibsisaliku rekonstruktsioon Juura Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed Suurenes roomajate /rohusööjate dinosauruste /mitmekesisus Sellest ajastust pärinevad Põhjamere naftavarud, mis on tekkinud iidsete taimede ja loomade jäänustest Hiidkontinendi Pangea lagunemine, Põhja- Ameerika ja Aafrika vahele Atlandi ookeani tekkimine. Põhja-Ameerika loodesse liikumine, Mehhiko lahe tekkimine.
Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab ühelt poolt Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega. Kuudikkorallidel (Hexacorallia) on hulk septe (nende arv on kuuekordne) (foto 1) ja palju lihtsaid kombitsaid. Heksakorallid ilmusid Kesk-Triiases ja on tuntud kui "kõvad korallid" - nad on oma kõva sarraga põhilised korallrahude ehitajad. Kalasisalikud ehk ihtüosaurused (Ichthyosauria) olid Kesk-Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud kalalaadsed roomajad. Vara-Triiases ilmusid hiiglaslikud merekiskjad notosaurused ja plakodondid (joonis 2). Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad ja plakodondid olid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest.
omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis-Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud. Nad olid väikesed isendid, kellel olid pikad tiivad ja õõnsad luud, mis kergendasid lendu. Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama. Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid. Õhus liikusid nad õhuvoolude abil ning lendasid ilma tiibu lehvitamata. Enamus liike olid võimelised kõndima ja ronima, kasutades konksutaolisi küüniseid
säilimine ainult 50 prot, mis on tegelikult. Teistes kooslustes on 1:2 suhe teine, ei toimi enam. Arvestatav säilimispotentsiaal vaid arvukatel liikidel. Geoloogilise faktori mõju paleoandmetele. Erinevad ladestud erineva hulga kivimitega esindatud. Kivimite maht ei määra kindlaks veel, palju neid liike leiame, oluline paljandamine ehk kättesaadavus funktsioon sellest, millises geoloogilises kaadris on esindatud. Asjasse tuleks tinglikult suhtuda. Näiteks juuras, triiases suur maht, aga vähe liike saada. Mineviku suured globaalsündmused radiatsioonid, väljasuremised. Kui ületab mingi teatud fooni, on sel geoloogilised põhjused. Ei suuda kuidagi organismidele programmeerida sellist väljauremismehhanismi. Radiatsioon uued ajastud, muutused jne võimaldavad okupeerida uusi ökonisse, väljasuremisel vabaneb neid samuti. Väljasuremised ka kokkuleppeline foon alla 10 (25) protsenti sugukondade kadumine. Siis on olulised välised mõjurid mängus
Vanaaegkonna keskel toimus Maa biosfääris oluline muutus elu levis maismaale (ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks Pangaea. Keskaegkonna vältel lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja Atlandi ookean. Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis valitsesid roomajad. Keskaegkonna alguses (triiases) arenesid loomhambused roomajad, keda peetakse imetajate eelkäijateks. Keskaegkonna lõpul toimusid Maa biosfääris taas suured muutused ökoloogiline kriis. Arenesid välja õistaimed, mis hakkasid asendama keskaegkonnale iseloomulikke paljasseemne- ja sõnajalgtaimede kooslusi. Keskaegkonna roomajatest arenesid ka linnud. Juura ladestust on leitud ürglinnu Archaeopteryx lithographica kivistisi.
Dikünodondid surid välja natuke hiljem, aga siiski Keskaegkonna alguses.Künodondid olid kaetud karvadega, võimalik et soojaverelised. Nende hambad muutusid,andes aluse väga erinevatele hammaste tüüpidele. 2 luud, mis roomajatel on lõualuude koosseisus, kolisid keskkõrva. Lisaks tekkis neil kõva suulagi, mis lubas närida toitu ja hingata samal ajal. 11. Mil viisil väljendus arhosauruste võidukäik Mesosoikumis (põhilised grupid)? Triiases sünapsiidid mitmekesistusid, kuid kaotasid kahele uuele grupile: arhosaurused ja rünhosaurused. Arhosaurused panid Triiases aluse dinosaurustele, aga samuti eristusid neist varakult krokodillilaadsed. Mesosoikumit valitsesid diapsiidid. Arhosaurustest kujunesid Triiases välja mitmed dinosauruste liinid, millest põhilised olid Ornitischia ja Saurischia grupp. Arhosaurusedsaurischiasauropoodid. Sauropoodsete dinosaurustele omase gigantismi
äärmuslikes tingimustes. (Botaanika lk 268) Valitseva rühmana maakera taimkattes on katteseemnetaimedel suur tähtsus orgaanilise aine moodustamisel, päikeseenergia akumuleerimisel ning atmosfäärihapniku bilansi tasakaalustamisel. (Botaanika II, lk 458) 14. ÕIE JA ÕISTAIMEDE EVOLUTSIOONILINE KUJUNEMINE * Nende esimesi leide on seni teada juurast, hulgaliselt aga ka kriidist. Oletatakse, et kateseemnetaimede ürgsed vormid kujunesid välja juba triiases. Keskaegkonna lõpul on nende arenemine olnud väga kiire ja ulatuslik. Nad osutusid väga plastilisteks, kohanemisvõimelisteks organismideks suhteliselt kuiva kliima ja intensiivse päikesekiirgusega keskkonna tingimustes. Nad kohastusid päikeseenergia maksimaalseks kasutamiseks, ainevahetus intensiivistus, kogu arenemistsükkel muutus lühemaks. (Botaanika II, lk 454) * Kõikidel seemnetaimedel on hulk sarnaseid tunnuseid nii anatoomilises ehituses kui ka
meriveiselised (Sirenia) (lähedased londilistele). 129. Konvergentselt veeelule kohanenud rühmi neljajalgsete ( Tetrapoda ) eri klassides. Osa roomajatest siirdus taas merre ja hakkas kaldal munemas käima (nagu mere kilpkonnad) või, kui konvergentselt kalaehk delfiinilaadseks kujunenud kehaehitus enam kaldale tulla ei lubanud, hakkas poegi sünnitama. 130. Konvergentselt lendama õppinud loomarühmi selgroogsete ( Chordata ) eri klassides. Üks Triiases eristunud haru, lendsisalikud (Pterosauria), hakkas lendama, lehvitades jalgade ja sõrmede vahelist lennunahka nagu seda praegu teevad (konvergentselt) nahkhiired.Linnud Kattesulgedest sai eelkohastumine lennuaparaadile – hooja tüürsulgedele, mis aitasid pikendada hüppeid oksalt oksale kuni tõelise lendamiseni. 131. Ahviliste ( Primates ) evolutsioonilise tähtsusega ühisomadusi. Pöial vastandub teistele sõrmedele kõigil neljal jäsemel; mõnel on neljanda käe eest veel haardsaba
annaabi.ee 
